automoto.ee foorumid

Täisversioon: Harvester Valmet 862 ja metsaveotraktor Valmet 870CK
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Tervitan rasketehnikahuvilisi kaasfoorumlasi!
2012. aasta suvel sai enesele soetatud üks vana Valmeti forvarder mudelinimetusega 870CK. Täpset aastakäiku ei julge öelda, kuna pirkal on viimane number pressitud ja kuidagi kahjustada saanud, aga aastaarv peaks olema kas 1973 või 1978. Ehk jõuab kunagi veel kindlaks teha. Masin on omapärane selle poolest, et tõstuk asub katusel. Seda lahendust mina ei poolda näiteks juba selle pärast, et iga kord kui tõstuk koormale asetada ja edasi sõita, tuleb tõstuki masti pööramine ujuvaks lülitada. Jama on aga selles, et tõstuk kipub nii teinekord koorma pealt "plehku panema". Kui maastik kergem on, siis võib ta niisama üles tõsta, aga suures mülkas on lihtne niiviisi ümber käia.
Kirjutan veidi tehnoandmetest. Infot sain omaaegselt masina reklaamlehelt, mille Soome antikvariaadist soetasin: [Pilt: IMAG0536.jpg]
Mootoriks Valmeti oma 411A, 88 hobujõu ja 4,2liitrise töömahuga. Masina tühimass 9,9 tonni, kliirens 63 sentimeetrit. Käigukast mehaaniline, kiirendiga, 8 käiku edasi ja 2 tagasi. Sidur vedelikajamiga. Pidurid on originaalis toiminud suruõhu pealt, praeguses seisus pidurid masinal aga puuduvad. Konkreetse masina tõstuk on Cranabi toodang, noolepikkusega 7 meetrit. Elektrisüsteem 24voldine. Hüdraulikapumba tootlikkus originaalis olnud 70 liitrit minutis 1500 pöörde peal. Jagaja 6 kangiga "klaver".

Tegelikkuses ei ole sel masinal originaaliga enam väga palju pistmist, traktor on nii-öelda lõpuni tarbitud ja iga nurga pealt paistab välja küla soss-seppade omaloomingut. Sellest pikemalt veidi hiljem.

Traktor sai toodud 30 km kauguselt teise traktoriga pukseerides. Kilomeetrike enne sihtpunkti aga tegi pukseerija äkkpidurduse ning metsamasinat tüürinud mees sõitis pukseerijale tagant sisse, pukseerijal seejuures midagi ei juhutnud, tal oli järele haagitud ODAZ eelikuga poolhaagis. Masinal endal aga murdis löök pooleks kaheksa ninas paiknenud hüdrovintsi kinni hoidvat polti ning radiaator sai viga. Eks siis tuli tee ääres ära lappida: [Pilt: IMAG0391.jpg]

Edasi masinat ekspluateerima. Ei jõua kokku lugeda, mida kõike sellega juhtunud on. Alguses ei möödunud ühtki päeva kui midagi ei oleks pidanud putitama. Vahetatud sai kütuse etteandepump, hulgaliselt erinevaid hüdrovoolikuid ja stutsereid. Kogu aeg midagi lagunes. Tõsiselt kulunud oli aga jagaja. Masti tõstis ääretult aeglaselt ja vajus ka kohe kähku alla tagasi. Tõstmist kiirendas see, kui haaratsi kangi ka samal ajal all hoidsid. Seda pidigi tegema, sest haarats lasi end ka ise lahti väga kähku. Samuti ei hoia oma positsiooni rotaator. Sai siis tuttavalt ühe teehöövli jagaja, ta ei teinud kindlaks viga, kust see õli välja lõi. Tegu oli kümne sektsiooniga jagajaga, mina vahetasin kõik tihendid ja jätsin alles seitse töötavat. Seitsmenda alla panin keskliigendi pööramise, sest masin on oma ajaloos keevitamise käigus kunagi põlema läinud ja vist sinna sündmusesse jäi ka dosaatorpump ja rool. Ei ole aga ka see jagaja õige asi, jamamist on olnud küllaga. Tõsi, mast püsib üleval, jääb sellisesse asendisse, kuhu ta jätad päevade viisi. Plaan aga paigaldada masinale kahe kangiga jagaja, kus noolepikendus ja haarats toimiksid elektriliselt solenoididega.

