automoto.ee foorumid

Täisversioon: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
B pluss ühenda ampermeetri plussiga ja ka tarbijad ampermeetri plussiga,ainult akusse minev juhe ampermeetri miinusega ja D pluss on ergutus ja ühendatakse aku plussiga läbi laadimise kontrolllambi ehk siis kontrolllambi üks ots aku plussile ja teine ots D plussile. Siis kui genekas hakkab laadima kustub laadimise tuli.
(27-03-2013, 22:41 PM)KristjanT Kirjutas: [ -> ]Nende Biltema näidikkellade kohta. Kas need tulevad koos anduritega? Seal pakutakse vaid 12voldisele süsteemile sobivaid. Okei, kaks andurit jadamisi ühendades saaks ka, aga tahaks ikka 24 voldile sobivaid.


Kellad koos anduritega, lihtsam on 24v - 12v teha, väike alaldi vahele ning saad kõik andurid jms pudi 12v pealt tööle. Üldiselt on 12v näidikud tunduvalt odavamad...
Läinud nädalavahetusel ei läinud kõik nii nagu võiks. Rehv sai küll ühe vanakooli mehe juhendamisel vahetatud, ära võttis see küll terve päeva. Ei käi ta midagi nii kiiresti, eriti, kui rehv on velje külge nii kinni roostetanud, et lõuad lahti hammustada ei jaksa. Aitab diisliga leotamine, väga suur kuvalda ja nurkraud. Aga ilmselt saab rehve varsti jälle vahetada, avastasin, et selline vahva puutükk läbi krihvi end ajanud:
[Pilt: IMAG0708.jpg]

Ülejäänud asjad aga läksid pigem viltu. Veidi ka omast lollusest, aga kindlasti ka korpuse ülirabedast ja haprast sulamist sai uue geneka korpus ära lõhutud, nii et külge seda ei saanudki. Huvitav, ka vana geneka korpus on alumiiniumist, aga kordades tugevam... eks näha, kas saab selle kinni keevitada. Aga ega väga ei julge seda´masinale panna, kui ta nii habras on, saab ehk vibratsioongi sellest jagu...
[Pilt: IMAG0707.jpg]

Järgnev pilt tõestab, et ohutusnõuded on rangeks järgmiseks ja mitut meest ühe masina kallale tegutsema lasta ei ole mõistlik. Nii võib midagi tähtsat tegemata jääda ning tagajärg halb olla. Siin ei juhtunud küll midagi, aga pilt õpetlik sellegi poolest.
[Pilt: IMAG0699.jpg]

Muus osas sai masin omale täitsa hääled sisse ning paar tundi sai ka pimedas lastud, akude pealt siis muidugi. Akud päris kanged ning tuled ei tuhmunud üldse. Järgneval päeval suutsin end siiski kivi otsa ajada nii, et sealt esialgu kuhugi end liigutada ei õnnestunud. Kandis kõhu peal lihtsalt. Ei aidanud koorma maha laadimine ja tõstukiga tirimine. Pika võimlemise peale sain siiski tulema.
[Pilt: IMAG0704.jpg]

