automoto.ee foorumid

Täisversioon: Arvamused Niva maastikuautost.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5
Kena saag siin käima tõmmatud...

Aastal 198x oli Niva väga tegija. Sest konkurente pea polnud (mitte ainult siinpool eesriiet). PlyVal64 on kenasti põhjendanud, miks.

Aastal 2013 ajab Niva kiitmine muigama...

Tõsi, üksikule hundile, kes põhimõtteliselt mugavust ei taha ja oskab oma liikurit juhi lolluse pärast uppumast hoida, ju sobib. Aga rääkida mugavusest või kasutuskõlblikkusest.Rolleyes

Sedasama Nivalembust peegeldavad ka turuhinnad, kus mädanenud raipe eest küsitakse kolmekordset vanaraua hinda ja viisakas konditsioonis masin maksab üle mõistuse palju. Eriti arvestades saadaolevate Vene varuosade olematut kvaliteeti ja mootori (muhhahhhaaaa...) võimetust kulutatud kütust edasiliikumiseks muuta.

Kerge on Niva ka ainult tinglikult. Tehasest alla keeratud pitsalõikurid tagavad olude pehmeksmuutumisel alloleva maapinnaga süvitisi tutvumise. Kui aga alla keerata meie oludes maastikusuutlikud rehvid selgub, et tehasest kapoti alla paigaldatud mootorilaadne toode ei oma mingit võimsusvaru. Ning seda võimekamaks vahetades kipub ülejäänud jõuülekanne targemana järele andma. Samm-sammult võimekamaks ehitades jääb aga järele algsest kontseptsioonist ainult katuseplekk (kui sedagi). Ning lõpuk võetab pettunud mudalemb ikkagi Suure Mootoriga patrulli ligi.

Samas, mulle väga meeldib Motamehe roheline traka - selleks kasutusotstarbeks sobib Niva anno 2013 väegade heaste.Cool
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=8152
(10-03-2013, 20:07 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...
Andke andeks: Kui ülejäänud maailm üldse midagi mõtlema hakkas, olid Toglijatti insenerid ja disainerid KÕIK juba reaalsusesse ehitanud ja suurtes kogustes mahagi müünud ning edukalt Dakari rallisid sõitnud.

Jah, On minulgi meeles see kiidulaul, mida pasundas terve CCCP meedia, kui 81-83 Jacky Ickx võitis(?) selle sõidu, Prantsusmaal (ja vist siis ka Belgias?) olid võimul vasakpoolsed, millega seoses eksport sinna edenes ja kohalikud raadiojaamad mängisid Prantsuse šansoone.
Aga... Üks väike pisiasi, mis ka meie kohalikust meediast tol ajal läbi jooksis: Mitu originaaldetaili oli Dakari sõitnud variandil? (õige vastus: vist ainult paar klaasi?), noh ja muidugi sõdiuki kontseptsioon.
Kuuldavasti olid ka venelased originaal sõidukil sama üritanud, aga millegipärast pole tulemustest kuulda olnud?

Vahemärkuseks Priidule: juba ammu enne Niva sündi tootis eelmainit tojoota ka kenamaid maastikuautosid, mis nüüdseks juba klassikaks muutunud disainiga (ok, kahtlaselt sarnane mõne teise maasturi disainiga, ja ka teada sooritusvõimelt tuntud kohalikult talveralli ürituselt Cool ). Erinevalt LADA märki kandvast autolaadsest tootest sobib kasutada ka igapäevaselt, ilma remonditöökoda ja eelteadmisi tehnilisest poolest omamata.

Võiks ju pajatada pikemalt uuema aja kasutajate muljetest Rootsist, Prantsusmaalt jms kuhu neid on tänu hinnale õnnestunud eksportida, aga... ei tule sealt ju ühtki head sõna, alates olematust service´st ja varuosade saadavusest kestvusest, kuni sõidumugavusteni.

