Tere!
Suur mure, täna sai russ korraks käima pandud ja peale 10 minutit normaalselt töötamist hakkas tasapisi vahele jätma ja jõud kadus ära. Torust hakkas valget tossu ajama kuni lõpuks suri välja ja käima enam ei saanudki.
Mootori birka on lootusetult ära kulunud, aga vist on 240 mootor peal.
Pimedas taskulambiga vaadates tundus, et küttepumba peal olevates voolikutes ja peenfiltri toru sees on mingi piimjas ollus, pumpa sissetulevas voolikus on puhas läbipaistev küte. Õhku sees polnud.
Mul kuri kahtlus, et pump õhtal. Pole seni pidanud pumbaga jamama, praegu suht nõutu, et kust otsast lahkamist alustada.
Kui keegi oskaks tiba nõu anda.
Ette tänades.
No siis järsku plokikaanetihend läks.....kui valget taevasse lendas. Vaata,kas radikas vesi muliseb,kui mootorit ringi ajad. Ja kas üldse enam peale seismist ringi saad ajada. Kui vesi kolvipeal,siis peaks mootori kinni tõmbama. Ja radikast peaks ka vesi sel juhul ära kaduma. Need siis esimesed asjad mida peaks vaatama. Aga võib ka olla lihtsalt nii,et küte enam peale ei tule,kuna mingit sodi ja prahti paagist igalepoole jõudnud. Harva töös olevate masinatega juhtub ikka miskit. Eriti just siis,kui traktorit hädasti vaja....
Enne lõhud raudkangi ära kui russi kõrgsurvepumba...
Eks filter või mõni küttetoru kinni, alusta paagi kraanist ja liigu siis edasi. Käsipumba tihend on ikka alles?
Kõikse hullem variant- õlivastuvõtja karteris jääs ja töötas seni kuni õlikilet oli...
Piimjas ollus?
Mis sul paagis on?
Kui vesi silindrisse tuleb siis kaob jõud ja sureb ära.Vesi ei põle.
õhufiltri ots tee lahti ja pumpa otse küte nõust peale aja tühjaks ja võid uuesti proovida.
Plokikaanetihendi ära lõi siis tuleb lahti võtta.
pen.skar jutus on ka iva nii võib juhtuda jah
Pane pilte ka kui saad
Ma hakkan täna vaatama seda asja, aga plokikaanetihendit ma ei usu, õli oli puhas kui vaatasin. Traktoril tosool sees ja plokisoendus peal, käivitus ka tol
päeval veerand pöördest nagu alati. Aga jah, just nendes paaris küttettorus, mis pumba peal jooksevad ja need mis peenfiltrisse tulevad-lahevad, nendes oli näha, et kütte asemel selline valge kraam sees. Käsipump lööb mis hirmus. Traktor seisab kogu aeg varju all kah.
Jämefiltri punni lasin valla, sealt tuli ainult puhas kyte. Mul paagil mingit kraani ka pole, mis võiks kinni olla. Tundub nagu oleks äkki vesi kusagilt pumpa saanud, aga kust kohast? Kondents?
Kütuse sisse võib paak ikka kondents tekkida, eriti siis kui paak ei ole talvisel ajal silmini täis. Kogub aja jooksul piisavalt suure klimbi ette ja ongi korras. Vaata torustik üle, puhasta, õhuta ja proovi uuesti.
(07-02-2013, 09:28 AM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Kütuse sisse võib paak ikka kondents tekkida, eriti siis kui paak ei ole talvisel ajal silmini täis. Kogub aja jooksul piisavalt suure klimbi ette ja ongi korras. Vaata torustik üle, puhasta, õhuta ja proovi uuesti.
Jutt jumala õige sul. Võtsingi kogu küttetorustiku laiali ja peenpuhastus filter täiesti vett täis. Pesin torud ja filtrite potid läbi, uued filtrid sisse ja käima ta laks. Hea et käivitusmootor peal on, starteri pilliga ma seda käima poleks saanudki, ikka jupp aega andis käiata teist enne, kui musta hakkas viskama.