Masina viimane sild ei ole vedav. Sellest hoolimata olen temaga seni omal jõul igast mülkast välja saanud, asendamatu töövõte on "väntsutamine" ehk keskliigendi pööramine ühest asendist teise. Keskliigendi silinder aga kah lõpetas oma töölepingu sootuks ja sai sinnagi uus pandud. Vints sai juba kohe alguses pärast avariid masinalt maha tõstetud ja esialgu pole plaanis seda ka tagasi panna. [Pilt: IMAG0522.jpg] [Pilt: IMAG0518.jpg]

Viimane nädalavahetus kulus viie tihumeetri palkide metsast välja toomiseks mitu päeva. Uskumatu, kui palju võib ühe lõpuni tarbitud masinaga jama olla. Kõigepealt pidin paigaldama uue siduriajami, see oli sinna kellegi poolt pandud UAZ-i oma. Siis otsustasid keset porimülgast ära murduda kardaani poldid. Kardaani pidingi kokku sobitama ja polte sisse kruvima vee ja pori sees, aga mis teha. Et kaks polti sisse saaks metsast välja sõiduks, kulus terve päev. Tõsine günekoloogia sellistes tingimustes. Siis jäi masin kinni. Egas midagi, koorem maha, tõstukiga kaevasin natuke maad lahti ja läheb jälle. Koormat tagasi peale laadides tabas aga ebaõnn - miski stutser ilmselt kuskil andis järgi, haarats vajus lahti just enne kui nina ees kolme palki hakkasin vastu maad sirgeks lööma ja üks palk tabas otse mootorikatet. Plekk tundmatuseni deformeerunud, pihustite tagasivool lekib ja summutit ja väljalaskekollektorit enam ei eksisteeri. Läks pimedaks ja järgmine päev otsustasin masina ikka metsast ära tuua. Ei saanud teda algul käima, lõpuks hakkas meeletu lärmiga tuksuma. Siis ei saanud käike sisse. Soojendasin, kuni asi toimima hakkas. Siis hüppas jahutussärgil külmapunn eest, jama jagus... aga kätte ma ta sain. Nüüd ootab põhjalikumat remonti.
Panen ühe suvise pildi kah, viiemeetrist okaspuupalki läks peale üle 8 tihumeetri, täpse arvu jään võlgu. [Pilt: IMAG0444.jpg]

Niisiis ees ootab tõsine enese õliseks tegemine. Kiiremas korras vaja keevitada kokku uus väljalaskekollektor ja summuti, samuti teha keevitustöid katusel (tõstuk on seda rebendanud ja vihmaga sajab läbi). Peale uus hüdropump (praegu on vene 32-ne, uus NŠ50 on juba valmis ostetud) ja hulgaliselt hüdrovoolikuid. Laiemas plaanis kavas ära vahetada kõik hüdraulikavoolikud. Üles ehitada uus elektrisüsteem ja paigaldada 10 uut töötuld (kõik vidinad juba valmis ostetud). Need siis kõige hädapärasemad tööd. Üldiselt kavatsen masina niiviisi korda teha, et ta metsas ära ei laguneks ja et temaga saaks inimlikult tööd teha. Praegu ju puudu mõlemad uksed (olemas) ja ka mitmed aknaklaasid, mis tuleks tellida. Kavatseks paigaldada ka müraisolatsiooni ja soojendusradika taha ühendada. Kuidas masin pidurdama panna, seda pole veel välja mõelnud ja süsteemi uurinud. Lähemal ajal tahaks saada ka kahe kangiga jagaja, seni pole ühtegi korralikku kasutatud jagajat leidnud. Ju siis peab uue ostma.

Jutt saigi vist juba liiga pikk, edasi järgnevatel kordadel. Kui kellelgi on küsimusi või veel parem - ideid masina remontimise kohta, palun julgelt sõna võtta!