Minu tagasihoidlik arvamine: Niva oli tubli tükk oma tootmise alguses, aga juba paarkümmend aastat on ka paremaid valikuid...
Ma mäletan ütelust-samõi bõstri traktor v mire.Omal läks Niva himu peale 2km läbimist asfaldil üle.
(11-03-2013, 13:20 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]Aga... Üks väike pisiasi, mis ka meie kohalikust meediast tol ajal läbi jooksis: Mitu originaaldetaili oli Dakari sõitnud variandil? (õige vastus: vist ainult paar klaasi?)...
Kas lugupeetud Hulgus suudab nimetada automargi, mis ilma igasugu muutusteta läheb Dakari rallile. Kõik "puskad" on seal lõputult ümber ehitud. Loeb ainult kiri masina küljel. Kui võrrelda, siis tuleb võtta võrdluseks samased tingimused.
(11-03-2013, 13:41 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]
(11-03-2013, 13:20 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]Aga... Üks väike pisiasi, mis ka meie kohalikust meediast tol ajal läbi jooksis: Mitu originaaldetaili oli Dakari sõitnud variandil? (õige vastus: vist ainult paar klaasi?)...
Kas lugupeetud Hulgus suudab nimetada automargi, mis ilma igasugu muutusteta läheb Dakari rallile. Kõik "puskad" on seal lõputult ümber ehitud. Loeb ainult kiri masina küljel. Kui võrrelda, siis tuleb võtta võrdluseks samased tingimused.

esimese asjana meenub Volvo muuseumis nähtud katsutud: http://en.wikipedia.org/wiki/Volvo_C303
Aga mitte see pole teemaks.
EI saa ju väita, et Niva on sellepärast hea auto et, võitnud Dakari, kui kahel autol pole muud ühist kui nimi.
Iga kord kui keegi väidab, et Vene masin on maailma parim, meenub üks Valgevene veokijuht, kes ise must kui tšort, ronis uhiuue MAZ veoki alt välja, tagus rusikaga rinnale ja väitis, et MAZ on parim, remont olla imelihtne.
Kõrval seisid "imeprialistidest vereimejate" leiutised, mille juhid naasid triiksärgis restoranist.
(11-03-2013, 13:31 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Ma mäletan ütelust-samõi bõstri traktor v mire.Omal läks Niva himu peale 2km läbimist asfaldil üle.
Ei ole see Niva enam "samõi bõstri traktor v mire". Hoopis Volvo on: D: http://www.youtube.com/watch?v=9yHl24QynOM

Aga nagu eelnevalt kirjutasin, siis Niva polegi mõeldud asfaldil sõitmiseks. Niva on vene auto ja tehtud vene oludes kasutamiseks. See asfaldi jutt on umbes sama, et 15-meetrise limusiiniga on metsas kehv ringi keerata. Ongi kehv, kuid kahe linna vahel loksuda on jällegi mõnus Cool
Riigimetsa Majandamiskeskus vahetas konsulentide Nivad Jimnyde vastu sellepärast välja et oli vaja tööd teha ja täpselt kohal olla, mitte remontimisega alailma tegelda. Eks Nivad oksjonitelt siis metsaveoks ja põllurallitajatele läksid...
(11-03-2013, 14:12 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]...EI saa ju väita, et Niva on sellepärast hea auto et, võitnud Dakari, kui kahel autol pole muud ühist kui nimi...
Ei väitnudki seda. Minu väide oli hoopis Dakari rallil ümberehitatud autod ja just taunisin sellist võrdlust tavamasinatega. Nii, et Volvo veokat pole mõtet ka asjasse segada.
(11-03-2013, 14:41 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Riigimetsa Majandamiskeskus vahetas konsulentide Nivad Jimnyde vastu sellepärast välja et oli vaja tööd teha ja täpselt kohal olla, mitte remontimisega alailma tegelda. Eks Nivad oksjonitelt siis metsaveoks ja põllurallitajatele läksid...
Kas see ka tõeline väljavahetamise põhjus oli, seda ei tea. Ei imesta, kui keegi selle otsuse eest raha sai. See on ju meie "eliidi" puhul tavaline. Sellega olen nõus, et Niva on auto sellest ajast, kui autojuht pidi oma sõiduki eest korrapäraselt hoolitsema.
(11-03-2013, 10:07 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kena saag siin käima tõmmatud...

Aastal 198x oli Niva väga tegija. Sest konkurente pea polnud (mitte ainult siinpool eesriiet). PlyVal64 on kenasti põhjendanud, miks.

Aastal 2013 ajab Niva kiitmine muigama...