Ei ole küll otseselt teemasse, aga uurin huvi pärast saepalkide veo ja ladustamise kohta. Kui naabrimehele vedasin, siis vedasin nii, et ikka kõik ladvad ühel pool. Müüs ta need kohalikku väiksesse saeveskisse ja seal pidi auto nad nii maha panema, et ladvad ühel pool (ju see saagimise pärast ikka on, kitsamast otsast näed ära, mida sa palgist saad). Samas ma pole veel näinud, et metsaveoautole nad oleks kõik ühte pidi pandud ja koorem kaldus. Või laovad autojuhid nii, et pool koormat ühtpidi ja pool teistpidi? Samas viimati nägin autot, kus olid nad kõik segi. Kas see sõltub kohast, kuhu palk läheb? Enamuses veetakse välja siiski ühtpidi? Hakkas lihtsalt huvitama.
Kohe kui masina sain, lootsin, et vähemalt reduktorid ja käigukast on sellised, mida ma näppima ei pea. Aga kus sa sellega... Üks käik jäi sõidu ajal nii sisse, et sain kasutada vaid kolmandat ja neljandat käiku (poolkäigulülisega, vaid sealt sain ka neutraali panna) ehk siis ka tagurdada ei saa. Ja mul oli vaja järsk mägi koormaga võtta selle jõuetu junniga (pidureid ka ju pole), aga üles ma jõudsin.
[Pilt: IMAG0721.jpg]
Paistab, et lülitusmuhv poob ennast nuutidel viltu ning seetõttu ei lüli end neutraali. Kurb asi on see, et kogu see kaadervärk tuleb vist molekulideks harutada, et sinnani jõuda. Kust üldse pihtagi hakata, ma ei tea... Ilmselt lülitushoovastiku eemaldamisest. Ausalt öeldes hakkab tuju ära minema selle masinaga madistada.
[Pilt: IMAG0722.jpg]
Siit näha ka, et muhv on veidi viltu.

Ülemisel pildil on näha ka diferentsiaal. Ma tahaks uskuda, et selle pruuni koja sees on ka lukustus, praegu ju ma difreid lukku panna ei saa. Selle lukustuse asja võiks ka kindlaks teha, ilmselt ta suruõhuga käis. Või siis polnudki lukustust... Esmalt peaks õli välja laskma, aga kujutage ette, ma pole suutnud tuvastada isegi õli välja laskmise korki... Sisse valamise ava on küll ilusti olemas. Ju on põhjakatteid ümber ehitatud ja punn kuskil all peidus. Hakka või kruusiga välja tõstma õli...
Vau- sünkroniseeritud metsatraktor puha! Minu arusaamist järgi ei ole muhv nii viltu, et see saaks segavaks faktoriks muhvi liigutamisel. Kahvel ise saab ikka täisjõu, või äkki segab miskit. Mingi fiksaatorkuulide- vedrude segaminiminek. Veel oleks üks variant analoogselt vene masinate sünkronisaatoritele: Ühel kaunil päeval läheb kulumisaste üle selle piiri, kus selle viltu tunduva muhvi sees olevatest kolmest - neljast plekkfiksaatorist keerab üks ennast risti ja kiilub muhvi kinni. Sellest võib ka tunduda muhvi viltuolek. Kas ka siin kasutatukse analoogset mehhanismi, ei tea, aga sarnasuse järgi on üsna tõenäoline. Remondiks tuleb sellisel juhul võll laiali arutada, muidu ei saa sünkronisaatori sisu kätte. Kõige labasem remont vene ajal käis nii, et kogu sünkronisaatori sisu visati minema. Pole detaile - pole rikkeid. Lülitusmuhv, tõsi küll, enam seejärgselt sünkroniseeritud ei olnud ja käigud lülitusid ebaõige vahegaasi või topeltsiduri korral raginaga. Täiesti tüüpiline oli see GAZ53 käigukastidel. Viimase nõukogude-otsa käigukastid tulid isegi tehasest juba ilma sünkronisaatoriteta. Ju oli detailide kvaliteet nii sant...
Teine käik on sees jah? Pilt võibolla petab aga tundub nagu esimese käigu sǘnkronisaator oleks täitsa lõpuni kulunud. Äkki on selle tagajärjel "kutsikad" ka kuidagi ennast vilti tõmmanud seal.
Täpselt minu mõtted kõlasid teie mõlema poolt. Jah, peakasti teine käik on sees. Miski seal sees on mäda, aga seda ei näe võlli maha võtmata. Mida rohkem hakata kangiga käiku välja suruma, seda rohkem ta end ka viltu poob. Ehk miski takistab. Sünkronisaatorid on kulunud nii poolkäikudel kui ka peakasti esimesel ja teisel käigul, nii et need sealt minema peabki viskama. Kolmandal ja neljandal sünkrod töötavad. Sarnast võtet - sünkronisaatorid minema - olen kasutanud Peugeot 406 sõiduautol alles mõned kuud tagasi. Töötab nagu ennemuiste. Ilmselt siin sama lugu tuleb ette võtta. Lihtsalt pidin kirjutama ikka oma juhtumisest, et kergem hakkaks. Kui räägid, hakkab ikka kergemWink Nii kopp on ees kohati. Seda võlli ei saa ka ilmselt just eriti lihtsalt sealt kätte, aga eks ole näha... Aeg ka tiksub, mul 17 kaheksameetrist kuusejurakat vaja metsast välja saada, sealt tulevad kange ristlõikega pikad talad.
Sain suure vaevaga ka lülituskorpuse maha võetud. Seal on kõik korras.
[Pilt: IMAG0724.jpg]