Harvesteri kohta algab jutt üheksandast leheküljest.
Ilus....lihtsalt ilus Toungue

Mütsi kisun kohe maha sellise projekti ees, jälgin huviga.

Valmetiga veel metsa vedanud pole, Ponsse ja Lokomoga aga piisavalt. Toungue
See on küll päris ajalooline masin juba. Tore, et viitsid sellist elule puhuda. Eks kui lõpuks saad kõik asjad üle käidud, siis töötab jälle mõnda aega muretult. Edu igatahes!
Selliseid pole enam vist eriti Soomemaalgi alles.
Kabiinile tee vihmavee rennid, kui tõstukilt hakkab õli leemetama jäävad klaasid puhtaks.
Kui tõstuk keerab 360 kraadi võiksid ette ehitada kronsteini kuhu haarats sõidu ajal panna. Seda muidugi ei saa kasutada kui on elektriliini alt läbisõit.

Palju sul metsa on, kui ei häbene avaldada. Ise arvan, et oma 30 hektari metsaga tuleb haaratsiga toime, kuigi vaevaline see värk on.
Müts maha, austust väärt pealehakkamine ja järjekindlus!

Lugedes kõiki neid juhtumisi jäi mulje, et" lihtsam" oleks see pill molekulideks harutada ja uuesti uute jubinatega kokku panna, sest pidev ootamatute hädade tekkevõimalus teeb ärevaks. Iseasi, kui suudad neid jante huumoriga võtta, siis muidugi vahet pole. Peaasi, et talle pandud lootusi täidab.

Jälgin huviga ja soovin edu!
IP
Aga tundub, et juppe/varuosi on veel täitsa võimalik leida?
Tänan tagasiside eest! Tõsi ta on, et Soomeski neid palju enam ei ole. Nettikone.com portaalis siiski neid aeg-ajalt läbi käib. Viimati oli müügis identne masin 10000 euroga, välimus oli tal pea sama nukker, aga ju tehnoseisund ikka parem. Siis vist langetati hind 8000 peale ja näib, et sellga läks kaubaks. Seda arvestades sain omale isegi soodsa tehingu. Hetkel on konkreetse masina tundub et omakorda eelkäija Soomes müügis hinnaga 4800 eurot pluss 23% käibemaks. Nii et päris vanaraua hinnaga seda vana metsatehnikat ära ei antagi. Mina sain masina vana ümara kabiiniga nati DT-75 ja põka T-16M vastu. Natiga ei olnud lihtsalt üldse mitte midagi teha, talvel saab lume nügimisega JuMZ EO kah hakkama. Põkale oleks rakendust olnud, aga vajadusel saab sellegi ju uue vaadata. Lihtsalt metsaveotraktorit oli toona oluliselt rohkem tarvis.

Kabiini katust on mitmeid kordi lapitud ja mingid vihmaveerennid on sinna kah paistab ise juurde meisterdatud. Kui masina sain, oli see katus üleni süsimusta ollust täis (õli ja huumus), mis sai kahe tunni vältel maha pestud igalt poolt. Siis sai pilt veidi selgemaks, aga katus ootab tõsist keevitamist siiani. Hetkel ei ole ka varjualust, kus masinat hoida ja remontida, kuigi pool vundamenti jõudsin enne lume tulekut ära valada. Huvilistele teadmiseks, masin asub Hiiumaal Kõpu poolsaarel.

Talumetsa, mida masinaga korrastada, on 18 hektarit. Kui traktor täiesti korda teha, siis mina ei usu, et ta selle metsaga end tasa teenib. Kui masin tõesti ideaalses töökorras on, võiks ju muidki töid talle ette sööta, aga see on tulevikumuusika. See tagasiteenimine pole nii esmatähtis ka nüüd, aga remondile kuluvad summad on siiski mehised. Pole selle lühikese ajaga mingeid väga suuri juppe vahetanud, aga oma 2000 euro kanti on kindlasti juba raha kulunud. Vedanud ta ju suurt ei ole veel...