Hea, et niigi läits ja ksf! Võsa päästab väga tihti päeva Wink

Kui küsimus oleks, KAS Niva on aatal 2013 normaalne auto uuena osta, pidada, on ta mugav, moodne jne, siis on absoluutselt ühene vastus- EI! Niva on ammu ajale jalgu jäänud ja teoorias peaks olema ammu tootmisest kadunud. Tõesti on isegi Nivale tekkinud paar alternatiivi, mis küll kõik on peaegu sama ebamugavad aga olles u.25 aastat kaasaegsemad, kokku kestvamad ja lihtsamad sõita.
Kuna küsimus oli MIKS on Niva siiani tootmises, siis vastus on ka samalihtne: Niva OLI aastal 1977 fenomenaalne leiutis ja põhimõtteliselt pole talle väärikat järeltulijat suudetud kogu maailmas välja mõelda. Lootust annab endine Ida-Euroopa Škoda või Dacia näol, eriti neist viimane. Niva suudaks välja suretada vaid samas hinnas aga ohutum, mugavam, töökindlam ja ökom aga vähemalt ligilähedaste maastikuomadustega ja IMELIHTSALT suvalises kišlakis kolme mutrivõtmega remonditav aparaat. Seega peab see olema rauast/plekist auto blokkdifrite ja 16-tolliste normaalsete maastikuratastega, mitte plaststangede ja lollakate wannabe-plast"seelikuga" 20-tolliste rinkarehvidega, imekeerulise ja tuhande puksikesega sildadega kallis käkerdis. Aga sellist pole!!!
70ndatel ja 80ndatel oli Niva number üks, kes rajas kandevkerega linnamaasturi teed. Ja oli ihaldatud L-Euroopa mägedes ja siin pool oma läbivuse ning hinna pärast.
80ndatel me nägime G-mersust märgi unenägusid siin, enamusele on siiani vana G kallis.

Teelt maha keerates 90ndatel ja edasi on NIVA junn kuubis ikkagi ja liigub ka ümberehitatult maastikul ainult vintsi saatel, kui patrolid ja D21-d, vitarad jm. sõidavad vabalt läbi muda, sest on jõudu ja lukke/LSD sildades.

Enamus offroaderid on ladunud raha nivasse (õnneks ise ei ole) kui stock muu 4x4 liigub ilma ehitamata.

Et jutt poleks igav siis kogemused on lähedalt mööda läinud kui on ka proovitud Nivat teha muda sõbralikuks kuid silla tükke ja sidureid läks nagu lastel jäätist suvel.
[Pilt: pict%20026_medium.jpg]
Nymmik, olles ise Venemaal 21.sajandil NÄINUD IZ-Kombit lauakoorem katusel tulema meie ümberehitatud G-Wagenile VASTU mööda sellist teed, kus 99% Eesti mistahes maasturiomanikest oleks ammu vintsi ostas, siis on 99,99% kinni sõiduoskuses. Sealt tuleb esimene vahe sisse: venelased NIVA-vajajad OSKAVAD ka autodega sõita. See meie katuseni mudas üle kändude ohvrõud on huumor kuubis. Nüüd on küll tohutult uusi katusenimudas-vendasid juures aga ei lähe elus meelest, kus ma ei saanud juba siis aru Eesti "kõvadest" ohvrõuderitest, kui me Sootrammiga ehk Talveralli 2013 Võitja L-3315'ga nendest lihtsalt mudas mööda sõitsime. Mina isiklikult sõitsin. Aga see selelks.

Homme lähen proovisõidule uue Dacia Sandero Stepway'ga. See auto võiks saada "uueks Nivaks", kui: auto ristata Niva veermikuga, tehes seda 21.sajandi ja Renault' oskuste pealt pisut moodsamaks/töökindlamaks; vähendades plastikut kaitseraudade all ja koopaservadel asendades need rauast detailidega; jättes "alles" rauast pantserid kõhualla ja hinnatase sarnaseks ~12 000 eur normaalsest tänapäevases varustatuses.
Vähemalt nii palju on seal mootoriruumis küll võimalust, et 3-pütane moodne turbo-bensukas piki keerata, kuidas diisli mahtutavusega on - Audi pealt saab ju ajaloost õppida. Eks Niva pealt on viimase pisidetailini teada, milline laager, simmer, tihend või liigend/rist vajaks kerget "üle vaatamist" ja muud polegi vaja. Ülejäänu on pukas vedru-amordi häälestus, moodsam suunakindlam rehv, loomulikult võimandatud roolisüsteem ja kogu ooper. Tolle uue rumeenlase teljevahe 2588 mm on juba igati piisav, et auto oleks ka maanteel rahulik.