Viga ongi siis fikseerivates plekitükikestes, mida on vist neli tükki kokku. Tahavad pesast hakata välja tulema ja siis poovad muhvi kinni. Selgitav pilt kah.
[Pilt: IMAG0725.jpg]

Kui sai lülituskaane ära, pääses sealt näpuga üht tükki kohendama ja muhv liigub taas. Aga kui asi nii kokku laduda, jääb jama ilmselt korduma. Samas ei oska ma seda lihtsalt kuskilt otsast lahti harutada. Sidur käib topeltvõlliga, st üks võll on õõnes ja selle sees on teine. See aga paistab hooratta pealt täies pikkuses läbi kasti ühes tükis olema. Ju ta ehk kuskilt pooleks ka käib, aga mina pole seda kohta leidnud. Siduri enda küljes on veel eraldi reduktor, kus oli eraldi õli. Jõle jura küll, lihtne viga aga lammuta kõik laiali. Praegi ma mõtlen, kas on võimalik neid tükikesi ja sünkronisaatoreid ehk sealt välja lõhkuda. Ega see õige asi ei oleks, aga mul pole absoluutselt tahtmist kogu seda majandust molekulideks lahti kakkuda.
Aga proovigi need tükikesed kätte saada,las sünkro piduri rõngad jäävad.Töötab natukegi.
Need tükikesed kahjuks sealt niisama välja ei tulnud. Kahjuks ma ei tea ikka veel täpset süsteemi, sest muhvi sisse ju ei näe, aga ju seal sellised vitste moodi vedrud ka veel on. Ma mingil hetkel lõin käega ja otsustasin, et panen asja kokku, töötab kaua töötab, eks seni saab siis edasi mõelda. Aga kuramus - neljal korral üritasin lülituskahvlitega korpust tagasi panna, aga ei õnnestunud. Mitmes asendis proovisin, nii, et kõik on neutraalis, ei ole võimalik. Otsa sain küll aga lülitama ei hakanud. Lõpuks lõin käega ja leidsin, et ju homne on tänasest targem. Lisaks on probleem siduriga, mida lolli peaga üritasin ära kangutada, kuigi tolku sest polnud, kast jäi ju kokku. Ei õnnestunud ka seda paika saada, kuna kolmed nuudid vaja korraga hambuma saada - hooratta peale, siduri reduktori sisemine võll ja ka välimine hammasratas. Kaalub see kobakas mida seal liigutada tuleb oma 50 kg kindlasti. Paras kangutamine.

Vahepeal tegin mõne kõne ja otsisin kontakte, kes oskaks antud masina iseärasustest lähemalt rääkida. Kuskil siin Hiiumaal on see masin ju ometi varasematel aegadel ka teenistuslikku tööd teinud ja on võimalik, et on ka teine sarnane masin siin kuskil olnud. Mujalt pole kahjuks kontakte leidnud, ilmselt pole neid Eestis enam. Muidu mõne nime sain, aga helistanud veel pole, kuna kast jääb vast seekord molekulideks võtmata. Kas neid fiksaatortükikesi üritan välja lõhkuda või mitte selgub homme. Samas on kuradi nõme, kui selline asi mingi kehva koha peal uuesti juhtub. Mul juhtus see "baasist" mitu kilomeetrit eemal, aga õnneks õnnestus nii targalt sõita et jõudsin ikka koju ära. Süda värises küll, eriti järsu ja pika mäe peal.