Tõstuk pöörab tõepoolest 360 kraadi ette ja natuke rohkemgi. Raami tõstuki riputamiseks siiski teha ei kavatse, sinna riputatakse ju tõstuk ainult siis, kui langilt materjal üles korjatud ja puhas vahelaoni sõit. Selle tõstuki sinna ette toppimine veel kohmakam kui see lihtsalt koorma peale jätta. Koorma pealt kipub ta vahel maha pudenema just eeskätt seetõttu, et masina keskliigend ja keskliigendi ristliigend on äärmiselt kulunud ja seetõttu masina esi-ja tagaosa lõtkuvad. Eks jõuab sedagi lappida.

Usun, et kui see forvarder korda teha, ei ole see vedamine nii vaevaline midagi. Tööga saab ta ju iseenesest praegugi hakkama. Kui masinal kriitilised punktid üle käia ja uued detailid panna, on ta keskmisest metsaveorussist juba kohe kindlasti efektiivsem. Tulevikus plaan siduripedaal ka tahapoole paigutada (ette jätan loomulikult samuti alles), et langil sõites end kogu aeg mõneks meetriks edasisõiduks kabiinis ümber ei pea keerama. Moodsamates masinates ju liigutakse langil pigem selg ees ja ümber pööratakse end alles sihi peal, kui koorem peal.

Molekulideks lahti harutamine on siin tõepoolest ainuõige otsus. Ei ole kahjuks aga aega pidevalt traktori juures olla, enamuse nädalast veedan Pärnus või Tartus. Seetõttu tulebki aegamööda masinat lappida, kuniks saabki ring peale tehtud. Kevadel tahaks mootori kah üle vaadata, jõudu on tal väga vähe. Tundub, et ka klapiajastus võib timmimist tahta, näib, nagu pool plahvatust oleks juba väljalaskesse suunatud, sellest ehk ka see jõupuudus. Hääl on sel väljalaskel küll selline. Juppide saadavus... õnneks pole seni midagi väga keerulist vaja läinud. Et kütuse etteandepump oli pildi järgi sama ka Valmet 411DS mootoril, mida kasutati kaheksakümnendate lõpul mitmetel Valmeti väljavedajatel, oli pump Saksamaalt täitsa saada. Läks maksma minu meelest veidi üle saja euro. Jagajat otsides sain ka ühe kontakti, kes arvas, et säärasele vanale masinale on tema kaudu võimalik varuosi saada. Hea on aga see, et masin on ju oma olemuselt suhteliselt pommikindel ja mingeid väga erilisi detaile loodetavasti vaja ei lähe. Enamikes kohtades aitab sõber treipingiga ja keevitus :-D

Küsin ka, kas keegi teab, kas kuskil Eestis sääraseid vanu masinaid veel alles on? Ehk mõni veel töötabki? Endale pole silma jäänud veel.
Tahaks teada ka, kas selle rotaatori remontimine on ka võimalik? Ei hoia oma positsiooni hästi, ilmselt kogu sisu kulunud. Või aitab siin vaid uuega asendamine? Eelmise jagaja siibrite remonti kaalusin, siis aga mõistsin, et nii täpse rihtimisega ei ole mõtet tänapäeval tegeleda...
Palju seal enam Valmetit ongi... Aga huvitav igal juhul ja omanikule raugematut indu.Cool

Soomes liigub seda kaupa küll, kuid kasutatud träni ei jõua kuigi kergesti netti. IKH kaudu ikka liigub teist.

Õnneks koosnes see isend tehasest väljudes üsna standardsest kaubast ja asendust tasub otsida pigem mõõtude järgi. Juba ülalmainitud mootorit pruugiti päris paljudel liikuritel.

Tõstuki katusekinnitus oli teatud ajal väga popp - ikkagi lühike mast ja pole ohtu kabiininurka silindrisse keerata. Väike põhjendus ka ROPS-kabiini jaoks vajalike tummiste kabiinipostide oelmasolule ajal, mil kabiini peeti pigem asjatuks luksuseks kui vältimatuks esmakaitsevahendiks.

