TERE
Plaan t-25le ette sahk ehitada,millega hea lund lükkata ja vajadusel ka pinnast(selline et kaldenurka annab ka käsitsi muuta).Kui paksust materjalist tera tasuks teha ja kui lai,kõrge?raudtünn sobiv materjal?
Traktori külge käiv raamistik millest teha?(toru ,kantraud)kuhu see raamistiks kinnitada?(poolraamide v tagasilla küljes olevale aiste kronsteinile).kuhu leevenduseks vedrud lisada ja millised?
Veel parem oleks kui kellegil oleks jooniseid või pilte mille järgi teha.
Raudtünn on sobiv materjal küll, kui mõtled 8-12t mahutit. Kes soovib saha kaare jaoks materjale siis võin aidata, on lõigatud 12t-sest masuudimahutist erineva suurusega toorikuid. Omatarbeks lumelükkamiseks teed tavaline ristsahk, tuleb tugevam ning kergem ja kannatab hiljem mulda ka togida.
[
attachment=41388]
Kui ise ei viitsi nokitseda siis sellise saha hinnaks tuleb orienteeruvalt 300€, olenevalt kas teen tellija materjalist või oma materjalist. Enamus ongi tegelikult materjali hind. Saha kaare tooriku eest tuleb välja käia ca 40-60€, olenevalt suurusest. Infot saab ps.
Soovikorral paremaid pilte saan ka lisada kel huvi ise nokitseda.
Kui mõtlesid 200liitrist vaati, siis selle plekk jääb isegi lume tarvis lahjaks. Kuigi, ilma raskuse ja kettideta vist põksinäks ei suuda isegi seda kõveraks lükata.
Tehasest on leht 4 ja raamiks on 6-millimeetrise seinaga karp.
Pikitoestus võta poolraami tagant (sidurikoja alt) - M14 poldid töötavad tõmbele suurepäraselt. Seal on kena krae, mille taha kinnitusäärik poltida. Nii kinnitub ka teahsesahk.
Võib ka aiste kronsteinini viia, kuid midagi juurde see ei anna.
1500 kg traktor ei suuda mingit mõistlikku pinnasekogust teisaldada. Mutimullahunnikuid ehk lükkab... Olen ise sellega jännanud ja oskan hoiatada.
(25-12-2012, 23:45 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Nii kinnitub ka teahsesahk.
Tahaks ülisuure pingsusega näha seda "tehase sahka". Minu teada ei ole vladimiri tehas EALES tootnud sahka traktorile t25a, t30. Harkovi tehasel kohe kindlasti ei tootnud sahka.
Sahka tootis ikkagi Elva ept minuteada. Oli selline ümber ümartoru 2 vitsaga kummagilt poolt või siis juba uuematel 6mm lehtplaat keevitati mõlemalt poolt ümber toru. Samast kohast tulid ka need esimesed kühvelkopad, millel oli veel kopa sulgemis mehanism.
Sahka toodeti t16m mudelile. Sealgi oli probleemiks, et esipoolraami kinnitusaugud väänduvad välja.
Teisalt see kes vähegi traktori ehitusega on kursis teab paari probleemi seoses traktoriga t25a.
a) kuidas tugevdada esipoolraami, et ta malmi ja terase vahelt pooleks ei murduks.
b) Kuidas tugevdada sidurikoda, et ta esipoolraamiga kattuvat poldiavadega osa (mõlemal pool tal 4 polti m16). Olen näinud palju masinaid, mis sidurikojast tüki välja murdnud.
c) te viite küll toetuse taha, kuid kuidas ära hoida tagumiste aisade plaatide "minemalükkamise" effekti. Vähegi seal poldid logisevad siis murrab ta poldid pooleks - viletsamal juhul haarab tüki käigukastist ka kaasa.
d) reevers saab sellist ragistamist, mida võib võrrelda jõhkra lapsliku käitumisega. Nii peenikesed hammasrattad lihtsalt pole mõeldud jõhkrate löökidega tegelemiseks.