PS: meil siin absoluutselt tundamatu firma, kes on ka terve igaviku ülihäid 4X4 konversioone PSA grupile ja ka Renault'le teinud, on legendaarne Dangel. Aga selle firma suurim häda on see, et nende ÜMBERehitus lisandub niigi mitte kõige odavamale põhitootja hinnale. Nagu Niva on olnud läbi iseenda ajaloo kogu aeg täpselt ühesugune ja mass-põhitoode, on ka sellise auto valmistamine odav. Suurim lollus on see, millega aga peaagu kõik autotootjad tegelevad: 4X4 on erimudel ja lisavarustus. Isegi seda pole kapitalistid suutnud venelastelt/tatarlastelt õppida! 36 aastat on Kama jõe äärest tõestatud kogu maailmale, KUIDAS tuleks sellist autot ehitada ja toota aga mitte keegi pole sellest aru saanud... No niipalju siiski on sakslased aru saanud, et iksviite ja kuuseitset ei pakuta 1WD isendina Wink
VAG grupil saaks ka oma Niva (või mitu) olla, kuigi nad on miskipärast ikka hoolega igasugu toimivaid 4veo lahendusi kõrvale lükanud. Ntks too vana b2 Passat Syncro või Decra Audi 80ne lukustatava keskdiffriga. Seda võiks rahulikult kusagil LAVis muutmatult tänaseni toota.
(11-03-2013, 18:11 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]VAG grupil saaks ka oma Niva (või mitu) olla, kuigi nad on miskipärast ikka hoolega igasugu toimivaid 4veo lahendusi kõrvale lükanud. Ntks too vana b2 Passat Syncro või Decra Audi 80ne lukustatava keskdiffriga. Seda võiks rahulikult kusagil LAVis muutmatult tänaseni toota.

Aga miks peaks kusagil LAVis??? Miks ei võiks VAGi niigi odavauto Škoda mingit analoogset "taatsiat" otse Ungaris ehitada?
See selleks, jälle kord. Kuna siin on mulle arusaamatul moel kirutud Niva puhul kurat-teab-mida, siis pisut mõtlemsiainet Teile:
Niva on täpselt sam "suur" auto, kui minu Sitikas Saxo!!!
Niva pikkus 3,74 m, Saxo 3,72 aga Nival annavad kaugele ulatuvad kaitserauad selle vahe, KERE ISE on Saxost lühem!
Niva laius 1,68 m, Saxo 1,595 m. No pisut on laiem tõesti Wink
Teljevahe Niva 2,2m, Saxo 2,385 m.
Auto kõrgus maast Niva 1,64 m, Saxo 1,37 m kuid kerede endi kõrgus on põhimõtteliselt identne.

Ja me/Te võrdleme/te seda mikroauto mõõdus masinat SUURTE täismaasturitega ja suure surmaga suudetakse Nivale paar viga leida!!! Mul pole küll mitte kunagi tulnud pähe hakata oma Sitikat võrdlema ... no näiteks Voyageriga. Kui ma seda teeks, peetaks mind idioodiks. Aga kui me võrdleme Nivat G-Wageniga või Länkariga või Jeep'iga, on kõik rahul. Saage aru, et peale Panda 4X4 mõlema põlve POLEGI maailmas sellist autot, mida saaks Niva'ga võrrelda! Niva on "klass omaette" nähtus maailmas.
(11-03-2013, 18:53 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Saage aru, et peale Panda 4X4 mõlema põlve POLEGI maailmas sellist autot, mida saaks Niva'ga võrrelda! Niva on "klass omaette" nähtus maailmas.

Ma ei jätaks selles kontekstis Samuraid mainimata. Ja hiljem siis Jimny. Täpselt samasugune kääbusmaastur, mis sest et ehituslikult mõnevõrra erinev.
Kasutusmugavuselt on 4wd Tercel üle prahi. Ja ronijana ka oma konstrui kohta igati tasemel. Tootmisesse läks küll mõned aastad hiljem a see ei kärbi tema ülimuslikkust, niisamuti, kui ei tee seda pikkus.
Üldiselt on kogu maailmal see neliveduste värk absoluutselt sassis, nad ise ka ei saa aru, mis kuhu autoklassi kuulub, kuulus, mõeldud oli jne, sest neil puudus ülevaade Venemaast. JA ka meie siin kipume sigasid kägudega võrdlema.