Kas viimane sild ei epagi vedama või on see võime jäänud mõne kännu kõrvale masina raskel eluteel? Ma seda preparaati ei tunne...
Sarnane aparaat liigub Saaremaal Leisi kandis ringi. See katusel pesitsev mast vähemalt tuli tuttav ette.
Nägin taolist aparaati umbes 5aastat tagasi Viljandimaal Võhma lähistel, Võhmassaare vist nimeks, seal oli see laiali varuosadeks vist. Imestasin ka veel et tõstuk katusel on.
IKH kataloogid üle vaadatud, 411A mootorile mõnesid üksikuid osi isegi leiab, aste uuematele 411 seeria mootoritele juba aga igasuguseid detaile.
Kabiini osas olen nõus, tänu tõstukile on ta turvaline. Muuseas ümber käia pole selle traktoriga üldse keerukas, raskeid palke tõstes olen rattad korduvalt maast lahti saanud [Pilt: IMAG0476.jpg]
Viimane sild ei peagi vedama, nii ta on projekteeritud. Et lindid on päris kallid, lisaks ei ole ilmselt lihtne leida t-150 rehvidele sobivaid, siis lindiplaani ei tea. Läheb kas abirullik rataste vahele (seda pakuti ka tehase poolt lisavarustusena) või vedavale sillale ketipaar. Mõtlesin ketid ise teha.

Meeldiv kuulda, et selliseid masinaid on Eestimaal veel nähtud. Kui keegi veel infot omab, olen väga huvitatud, läheks kaeks üle. Ehk seisab mõni kuskil metsanurgas juba aastaid ja ootab vanarauda viimist, saaks sealt ehk varuosigi. Kuigi nagu ma juba ütlesin - käigukast on ju mehaaniline ja pommikindel. Mis selle mootorigagi nii hullu juhtuda saab. Raud on paks ja roostet ei ole, kui kuskilt rebeneb, aitab keevitus.

Ahjaa, täna hommikul jäi kuskil silma, et masinat toodeti ajavahemikus 1972-1980. See on tõepärane, sest 70ndate lõpust on leida Youtubes üks promovideo, samuti üks mustvalge seitsmekümnendate algusest. Seda võib kindlalt väita, et selle masina järglased (kui tuli juba 862 kaheksakümnendate algul) olid juba hüdrokasti ja elektrilise jagaja solenoidjuhtimisega.
(16-01-2013, 12:19 PM)Üllar Kirjutas: [ -> ]Sarnane aparaat liigub Saaremaal Leisi kandis ringi. See katusel pesitsev mast vähemalt tuli tuttav ette.
Meiustes? Oma silmaga näinud pole masinat, aga seal on üks kuldsete kätega mees, kellele selline masin oleks nagu rusikas silmaauku.
(16-01-2013, 19:03 PM)KristjanT Kirjutas: [ -> ]IKH kataloogid üle vaadatud, 411A mootorile mõnesid üksikuid osi isegi leiab, aste uuematele 411 seeria mootoritele juba aga igasuguseid detaile.
Kabiini osas olen nõus, tänu tõstukile on ta turvaline. Muuseas ümber käia pole selle traktoriga üldse keerukas, raskeid palke tõstes olen rattad korduvalt maast lahti saanud
Viimane sild ei peagi vedama, nii ta on projekteeritud. Et lindid on päris kallid, lisaks ei ole ilmselt lihtne leida t-150 rehvidele sobivaid, siis lindiplaani ei tea. Läheb kas abirullik rataste vahele (seda pakuti ka tehase poolt lisavarustusena) või vedavale sillale ketipaar. Mõtlesin ketid ise teha.

Ma pidasin küll silmas Isojoen Konehalli romulategevust. Neil ei ole kataloogi, on telefon... Ning minu teada nad välismaaga eriti suhelda ei viitsi.

Valmet tollal üldiselt ühtegi toimivat osa välja ei vahetanud. Seega tasub uuemat kriitiliselt kaeda - see võib kenasti ka vanemale külge passida.