Muuseas siduri lülituseks olen otsustanud panna pisikese hüdrosilindri, et saaks igas asendis mõnusalt sidurit lülitada (nt mülkast välja aidates tõstukiga kangutades). Siis vaja veel pidureid ja difrilukke ja oleks asi juba kõvasti asjalikum. Difrilukkude osas aga siiani selgus puudub. Tahaks nagu uskuda, et ilma difrilukkudeta ükski korralik masin tehasest välja ei veerenud, aga mingit lülitust seal ometigi ei paista... Millised pidurid veel masinal on, ei oska ette ka kujutada. Aga nii difrid kui pidurid tahaks ka hüdrauliliselt lülitatavaks teha. Õigem oleks suruõhk, aga selle süsteemi ehitamine keerukam (originaalis oli kompressor, see mul isegi olemas) ja talvel kipub kindlasti jäätumisega jama olema. Hüdro lollikindlam.
Hommikust huumorit vähe. Eile ladusin asja enam-vähem kokku ära ning leidsin, et ümberehituste käigus paistab siduri survelaager lihtsalt ära kaotatud olevatBig Grin Kaks pinda lihtsalt hõõrduvad. Ma olin seda varem ka tähele pannud uut siduriajamit paigaldades, aga siis arvasin, et ehk oli survelaager millalgi kinni jäänud ja muhvi ringi tõmmanud. Aga ei - vähemalt mulle seda asja täiesti lahti võtmata tundus, et asi töötabki hõõrdumiseleBig Grin Kahjuks jäi pilt tegemata, aga seda kindlasti tulevikus, eks võtan asja õige pea ju pulkadeks. Tunde järgi pole neid katteidki seal enam kuigi kauaks.
(15-05-2013, 23:19 PM)KristjanT Kirjutas: [ -> ]Läinud nädalavahetusel ei läinud kõik nii nagu võiks. Rehv sai küll ühe vanakooli mehe juhendamisel vahetatud, ära võttis see küll terve päeva. Ei käi ta midagi nii kiiresti, eriti, kui rehv on velje külge nii kinni roostetanud, et lõuad lahti hammustada ei jaksa. Aitab diisliga leotamine, väga suur kuvalda ja nurkraud. Aga ilmselt saab rehve varsti jälle vahetada, avastasin, et selline vahva puutükk läbi krihvi end ajanud:
[Pilt: IMAG0708.jpg]

Ülejäänud asjad aga läksid pigem viltu. Veidi ka omast lollusest, aga kindlasti ka korpuse ülirabedast ja haprast sulamist sai uue geneka korpus ära lõhutud, nii et külge seda ei saanudki. Huvitav, ka vana geneka korpus on alumiiniumist, aga kordades tugevam... eks näha, kas saab selle kinni keevitada. Aga ega väga ei julge seda´masinale panna, kui ta nii habras on, saab ehk vibratsioongi sellest jagu...
[Pilt: IMAG0707.jpg]

Järgnev pilt tõestab, et ohutusnõuded on rangeks järgmiseks ja mitut meest ühe masina kallale tegutsema lasta ei ole mõistlik. Nii võib midagi tähtsat tegemata jääda ning tagajärg halb olla. Siin ei juhtunud küll midagi, aga pilt õpetlik sellegi poolest.
[Pilt: IMAG0699.jpg]

Muus osas sai masin omale täitsa hääled sisse ning paar tundi sai ka pimedas lastud, akude pealt siis muidugi. Akud päris kanged ning tuled ei tuhmunud üldse. Järgneval päeval suutsin end siiski kivi otsa ajada nii, et sealt esialgu kuhugi end liigutada ei õnnestunud. Kandis kõhu peal lihtsalt. Ei aidanud koorma maha laadimine ja tõstukiga tirimine. Pika võimlemise peale sain siiski tulema.
[Pilt: IMAG0704.jpg]