Ehe näide on isegi Wikipedia, kes lõpuks ometi tunnistab aastat 1938 ja mudelit GAZ-61. Jah, mitsu PX33 oli tõesti absoluutselt kõige-kõige esimene sõiduauto, mis natukenegi oli nii maastikusuutlik kui lihtsalt AWD aga ideeautod ei lähe üldjuhul arvesse. Sest veel palju varem ehitati ka selliseid, mida kusagil ei presenteeritud jne. Peamiselt ühekordsed võidusõiduautod.

Aastast 1938 algab mingi mahus 4X4 kõrgendatud läbivusega sõiduautode ja sõiduautolaadsete militaarotstarbeliste maastikuautode masstootmise ajalugu. Ning kohe kõige algusest peab neid kahte eristama. Tänase lihtsalt neljaveolise sõiduautoni mudeliga Jensen FF oli veel palju aega. Enne seda olid veel M-72 aastal 1955 ja MZMA-410 aastal 1957.

Nii jagunebki kõrgendatud läbivusega 4X4 sõiduautode maailm kuni aastani 1979 ainult Nõukogude autode vahel. Ja sinna kuulub ka Niva, sest ta ei ole kunagi olnud projeketeeritud militaarotstarbel. Seega on järjekord GAZ-61, M-72, MZMA-410 VAZ 2121 "Niva" ja viiendana AMC Eagle. Kuues ja seitsmes on siis Toyota Tercel ja Fiat Panda 4X4, kusjuures Panda on siis esimene ristmootoriga omalaadne. Kuid Eagle ja Terceli/Panda vahele tuleb panna veel ka Dangeli Peugeot 504 pickup ja 505 Wagon aastatest 1980 ja 1981!!! Sealt edasi pole ka väga palju võtta peaaegu et 20.sajandi lõpuni, kui hakkasid tekkima need tänapäevased autbäkid, allrõudid, krosskauntrid jms.

Absoluutselt teine maailm on redelraamidel ja siiani vaat et obligatoorsena olematu varustusega, katsusteta, robustsed ja üliodavad toota militaarsõidukid-maastikuautod. Sinna hulka kuuluvad kõik Defekad, iivanvillised, kogu Suzuki esimese põlve SJ-LJ seeria, UAZ aga ka kõik muud imemasinad Alfalt, Pinzgauerilt, Austinilt, Dodgelt, Toyotalt, Datsunilt jne, jne.

Kolmas osa 4X4 veoskeemiga sõiduautodest on siis see Jensenist alguse saanud rivi, millele järgneb Subaru, siis Quattro ja sealt edasi on neid juba päris palju erinevaid ehitatud. Kasvõi selline omajagu totter versioon, kui Mondeo 4wd Wagon jms. Sitika 4WD oli küll ehituselt ülikõva ja läbivust suurendas hüdrovedrustus aga see jääb ikkagi tavasõiduauto tasemele, eriti tootmise algusaega 1989 ja rattamõõtu vaadates.

PS: mugavuses ja autode sisemuse materjali kvaliteedis jõudsid japsid Niva tasemele alles 80'te lõpul. Siis on veel terve trobikond USA suuri ja raskeid aga kohati täiesti mugavaid ja suisa katuse ning toimiva küttesüsteemiga varustatud maastikuautosid 60'te keskelt Eagleni, mis pole enam militaarid aga ka mitte sõiduautod. Kogu sellest seltskonnast võiks kuidagi pisutki sõiduautolikuks lugeda Kaiseri Jeepster Commandot ja esimest Broncot aga ka needki pole siiski "päris" sõiduautod. Üldse kõige esimene mugav, soe, ilus jne tõsine masstoodangu maastikusuutlik 4X4 auto oli ikkagi Range Rover.
(11-03-2013, 21:38 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Absoluutselt teine maailm on redelraamidel ja siiani vaat et obligatoorsena olematu varustusega, katsusteta, robustsed ja üliodavad toota militaarsõidukid-maastikuautod. Sinna hulka kuuluvad kõik Defekad, iivanvillised, kogu Suzuki esimese põlve SJ-LJ seeria, UAZ aga ka kõik muud imemasinad Alfalt, Pinzgauerilt, Austinilt, Dodgelt, Toyotalt, Datsunilt jne, jne.