Foorumid on abiks, kuid neis pole ilma soome/rootsi keelt mõistmata miskit teha.

Tõstuk ei tee kabiini turvalisemaks ega ohtlikumaks. Sel oli juba ROPS-nõuetele vastav niikuinii. Probleemi oled juba ise leidnud - kabiin ei talu tõstuki väntsutusi kuigi hästi. Aga tolla läks hästi kaubaksBig Grin

Sajaviiekümne rehvile sobivaid kette müüakse küll. Aga odavad need ei ole ja ma kaldun arvama, et metsamasinatelt välja vahetatud ketid on juba surnud. Aga meil on ju foorumis mees olemas, kes nii seda valdkonda, kui sõna ühtviisi hästi valdab. Ootame, kunas ta teemat märkab...Rolleyes
Soome romulatest ei tea muud, kui oma vanale Volvo veokile sai läinud aastal uus vedrupakk Tampere lähistelt hangitud. Arvasin jah, et IKH uute osadega kauplemist silmas pidasid. Ei teadnud, et neil ka romula on. Selge, jätan selle asja meelde.
Kas tõesti oli kabiin niikuinii ümbermineku kaitsenõuetele vastavana algselt projekteeritud? Uskusin, et tugev kabiinisõrestik tingitud ikka tõstuki olemasolust. Jah, tõstuk ise ei tee kabiini kuidagi turvalisemaks, aga tõstuki olemasolu tingib vastava tugevuse/jämedusega materjalide kasutuse.
Soome või rootsi keelt tõepoolest ei jaga. Soome keeles tean vaid põhilisi tehnilisi termineid, muidu ei saa Keltainenpörssi lehel üldse hakkama, aga keeleoskusest siin rääkida siiski ei saa.
Kui pead silmas foorumikasutaja Jankat, siis tema sõnavõttu ootan isegi Wink
(16-01-2013, 19:32 PM)Etsike Kirjutas: [ -> ]
(16-01-2013, 12:19 PM)Üllar Kirjutas: [ -> ]Sarnane aparaat liigub Saaremaal Leisi kandis ringi. See katusel pesitsev mast vähemalt tuli tuttav ette.
Meiustes? Oma silmaga näinud pole masinat, aga seal on üks kuldsete kätega mees, kellele selline masin oleks nagu rusikas silmaauku.

Pidasin silmas naaberküla Laugut. Meiustes on kasutusel hetkel vene tehnika ristatuna lääne tõstukitega, kui üks hiinakas välja arvata.
Ohh, mis minagi öelda oskan...
Vinge masin omast ajastust.

Ma neid servoõlidel töötavaid jagajaid ei ihkaks. Paras keberniit olid nad Valmet 862K küljes. Kaks tükki tollel massinal. Kumbagi käe jaoks oma. Ja pumpasid oli kaks, igale jagajale oma... Toungue.
Siibrite otstes asuvad alumiinumkorpusega kopsikud ei õigustanud endid mitte üks põrm ja alatasa lekkisid. Need said rauast isetehtute vastu välja vahetatud. Raud kestis.
Teine teema oli õliga, mis kabiinis kangikeste all niigi suvist palavat päevapaistet seal kuudikus lisaks kuumutas. Talvel seevastu oli muidugi hää lisaküte.
Odavam tuleb korralik uus kuue kangiga jagaja, millel nupud 3cm diameetriga ja hästi lähestikku nii, et vasakusse pihku kaks ja paremasse kolm saaks haarata. Lisaks vahel ka kuuendat ehk kõige parempoolsemat kasutada.
Standardasetus vasakult:
masti keeramine, peapoom, abipoom, rotaator, haarats, teleskoop.
Enda poole tõmmates poomid tõstavad, teleskoop liigub sisse, haarats läheb kinni, rotaator pöörleb vasakule ja mast keerab vasakule.
Niblid kangidega sama nobedalt nagu vanaema kooks sokki.