Samas tõesti masina enda probleem on tegelt tema kergekaal. (ilma kabiinita masin peaks ca 1800kg kaaluma, kabiiniga on 2020kg vms.) Sellisel masinal lihtsalt pole jõudu. Teisalt ilma korraliku roolivõimuta võib esisahaga ülikergelt roolija näpuluud murda.
Kui nüüd töö effektiivsust võrrelda siis näiteks.
Joss t-130/170 teeks töö 2h ära
dt-75 saaks 4tunniga hakkama
t-25a kuluks sama töö tegemiseks 2 päeva ja rohkem.
Kui aega on siis, miks mitte aretada. Isiklikult leiaks küll ajale rohkem tegevust.
(26-12-2012, 00:02 AM)unimüts Kirjutas: [ -> ]...
Sahka tootis ikkagi Elva ept minuteada.
Võimalik - minu valduses oleval isendil on mingi keevitet plaadike kunagi raamil olnud. Praeguseks vaid koht alles...
Ning tehtud on üsna viisakalt, mingi vormi järgi. Heas mõttes kodutöö ei ole, kuid päris porno ka mitte.
(26-12-2012, 00:02 AM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Sahka toodeti t16m mudelile. Sealgi oli probleemiks, et esipoolraami kinnitusaugud väänduvad välja.
Komplektis oli PG-0,2 ga. Koos kopaga saan ma sellest isegi aru - saska kalujaotus on lükkamiseks üsna hea ja kopa lisatud kaal vaid parandab tulemust.
(26-12-2012, 00:02 AM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Teisalt see kes vähegi traktori ehitusega on kursis teab paari probleemi seoses traktoriga t25a.
a) kuidas tugevdada esipoolraami, et ta malmi ja terase vahelt pooleks ei murduks.
b) Kuidas tugevdada sidurikoda, et ta esipoolraamiga kattuvat poldiavadega osa (mõlemal pool tal 4 polti m16). Olen näinud palju masinaid, mis sidurikojast tüki välja murdnud.
c) te viite küll toetuse taha, kuid kuidas ära hoida tagumiste aisade plaatide "minemalükkamise" effekti. Vähegi seal poldid logisevad siis murrab ta poldid pooleks - viletsamal juhul haarab tüki käigukastist ka kaasa.
d) reevers saab sellist ragistamist, mida võib võrrelda jõhkra lapsliku käitumisega. Nii peenikesed hammasrattad lihtsalt pole mõeldud jõhkrate löökidega tegelemiseks.
Samas tõesti masina enda probleem on tegelt tema kergekaal. (ilma kabiinita masin peaks ca 1800kg kaaluma, kabiiniga on 2020kg vms.) Sellisel masinal lihtsalt pole jõudu. Teisalt ilma korraliku roolivõimuta võib esisahaga ülikergelt roolija näpuluud murda.
Õiged väited, kuid mõnda aega põksiga toimetanuna julgen tähelepanu juhtida sellele, et ilma kuuesajakilose raskuseta aiste otsas ei lükka sellega üldse midagi - rattad käivad lihtsalt ringi. Kui haardekaalu ei ole, siis seda ei ole....
Ning rapsima hakates on masina lagunemine kõige väiksem mure - juht leiab end üsna kiiresti munepidi kangide otsast. Kuid teisiti ei saa loetelu punktid B ja C realiseeruda. Ning reeversi tapmine on puhtalt töökultuurituse küsimus - sahk ega traktor ei ole siin süüdi.
Keegi võiks konkreetse asja kaalu passist järgi vaadata. Mehhaaniku käsiraamat ütleb tendiga T25A3 kaaluks 1590 kg.
(26-12-2012, 00:02 AM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Kui nüüd töö effektiivsust võrrelda siis näiteks.
Joss t-130/170 teeks töö 2h ära
dt-75 saaks 4tunniga hakkama
t-25a kuluks sama töö tegemiseks 2 päeva ja rohkem.
Kui aega on siis, miks mitte aretada. Isiklikult leiaks küll ajale rohkem tegevust.