Ei ole küll otseselt teemasse, aga uurin huvi pärast saepalkide veo ja ladustamise kohta. Kui naabrimehele vedasin, siis vedasin nii, et ikka kõik ladvad ühel pool. Müüs ta need kohalikku väiksesse saeveskisse ja seal pidi auto nad nii maha panema, et ladvad ühel pool (ju see saagimise pärast ikka on, kitsamast otsast näed ära, mida sa palgist saad). Samas ma pole veel näinud, et metsaveoautole nad oleks kõik ühte pidi pandud ja koorem kaldus. Või laovad autojuhid nii, et pool koormat ühtpidi ja pool teistpidi? Samas viimati nägin autot, kus olid nad kõik segi. Kas see sõltub kohast, kuhu palk läheb? Enamuses veetakse välja siiski ühtpidi? Hakkas lihtsalt huvitama. Mõned kokkuostjad võtavad saepalki vastu otsa tolli järgi, siis autojuhil lihtsam maha võtta.
Kui viia kuhugi vasja juurde saeraamile, siis võibolla on mingi vahe, aga kui viid saekaatrisse, siis seal sorteerliinil keeratakse ja sorteeritakse palgid kiirelt ja põhjalikult, edasi käib palk mööda transportliini koorijasse, sealt kohe röntgenisse, kus palgist 3d pilt tehakse. Pildilt on näha kõik palgi lohud, kõverused, kas jääb materjal ka poomkanti või ei.
Ning peale seda lendab palk läbi sae, mis ühe lõikekorraga laseb terve palgi materjaliks. Keskelt pruss, servad lauaks, või kuidas soov on. Edasine teekond juba sorteer ja ladustamine...
Nn ühemehe saekaater tahab küll autolt mahalaadimisel terava otsa ettepööramist. Operaatoril palgi veeretamise, saekava numbri sissetoksimise, laserikiirte ja metalliotsija piiksudega küll tegemist. Kabafrees ja koorimine toimib liinil automaatselt, seal palgipööramisruumi nagu enam pole. Ja üks lõige korraga, siis ketas tagasi ja uus käik. Kas lintsaagki teistmoodi saab?
Ai, ma enam ei või. Just pidasin masinaga maha tõsise vestluse, et kui ta oma käitumist ei paranda, ähvardab teda Kuusakoski. Samas eks tuleb tedagi mõista, ta pole süüdi selles, et eelnevad omanikud temaga halvasti ringi on käinud... Ma ei vinguks, kui ma oma mõned palgid oleks metsast kätte saanud ja siis oleks uuesti ära lagunenud. Aga ta lagunes juba teel palkide juurde. Mis siis täpsemalt juhtus?

Jõudsin käigukasti, siduri ja muud asjad just kokku lappida ja ära testida, kui märkasin, et tõstuki nool hakkab kohe-kohe pooleks kukkuma. Ma olen algaja keevitaja, aga lasin selle prao siiski igaks juhuks kinni ära. Kunagi tuleb noolele ka niikuinii tõsisem remont.
[Pilt: IMAG0734.jpg]

Sõidan aga rõõmuga metsa ja olin juba sihile oksapadjale saanud, kui mõnekümne meetri pärast käib hirmus pauk. Märkasin, et tõstuk on täitsa vastu käru kukkunud.
[Pilt: IMAG0737.jpg]

Õige pea katusele vaadates selgus ka põhjus.
[Pilt: IMAG0735.jpg]