Käigukastiks sebiks kolmekäigulise Clarki automaadi. Odavaim lülitus oleks trossidega. Kaks tükki. Ühega lappad käike 1-2-3, teisega suunda (edasi-neutraal-tagasi). Pikad trossid kaarega ümber istme jala, kangikesed istme küljes, iste loomulikult pöörlev ja fikseeritav. Siduripedaali pole enam tarvis. Sõidupidur ja soovitavalt ka seisupidur peavad korras olema, muidu saad kastist varsti lahti.
Miskine säärane peaks mu mälu järgi välja nägema.
Aga selles pead kindel olema, et töötava kasti saad! Remont on kallis. Tegemist suht kestva asjaga, kui lollusi ei tee ja õlil jahutus olemas.

Need asjad tehtud, lisaksin veel tagurpidi sõitmiseks kangi, mis rooli silindritega opereerib. Kõik.
Ja siis võib juba teenustöödegi peale mõelda.

Ükskõik mida remondid, tee seda nii, et sinna osakonda enam asja pole. Mets ei andesta pornograafiat ja ülepersse laskmisi!
Tänan, Janka, asjatundliku arvamuse eest!
Eeljuhtimispumbaga jagajat taga ei nutagi. Mõtlesin ikkagi panna sellise, kus neli sektsiooni käivad mehaaniliselt risti-kangidega, kaks sektsiooni on aga kõige lihtsamate mittetundlike on-off solenoididega nuppudega kummagi kangi otsas (haarats ja teleskoop siis). Peaks täitsa kaubanduses liikuma, hindasid olen küll kuulnud äärmiselt erinevaid.

Et praegu on kangidega klaver, siis sellist uut väga ei taha. Suhteliselt ebamugav on sellega teha juba kolme operatsiooni korraga, selleks et metsas normaalselt töötada, on aga tihtipeale ju vaja neljagi operatsiooni korraga teha... See kangidega võimlemine mitte ei meeldi. Võib-olla tõesti korralikul uuel, kus kangid käivad kergelt, lõtkudeta ja on lähestikku, on selline mõnus töötamine ka võimalik, aga mina paneks siis juba kahe kangiga jagaja, kus neli sektsiooni mehaanilised ja kaks elektrilised. Vot sellise: http://www.melit.ee/index.php?target=pro...uct_id=175 Neid kaht väikest kangi keskel ei maksa tähele panna, need mõeldud käru jalgadele, mida kasutatakse Russide ja muude põllumajandustraktorite haakes. Tõstukit saab ikka kahe kangiga opereerida.