Seda kondentsi juttu olen enne kuulnud, aga pole suurt tähelepanu sellele pööranud. Mul reeglina kuskil 20 liitrit paagis loksunud, kui seisma on jäänud.
Tänasest alates on paak kõrisõlmeni täis!!!!!!
Tänud kõigile kes viitsisid nõu anda.
(07-02-2013, 22:31 PM)Joss Kirjutas: [ -> ]Võtsingi kogu küttetorustiku laiali ja peenpuhastus filter täiesti vett täis. Pesin torud ja filtrite potid läbi, uued filtrid sisse ja käima ta laks.
Paagist juttu ei ole. Selle ikka lasid veest tühjaks punni kaudu? Kui ei, siis varsti on jälle jama majas. Sest suurem osa vett tulebki sealt. Kraani kaudu tühjendada mõtet pole, kuna see võtab põhjast kõrgemalt.
Peenpuhastusfiltrini vesi naljalt ei jõua, kui vahepeal jämepuhastusfiltrit alt punnist tühjendada. Ilmselt aastaid viimane puutumata või paagis nafta veega pooleks.
Siit järeldus starter nõuab korras masinat ja akusid mida vanasti polnud kuskagilt võtta..mugavus maksab aga hiljem kätte ja selle käivitusmootori saad -35 juures ennem käima kui uue oma s klassi m tähega algava pilli juhul kui see on korras ja käivitusmootori paagis värske küte mis ei pidanud mingit tähtsust omama ja kondents vast karbussis miagi head ei tee kui see külmub.
Siit tulevad legendid, et karbuss jama ja kogu see käivitusmootor.
Käivitusmootori kohta ei oska midagi head rohkem öelda, hea lihtne odav ja talvel mugav kui see on korras.
Hommikul soojenduseks ongi paras paar kükki teha ja piitsaga vehkida
Suvel valasin tühja, kuiva vaati 200L diislit korgini täis ja poolteist aastat hiljem talvel valasin tühjaks... Kui põhjast jää üles sulatasin sain 15 L vett.
See on vana vaidlus, kellele ema kellele tütar, kellele starter kellele käivitusmootor.
Eks iga mees eelistab oma.
Mulle meeldib starter spetsiaalselt selle pärast, kui mul on vaja kohe traktorile selga lennata ja kohe minna "tööle/appi" siis ma keeran süüdet ja 10 sekundi pärast traktor nurrub.
See, et aku kallis - 160AH aku maksab u.300 euri, starter 120 euri, juhtmed 50 euri ja kui akut sitasti hoiad siis seda pead u.5 aasta tagant välja vahetama. Siis 5 aasta lõikes on see tühine summa - ma arvan isegi, et käivitus mootor õgib viie aasta jooksul vast 100 euro väärtuses kütet, kui käivitusmootorit vahepeal remontima ka peab (kapitaalselt) siis sinna lükkad ka 100 eurot sisse + kui see käivitusmootor on ikkagi peale remonti ka veel peldik siis saad peavalu ka endale lisaks.
Aku teema veel see ka, et kui töötad kuskil suuremas ettevõttes ja suurema masina peal siis seal vahetatakse ka akusid ja aegajalt leiab endale täitsa mõistliku aku sealt.
Aga kui mootorit käivitad KORD AASTAS siis käivitusmootor on igati kasulik asi - aga kui päevas 10 korda käivitad siis ajab ikka kettase küll.
Nagu ma ütlesin see jutt võib olla kirjutatud täpselt teistpidi ka - kellele ema kellele tütar.
(08-02-2013, 07:47 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Siit järeldus starter nõuab korras masinat ja akusid mida vanasti polnud kuskagilt võtta..mugavus maksab aga hiljem kätte ja selle käivitusmootori saad -35 juures ennem käima kui uue oma s klassi m tähega algava pilli juhul kui see on korras ja käivitusmootori paagis värske küte mis ei pidanud mingit tähtsust omama ja kondents vast karbussis miagi head ei tee kui see külmub.
Siit tulevad legendid, et karbuss jama ja kogu see käivitusmootor.