Ehk siis peamasti tõstesilindri sääre küljest oli ära murdunud sinna keevitatud silm. Kehvalt keevitatud tõepoolest, murdekohal on näpuga tunda, et keskelt kõik slagi täis. Nii kummaline, just olin ettevaatlik, keevitasin noolt, et vältida tõstuki alla kukkumist. Aga sellest ei piisanud... Nüüd tuleb vist see massiivne silinder maha võtta, pikalt faasi lasta ja täis keevitada. Või on lollikindlam esmalt nool üles tungida, lasta säär ja silm paari punktiga kokku ning seejärel maha monteerida ja lõplikult täis keevitada? Sellega tagaks, et silindri ja silma teljed oleksid täpselt risti.
Vaatan ja imestan et kuidas sa sellest Valmetist juba ära ei tüdine, sul on vist ingli kannatus. Aga muidugi väärt masin on see kui korda saad
Eks vana asja taastamisega ongi nii, et algul on tohutult tagasilööke ja alles siis kui ükskord on enamvähem tiir peale käidud, siis on muretuid kilomeetreid ja töötunde juba küllaga. Edu ja jaksu minupoolt!
Ahh, mis see väike krõps ikka on, teed jälle korda ja läheb töö edasi. Vanatehnika puhul käib see asja juurde... Big Grin

Vaatasin pilte ning ega vist sellist kohta masinal ei olegi, mida keevitusega lapitud poleks? Toungue
Jaak, ma ennast kannatlikuks inimeseks ei suuda küll nimetada. Ma olen seda masinat ikka nii maapõhja kirunud, teinekord tööriistad lendavad... Väliselt paistab nagu poleks seal midagi ära tehtud, aga reaalsuses olen ma juba päris pika tee tulnud, palju kulutanud ning siis tuleb ikka lõpuni minna. Pealegi ei saa võrrelda masina praegust võimekust ja seda, millisena ta minu kätte tuli. Praegu suudan temaga ikkagi päris hoogsalt töötada, kuigi eks see keerukas on.

Rando, säärasele masinale ikka annab tiiru peale teha. Sõlmesid ja agregaate on nii palju. Aga ma loodan, et siiski õnnestub.

Meelis, ega see krõps miskit hullu iseenesest polnudki, aga ikkagi üks tööpäev läinud. Ja kui sul on veel ka kiire... Tegelikult praeguseks masin töötab juba ja jäi metsa. Nimelt jäin kaheksameetriste palkide koormaga kinni ja täna ei viitsinud enam end sealt välja urgitseda, homme jõuab.

Silm sai muidu täis vähemalt enda arust keevitatud, kogu aeg puhastasin teda slagist ja taas uus õmblus. Kuigi natuke liiga vastutusrikas koht minusugusele algajale keevitajale. Kõige keerukam oli silindrit tagasi paigaldada, sest tegin ma seda üksi. Ja polnud see tükk teps mitte liiga kerge. Tahtis mind isegi korra ära tappaBig Grin Natuke kehv tunne oli ka seda silma tagasi keevitades, sest ma ju tean, et ma pean selle uuesti küljest lõikama ja uue silma treima. Pronkspuks oli niikuinii ovaalseks kulunud, aga ta oli silma enda ka ovaalseks venitanud... Helistasin siin olevale tuttavale metallitöömehele, aga tal polnud aega asja ette võtta. Ehk suveks saan oma töökoja püsti koos tööpinkidega ja siis hakkab tõsisem masina taastamine pihta. Plaanin tõstuki ka katuselt eemaldada ja paigaldada käru külge.

Muus osas rõõmustan, et lugejaid tundub jaguvat. Loodan siis mitte ära tüütada teid, eks msainal juhtub õige pea taas midagi ootamatutWink
(22-05-2013, 21:22 PM)KristjanT Kirjutas: [ -> ]Muus osas rõõmustan, et lugejaid tundub jaguvat. Loodan siis mitte ära tüütada teid, eks msainal juhtub õige pea taas midagi ootamatutWink

Üle 10 000 korra vaadatud teema, lugejaskonna üle just kurta ei saa Wink
Loe alati huviga ning mõtlen endamisi, et pole midagi uut siin päikese all. Kui miskit sinna minna saab, siis ka läheb... Rolleyes
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17