Automaatkast oleks muidugi mugav vidin, aga esialgu sellele ei mõtle. Hakkan kahtlema, kas nii vanal masinal selline ratsimine end ära tasub. Kui hädavajalikumad asjad tehtud, siis võib ehk edasi vaadata. Täna-homme üritan saada maha joonisega väljalaskekollektori tarvis ja ehk siis keegi selle mulle kähku valmis freesib-keevitab.
Mul siis selline masin Ford Brunett 5000, see veel vanem aastast 1969 aga sellist peavalu nagu sul pole kyll olnud. Nadalvahetusel saavad vast laiemad rehvid ka alla yhele paarile sai ketid ka muretsetud
Ilusat vabariigi aastapäeva kaasfoorumlastele!
Mina ei olnud oma traktorile ligi saanud juba väga pikka aega ja kuna selleks nädalavahetuseks sai Hiiumaale sõidetud, otsustasin vabariigi sünnipäeva tähistada traktorit kohendades. Eile õhtul saabudes ilmnes muidugi tõsiasi, et lund oli kõvasti ja vaja JuMZ kopale tuli torusse ajada. Need käivitusmootorid mulle üldse ei meeldi, aga seekord tegi masin minuga koostööd ja 15 minutiga sain masina käima ja lume lükatud.
Täna ärgates otsustasin Valmetile uue väljalaskekollektori paigaldada. Kartsin hirmsasti, et juba varem valmis keevitatud kollektori avad mootoriploki omadega kuidagi ei klapi, aga ennäe, peaaegu klappisidki! Vaid üks poldiauk sai natuke suurema puuriga üle puuritud, et paremini istuks. Pärnust olin kaasa haaranud suure lehe vaskplekki, et puurida-välja lõigata kollektorile tihendid. Need said sellised:
[Pilt: IMAG0541.jpg]
Edasi sai kollektor paika pandud. Poltidele pihustasin vaskmääret, et tulevikus lihtsam asja lahti harutada oleks.
[Pilt: IMAG0542.jpg]
Pärast seda üritasin masina käima saada, olgugi, et summutit veel küljes pole. Kavatsen sinna täiesti uue summuti osta, et mootor nii kõvasti ei lärmaks. Vana on juba suuresti läbi põlenud, kuigi helisummutusfunktsiooni mingil määral isegi täidab. Kui vesi sees ja akud peal, sai starterit antud. Hakkaski tuksuma, aga jama selles, et tuksuma see mootor jäigi. Sama asi oli ka tol järgneval päeval, kui kollektor ära sai lõhutud. Vajutad gaasi või mitte, mitte midagi ei muutu. Gaasihoovastikus probleem pole, proovisin drosselhooba otse kõrgsurvepumba pealt liigutada. Midagi ei muutu. Sai mitu korda seisma jäetud ja uuesti käivitatud, samuti etteandepumbast käsipumbaga ka kaasa aidatud. Midagi ei muutunud. Ja järsku võttis pöörded üles ja töötas nii nagu varemgi. Äärmiselt kummaline. Kahtlustan, et tagasivoolutorustik sai ikkagi siis, kui ka kollektor lõhkes, palgiga pihta ja äravool kehv ning õhk oli süsteemis ja ei pääsenud välja. Kuigi eriti ei tahaks seda uskuda, sest seni on masin alati pärast seismist kohe käivitunud, pole kunagi käsipumbaga peale pidanud pumpama. Alles jääb kõrgsurvepump, millele on peale märgitud nimi Simms. Avaldage mõtteid, milles probleem!

Pärast käima saamist sai tõstuki lõugade vahele väike järelkäru haaratud ja veetud kreissae äärde, sae tõstsin peale kärule ja saag rändab Pärnusse. Pärast seda sai masin seisma jäetud ja otsustasin alustada elektrisüsteemi renoveerimisega. Õigemini uue süsteemi ülesehitamisega, sest vanast pole midagi eriti renoveerida. Külasepad on masina elektrisüsteemis kasutanud vaid omaloomingut ja rohkelt isoleerteipi. Viskasin kõik vanad juhtmed minema, teha pole nendega midagi. Uut süsteemi palju paigaldada ei jõudnud, läks pimedaks ja teiseks tekkis ka selline lootusetuse-jõuetuse tunne, et kaua ma jõuan. Kokkuvõttes vaja masin ju pea nullist üles ehitada.
Ühe küsimuse siiski küsin. Generaator on masinal Nõukogude G273, minu teada oli kasutusel KamAZ-il ja vist ka MAZ-i JaMZ mootoritel. 24 volti. Generaatorist väljusid vaid kaks juhet. Üks oli viidud läbi armatuurlaua ampermeetri tarbijateni, st kaitsme peale, teise taha olid justkui otse esituled ühendatud. Siinkohal tunnistan, et generaatoritest ei tea eriti midagi. Kogemus piirdub vaid paaril sünniaastaga 2000+ sõiduautol generaatori harjaste vahetamisega, juhtmeid ei ole ümber lapanud ega lähemalt tutvunud. Minu teadmiste kohaselt peaks üheks juhtmeks olema ergutus ja teiselt saavad siis tarbijad oma särtsu. Aga kuidas asja ikkagi õigesti ühendada, võite, head kaasfoorumlased, mind õpetada. Lähipäevil ma asja niikuinii kokku panema ei hakka, pean ära sõitma. Muuseas varasema ühendusega generaator pidi toimima, sest masin käivitus alati kõrvalist laadimist nõudmata. Lisaks võite soovitada, kas hankida kuskilt kauplusest või lammutusest uus/kasutatud lääne generaator, tuleb töökindlam? Või on ka KamAZ-i generaator piisavalt töökindel?
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17