Kas raske päev seljataga? Vaja end välja elada? Delfi kommentaarium suletud?
Pole raske aru saada et "tehase" saha all mõeldakse ükskõik millist masstoodangus olevat sahka ning "jossiga" koduões lund lükkama vist ei hakka...
(26-12-2012, 00:25 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Kas raske päev seljataga? Vaja end välja elada? Delfi kommentaarium suletud?
Kahjuks ei tegele lasteaia tegelemistega ja ei ole sinu peale ka kade, et sa sealne püsikirjutaja vist.
(26-12-2012, 00:25 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Pole raske aru saada et "tehase" saha all mõeldakse ükskõik millist masstoodangus olevat sahka ning "jossiga" koduões lund lükkama vist ei hakka...
Kes t25a ehitust tunneb see ajab selline sõna automaatselt vihale. Sest t25a lihtsalt ei ole mõeldud räigeks lammutamiseks. Samas kuna Eestis on enamik need rallimehed. Kes see viitsib ikkagi remontida - see ju lollidele.
Viimaste aastate vaateväli on igatahes traktoribörsil selline, et 1 korraliku masina müügikuulutusele on 20 ja rohkem äralõhutud ronti.
Teisalt vist paljudel hakkaks naine vastu, kui mees lollusi enda hoovis korda seaks. Teine variant, et on õnnelikud, kuna joodikutel on midagi teha. Kolmas variant, et mis see poissmees ikka oma ajaga peale hakkab. Maapiirkonnas ju pruutide põud, mistõttu isegi kunstküüntega blondiinid vaatavad lollide töödest suure kaarega mööda.
Lume lükkamiseks hoovist. (hoov võib siis olla muruga kaetud ala) kõige parem vahend on ikkagi roop, mis käib traktori taha ja mis on ratastepeal. Nendega suudad kõrgust reguleerida ja lisaks ei lõhu. Roop seetõttu, et traktori rattad (rehvimuster) lõhub mitte külmunud maad palju rohkem, kui üks korralik leevenditega roop.
Või kujutad sa ette t25a traktorit, millel on sahk ees. KUna lund piisavalt palju käivad iga 2meetri peale tagarattad 4meetrit ringi. Kevadeks mina küll ei taha selle hoovi (või nüüdseks kartulivagude) vahel autoga liigelda.
t25a jõuab maksimaalselt suruda enda jõuga 5cm lumekihist läbi. See masin lihtsalt ei ole mõeldud selliste tööde jaoks.
LIhtsalt remondikulud on kordades suuremad lõpuks - rääkimata ajakulust - kui lasta see paar meetrit lund isegi kõige kallimal lumelükkajal minema lükata. - KUi just pole terve vallaga tülli keeranud mistõttu on vaja "omasid lahendusi"
...tsirkus lahkus linnast...
Pole t 25 häda mitte miskit, pidevalt kokku puutund antud masinaga ja vihale ei aja miski... Viimasel ajal seisab enamus aastast niisama kuid vähe nooremana sai ikka palju tööd tehtud antud masinaga. Peale roolikarbi tüüpvigu masinal ei esine, kõik muud on juba masina vägistamisest tingitud(lõppülekande käiste kinnitus, siduri käpad jms.) Tagumised aisad tuleb ka raskema tööjaoks kohandada.
Ise pole kunagi t25ga lund lükanud kuid usun et kodumajapidamises pole üldse probleemi. 5cm lund lükkab väga edukalt ka golf III
Mõtle vähe ka enne...
Rehvidele ketid peale, haakesse lisaraskus ning sahk ette ja toimib väga edukalt, ei pea eriline insener sellejaoks olema. Pole vaja miskit rammida ega foorumis turtsuda...