Nuh ... nüüd läksid vähe rappa ... ikke esimesed on mersud, stoewerid, steyrid ja siis kusagil hakkab Jeep paistma Wink Prantslastel oli ka miskit tehtud ...aa see ei puhu pilli.

Teema on lahmimiseks ära läinud, võrreldakse siin Nivat kesasea (Luaz 969M) ja kardaankultivaatoritega (D21-d22). Kesasea ismest tekkis 10 aastaga selline tülgastus, et siiani ei suuda selle fekaali rooli istuda, kardaan-kultivaatorite väljaõngitsemistest sai ka siiber, ei saa ma aru, mis sellest saastast nii üles haipida...

Luaz oli 2x odavam uuest peast, mootor ja kast fekaal kuubis, käi maas iga 20kkmi järel, tööd teha hästi ei kannatanud ... enne lagunes kätte ära ... lihtsalt pask! Nival kannatas, peale esiristide modimist, sõita ca 100kkm enne suuremat lammutamist, samas kannatas Niva sõita 90km/h kulgur aga 80km/h, sõidumugavusest on kulguri puhul ka kohatu rääkida, analoogne "fiiling" tuli Volvo L3314-ga ... üle 70km/h sõites ainult karjud, peale sõitu kõrvad uluvad, perse külmetab ja käed on roolimisest valusad, viimase juures on arusaadav, et see on ainult puruks laskmiseks mõeldud.

Cherod, Datsuni pickupid, Hiluxid, Blazerid jms junnid on toredad aga samuti ei kannata tööd teha ja upuvad imehästi ... peale Chero muud mudelid läbi proovitud, kõik üks okse ... lagunevad hästi, kütust röövivad mõnuga ja metsatöö jaoks pole need loodud, st kui tahad töölooma, siis pane räme papp magama, et miski asi saada ... linna vahele riistapikendamiseks parajad ja igasugu riisikotide kolme kaupa kokku lükkamiseks.

G-wagen on eraldi teema, nagu muudegi heade asjade juures, ei tohi ju avaldada, kust ta pärit on Wink

Igasugu möla lõpetuseks, Niva on oma hinna kohta hea ja lollikindel, lõhkuda võib kõiki masinaid aga remontida on Niva üks odavamaid, suure hädaga kannatab maanteel ka sõita ja seda normaalse kütuse kuluga. Mida tasuks vältida on 90-99 aasta arvuga isendeid ... need kõdunevad kätte ära, kui vaja siis otsi ca 85.a mudel ja maksa mõni ruts rohkem hea kere eest (neid leidub) ning pane 5.-ne kast alla, siis saad odava ja lollikindla masina. Igapäevaselt sõita on piin aga ca 5-10kkm aastas ei tapa.

Dad.
(11-03-2013, 18:11 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]VAG grupil saaks ka oma Niva (või mitu) olla, kuigi nad on miskipärast ikka hoolega igasugu toimivaid 4veo lahendusi kõrvale lükanud. Ntks too vana b2 Passat Syncro või Decra Audi 80ne lukustatava keskdiffriga. Seda võiks rahulikult kusagil LAVis muutmatult tänaseni toota.

Oot ... kes siis tootis Mungasid, Iltiseid, 108, 901 jne Wink

Dad.
(11-03-2013, 22:49 PM)dad Kirjutas: [ -> ]
(11-03-2013, 18:11 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]VAG grupil saaks ka oma Niva (või mitu) olla, kuigi nad on miskipärast ikka hoolega igasugu toimivaid 4veo lahendusi kõrvale lükanud. Ntks too vana b2 Passat Syncro või Decra Audi 80ne lukustatava keskdiffriga. Seda võiks rahulikult kusagil LAVis muutmatult tänaseni toota.

Oot ... kes siis tootis Mungasid, Iltiseid, 108, 901 jne Wink

Dad.

Sedand küll aga Nivaga võrreldavam oleks ikka too nelivedu Passat. Ntks ette torsen, keskele lukk ja tagusild ka lukuga, koneks mõni R4 või R5 TDi. Poleks ju paha ning kestaks ka ning ruumi oleks samuti. Foresterile oleks karm konkurent.
Lehti: 1 2 3 4 5