Käivitusmootori kohta ei oska midagi head rohkem öelda, hea lihtne odav ja talvel mugav kui see on korras.
Hommikul soojenduseks ongi paras paar kükki teha ja piitsaga vehkida
Vanasti ehk polnud jah aga elame tänases päevas kus akusid on jalaga segada.
Milleks sul vaja -35°C juures traktorit käivitada, Vostokis elad või?
Igal mehel on oma arusaam mugavusest , mina arvan et tunduvalt mugavam on traktorisse istuda ja võtit keerata...
Samas neil, kes traktorit aastast paar korda käivitavad, on käivitusmootor igati sobilik...
(08-02-2013, 11:56 AM)h2rra Kirjutas: [ -> ]Suvel valasin tühja, kuiva vaati 200L diislit korgini täis ja poolteist aastat hiljem talvel valasin tühjaks... Kui põhjast jää üles sulatasin sain 15 L vett.
Mul oli sae bensiin auto pagassis. 5L plänn, avamata, -20 -nese pakasega oli jää klimp põhjas.
See eesti tanklate ja edasimüüjate kütte kvaliteet on jummala sita kvaliteediga.
(08-02-2013, 12:18 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Milleks sul vaja -35°C juures traktorit käivitada, Vostokis elad või?
Vostokis on sellise külma juures väga palju asju teistmoodi. Kummitihendid muutuvad kivikõvaks(loe: kaotavad elastsuse) ning ennem,kui sa saad käivitusmootorit kasutada tuleb leeklambiga õlid ja mahlad soojaks ajada. -35 juures käivitamine on üsna palju ettevalmistust nõudev, ettevõtmine.
Vaatan,et läheb PD mootori mahategemiseks.....
Käivitusmootoriga natuke tülikas käivitada aga kui ise mootoreid ja magneetosid tunned,ei valmista see raskusi. Ja ega see mootor nii hullusti ei lagune. Laguneb siis,kui segu tegemine silma järgi või puhta bensuga käivitatakse.... Ja tänapäeva bensiin sööb uuetüübilise karburaatori membraani ära. Kõige parem karburaator sinna asenduseks sobiks ujukiga vanatüübiline. Sellega ei juhtu miskit. Ja peale uputamist iga naks käivitub. Hiljem tehti membraaniga ja see vajas juba starterit......
Starter aga vajalik neile,kes koguaeg sutsutavad. Aga vanemate 50,52 puhul ei ole starteriga midagi teha. Vanatüübiline mootor kergelt käima ei lähe. Iseasi,kui küünaldega kaan olemas.
Käivitusmootorit saab ju lihtsasti teha ka võtmest käivitatavaks.
Vaja ainult käivitusmootorile starter paigaldada ja mingi poolpidune auto aku otsida. Ronid samamoodi kabiini, võtit, natuke käivitusmootori plärinat ja käib.
Näiteks oma Jumz kopal on juba tehasest see süsteem olemas. Pendiksi sissepaneku ja siduri, bensiinikraani, gaas/õhuklapi kangid- nupud kõik kabiinis olemas. Algul natuke harjumatu, et mis järjekorras mida tõmbad, aga äraharjumisel käivitamiseks samuti aega ei kulu midagi.
Ainukene puudus on see, et kõvemate külmadega võiks olla dekompressioonikang ka kabiinist juhitav, aga seda saab ka ise juurde aretada.
Seda ei tea, kas MTZ-52 ka selline asi algupäraselt olemas oli, MTZ-82 küll.
Selliselt niiöelda pärisstarteriga vahe olematu ja ei näe küll mõtet hakata raha kulutama suure aku peale, mis talvel jõuaks ikka Jumzi omajagu kolaka mootori käima ajada.
(08-02-2013, 12:55 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Vaatan,et läheb PD mootori mahategemiseks.....
...
Vastupidi, ikka ülistamiseks.
Sest millegipärast on kõigil vaja näidata, miks kutsikas ikka hea on. On hea jah - elektrit ei vaja ja igasuguse laiba äratab lõpuks üles. Ainult võrrimootori hingeelu peab tundma ja võhma peab ka olema.