Ahoi,
Leidsin tuubist sellise video:
Häid pühi![/align]
Umbes 20 aastat tagasi oli mul vana T25,vist see kõige esimene mudel. Ilma kabiinita ja pööratava esisahaga. Ühe talve lükkasin oma tarbeks lund. Ei teadnud siis , et see 25 nii kehva lumelükkaja on ja sain kõik ilusasti tehtud. Ratastel olid ketid peal ja sügavama lume korral ei lasknud esialgu sahka vastu maad - lükkasin esmalt pealt ja siis teise või kolmanda korraga täitsa puhtaks. Külmunud lumega oli tõesti jama, rattad kippusid ringi käima.
(26-12-2012, 01:28 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Ise pole kunagi t25ga lund lükanud kuid usun et kodumajapidamises pole üldse probleemi. 5cm lund lükkab väga edukalt ka golf III Mõtle vähe ka enne...
Rehvidele ketid peale, haakesse lisaraskus ning sahk ette ja toimib väga edukalt, ei pea eriline insener sellejaoks olema. Pole vaja miskit rammida ega foorumis turtsuda...
T 25 suudab ülestõstetud sahagagi sulalumes väikeses lohukeses kinni jääda, kaalujaotus on halb (tera kaal lisandub mittevedavale teljele) ja rehvid libedad.Lisaraskus tagaosas ja ketid teevad olukorra tunduvalt paremaks.
Golf III lükkab isegi tavalise talverehviga lund paremini (tera kaal lisandub veoteljele), kui lisaraskusteta T 25.
(26-12-2012, 08:45 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]T 25 suudab ülestõstetud sahagagi sulalumes väikeses lohukeses kinni jääda, kaalujaotus on halb (tera kaal lisandub mittevedavale teljele) ja rehvid libedad.Lisaraskus tagaosas ja ketid teevad olukorra tunduvalt paremaks.
Golf III lükkab isegi tavalise talverehviga lund paremini (tera kaal lisandub veoteljele), kui lisaraskusteta T 25.
See on kõigi ilma esiveota traktorite probleem... aga betoonitünn haakesse ja voilà ...
Olen ka mõned korrad olude sunnil puhurit sahana kasutanud,taga aiste otsas lisaraskus vaikselt lükates lükkab küll,jää peal juba probleemne.Naastrehvid teevad asja pisut paremaks.Sahkamisel üsna ruttu suured vallid hunnikud ees ja mida siis teete sahaga?
(26-12-2012, 00:49 AM)unimüts Kirjutas: [ -> ]...
t25a jõuab maksimaalselt suruda enda jõuga 5cm lumekihist läbi. See masin lihtsalt ei ole mõeldud selliste tööde jaoks.
...
See ei vasta päris tõele - ilma raskusteta suutis lükata nii 8-10 cm kohevat lund probleemideta. 10 cm tihedat tuisuhange oli probleem, millest sai hooga läbi. Tõsi, siis läks sinna, kuhu füüsika suunas - juhtida suurt ei saanud.
600 kg aiste otsas tegi elu palju huvitavamaks. 20 cm ei olnud probleem lükata, kuid paraku tähendas see esirataste maast lahtitõusmist ja juhtimine (kuivõrd seda tulutut sahmimist üleüldse sai juhtimiseks nimetada) toimus külgpiduritega.
2 aastat sai nöögitud, siis aitas. Õnnestus saada russ ja panin põksinäksi saha saska ette.
Nüüd ongi valida - väikest lund on saskaga mugavam nügida. Aga kui on ikka Hanged (või russ mingil põhjusel niikuinii käib), lükkan russi ja kopaga.
Mis aga puudutab ksf. Unimütsi emotsionaalset sõnavõttu teemal lollusest pehme õue lõhkumine - see on teemaks vaid esimesel lükkamisel. Edaspidi kannab külmunud maa nii sahatera kui ratast muretult. Rataste/suuskade/seente korral peab hää tulemuse saamiseks neid täpselt reguleerima. Kui kannavad liiga vähe, on tera peagi pehmemas kohas maa sees. Kui kannavad liiga palju, ronib sahk lõpuks päris hange otsa... Täpne värk ja hea tulemuse saamine nõuab kannatust.
kuulge lugupeetavad, mis te nüüd tõstate tuure üksteise peale. suured pühad väljas, võtke ikke rahulikult ja rõõmuga. või siis hoopis mönuga, nigu ühes reklaamis öeldakse.
siililegi selge, et 25 ei kõlba koera hänna alla ka, kui vaja hektari suurune hoov, meetrisest lumest, kümne minutiga puhtaks saada.
kui ambitsioonid pisut väiksemad, siis saab kõik tehtud. mõni mees ka ei tea, et hirmsat massi vaja ja lükkab murutraktoriga ka hoovi tühjaks. või minusugused näljarotid nügivad käsisahaga. võhmale võtab ja aega läeb, a saab ka enne kevadet platsi puhtaks.
Siin on läinud kuidagi väga tuliseks andmiseks.
Üldiselt on palju tõest ära mainitud eelnevates postitustes. Tuletaksin võibolla meelde seda, mis kehtib kõikide tööde puhul - iga töö jaoks on oma tööriist. Ehk siis vastavalt tingimustele tuleb ka võtta töövahend.
Autor pole küll maininud täpseid töötingimusi, kuid vaevalt ta soovib hakata külateid lahti lükkama. Väikese ettevalmistusega (ketid, lisaraskus, lisavalgustus, jne) sobib see traktor kodukasutajale kindlasti.
Saha kinnitamise osas ma nõu anda ei oska, sest pole kunagi selle traktoriga kokku puutunud. Saha valmistamise osas tuleb jälgida töötingimusi. Oma hoovi puhastamiseks piisab lihtsalt kaarjast asjast traktori ees ja siis pole mõtet hakata oma pead vaevama materjali, raadiuste, keeruliste leevendite, kattevärviga jne. Tegelikult on korraliku lumesaha valmistamine nii teoorias, kui ka praktikas väga keeruline ja väga kallis.
Lihtsalt uitmõte, kas taha poleks lihtsam mingisugust lahendust leida/aretada? Lühikeste lükkamiste puhul pole tagahaakes olev sahk üldsegi halvem variant.
(26-12-2012, 08:45 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]Golf III lükkab isegi tavalise talverehviga lund paremini (tera kaal lisandub veoteljele), kui lisaraskusteta T 25.
Tavalise talverehviga ei lükka golf mitte midagi kuna tera on siiski lükkamise ajal maas ja esisillale raskust sellest ei lisandu. Kettidega saab hakkama, piik kõige parem. Usu, tean mida räägin ...
Saha kinnitusest pilt teemaalgatajale ja üks modifitseeritud sahk.Kui huvi võin ka enda esiripust ja kinnitusest pilte teha.
(26-12-2012, 15:18 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ] (26-12-2012, 08:45 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]Golf III lükkab isegi tavalise talverehviga lund paremini (tera kaal lisandub veoteljele), kui lisaraskusteta T 25.
Tavalise talverehviga ei lükka golf mitte midagi kuna tera on siiski lükkamise ajal maas ja esisillale raskust sellest ei lisandu. Kettidega saab hakkama, piik kõige parem. Usu, tean mida räägin ...
Kui enam ei jaksa lükata, siis vintsi või hüdraulikaga Golfil tera maast minimaalselt lahti ja kaal ongi esisillal lisaks.Kuna ise Golfiga lund lükanud pole (küll olen sügavas lumes Golfiga Volvot pukseerinud) siis piikidest-kettidest väga ei targuta.Mehhaaniku käsiraamat ütleb tendiga T25A3 kaaluks 1590 kg, see on pisut rohkem Golfist.Kuna Golfil on kaalujaotus parem, siis on see lisaraskuseta T 25 ga lumetõrjeks suht samast klassist aparaat.Oma kodu hoovi saab mõlemaga puhtaks.
Pikemate taluteede jaoks piisab normaalse jõudlusega lumetõrjeks 95 % juhtudest kolmetonnisest nelikveolisest masinast.Monica puhul võib vaja minna suurt puhurit, frontaallaadurit või linttraktorit.