Starteriga on palju jama - starterit vaja, juhtmeid vaja, lülitit vaja, akusid vaja, mootor peab käivituja olema...
Teemaalgataja peab paagist sealse sodi välja laskma ikka põhjapunnist - kraan jätab paar liitrit sisse.
Mina lasen igal sügisel suvise soga (hübriidrussi paagis loksub soojal ajal see, mis survest süttib ning enne külmasid tuleb jääk ilusti kanistrisse villida
) välja ja selle käigus tuleb alati nii pool liitrit veetaolist ollust...
(08-02-2013, 18:09 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Käivitusmootorit saab ju lihtsasti teha ka võtmest käivitatavaks.
Vaja ainult käivitusmootorile starter paigaldada ja mingi poolpidune auto aku otsida. Ronid samamoodi kabiini, võtit, natuke käivitusmootori plärinat ja käib.
Näiteks oma Jumz kopal on juba tehasest see süsteem olemas. Pendiksi sissepaneku ja siduri, bensiinikraani, gaas/õhuklapi kangid- nupud kõik kabiinis olemas. Algul natuke harjumatu, et mis järjekorras mida tõmbad, aga äraharjumisel käivitamiseks samuti aega ei kulu midagi.
Ainukene puudus on see, et kõvemate külmadega võiks olla dekompressioonikang ka kabiinist juhitav, aga seda saab ka ise juurde aretada.
Seda ei tea, kas MTZ-52 ka selline asi algupäraselt olemas oli, MTZ-82 küll.
Selliselt niiöelda pärisstarteriga vahe olematu ja ei näe küll mõtet hakata raha kulutama suure aku peale, mis talvel jõuaks ikka Jumzi omajagu kolaka mootori käima ajada.
See lahja viis liitrit nüüd mõni kolakas...
Viiskendkaks ei omanud distantsjuhtimist. Ikka seisid aupaklikult kummargil ja teenisid Tema Kõrgus PeeDeed.
Ärge tulge mulle seletama, et külma traktori saab käima kümne sekundiga. Minutiga vabalt
(08-02-2013, 18:09 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Käivitusmootorit saab ju lihtsasti teha ka võtmest käivitatavaks.
Vaja ainult käivitusmootorile starter paigaldada ja mingi poolpidune auto aku otsida. Ronid samamoodi kabiini, võtit, natuke käivitusmootori plärinat ja käib.
Näiteks oma Jumz kopal on juba tehasest see süsteem olemas. Pendiksi sissepaneku ja siduri, bensiinikraani, gaas/õhuklapi kangid- nupud kõik kabiinis olemas. Algul natuke harjumatu, et mis järjekorras mida tõmbad, aga äraharjumisel käivitamiseks samuti aega ei kulu midagi.
Ainukene puudus on see, et kõvemate külmadega võiks olla dekompressioonikang ka kabiinist juhitav, aga seda saab ka ise juurde aretada.
Seda ei tea, kas MTZ-52 ka selline asi algupäraselt olemas oli, MTZ-82 küll.
Selliselt niiöelda pärisstarteriga vahe olematu ja ei näe küll mõtet hakata raha kulutama suure aku peale, mis talvel jõuaks ikka Jumzi omajagu kolaka mootori käima ajada.
Sa võid ju seda "kõike" kabiinis või väljas teha. Toimetuste hulk jääb ikka samaks. Teema mõte selles kas 1 või 8 liigutust.
(08-02-2013, 19:36 PM)umm Kirjutas: [ -> ]Sa võid ju seda "kõike" kabiinis või väljas teha. Toimetuste hulk jääb ikka samaks. Teema mõte selles kas 1 või 8 liigutust.
Väljast käivitades pead enne kabiinis ära käima, käik välja, pidur peale jne. Siis tuled uuesti välja ja hakkad käivitama.
Kabiinist käivitades topelt välja käimist ei ole. Nii et toimetuste hulk ei jää ikka samaks küll. Mõni liigutus on siiski vähem
.
Aga noh mis siin ikka vaielda, eks igaüks otsusta oma äranägemise järgi, mis see taevamanna on.