Üks selline küsimus hakkas pead vaevama. Oman siis t150 traktorit ja viimasel ajal olen jahutusprobleemidega tegelnud. Mitte et ei jahutaks ära - vastupidi, liiga hästi jahutab. Originaalpropelleri asemel panin kaks elektrimootoriga propellerit ja peale seda läheb mootor pikapeale ka töösoojaks. Klapikambrikaani katsudes ja tunde järgi hinnates on aga vasakpoolne rida tunduvalt jahedam kui parempoolne (on näha, et selle tõttu on ilmselt vasakpoolses tuletorus ka rohkem tahma). Mis asi see on, et üks rida rohkem jahutatud saab kui teine?
Ummistu, valju jääk - projekteeritud mööda mingi vee kanal. Muud nagu pakkuda ei oska kohe.
Kas jõudu pole vähemaks jäänud? Tal ju kaks kõrgsurvepumpa ühe regulaatori peal- viimaks üks neist looderdab? Ei hakanud lumes sumama, aga nagu oli ühe pumbasektsioon mureks üks külg ja teise teine. Ka pissiv pihusti nõetab kollektoris käigu ahtaks.
Käima ta natuke komberdades läheb, aga soojana ei saa aru, et ebaühtlust esineks. Kuigi mine tea, võibolla tõesti kahe sektsiooni surved natuke erinevad. Pole pumpa jõudnud veel eriti nokkida, kuigi võiks. Pihustiotsad on uued.
Silindrid sai ka ükshaaval tagant ära võetud, et aru saada, kas mõni äkki ei tööta, aga kõik reageerisid. Võibolla mõni pott töötab siis poole vinnaga, et ei jõua plokki soojana hoida. Kuigi tagasitulev vesi peaks erinevusi tasandama.
(21-03-2013, 22:15 PM)Üllar Kirjutas: [ -> ]...
vastupidi, liiga hästi jahutab.
...
Termostaat on sees? Sulgub ka? Ilma pole ju midgai, mis jahutussüsteemi võimsust piiraks.
Veepump ei suuda ilmselt mõlemat rida võrdselt kohelda ehk ühte loputatakse intensiivsemalt teisest.
Minagi alustaksin termostaadist. Välja ja pliidi peale veepotti ujuma koos termomeetriga. Alles pärast seda need keerulisemad teooriad.
Ei ole vaja vinti üle keerata!
Kui mälu ei peta, on sel elukal kummagi rea jaoks oma termostaat. Kaks tükki on neid igal juhul seal korpuses. Üks ei toimeta?
Aga jah. Parim mõte ilmselt need potiga pliidile panna...
Kaks tükki neid on jah seal. Potis pliidi peal olen neid solgutanud ka. Liiguvad nagu peab, üks küll mõnevõrra viiteajaga, aga töösooja mootori puhul kui mõlemad on lahti, peaks nad voolamise suhtes identsed olema, vee voolamisel nad on rööbiti omavahel ühenduses, mis jällegi peaks väikseid erisusi leevendama. Samas ei pruugi muidugi. Võibolla peakski poest ühe uue ostma ja siis proovima. Või omavahel ära vahetama, siis on kohe teada.
(21-03-2013, 22:15 PM)Üllar Kirjutas: [ -> ]...
peale seda läheb mootor pikapeale ka töösoojaks.
...
Kui pikk aeg see "pikapeale" minutites on? See malmikolaka soojendamine tühikäigul või väikesel koormusel võtab veerand tundi vähemalt ka tihedate termostaatide korral...
Eelmisel nädalavahetusel kohapeal töötades oma pool tundi läks küll, kui mitte rohkem. Seda siis juba elektriga töötava ventilatsiooniga.
Pöörded hoidsin ~1600 peal.
(22-03-2013, 14:38 PM)Üllar Kirjutas: [ -> ]Eelmisel nädalavahetusel kohapeal töötades oma pool tundi läks küll, kui mitte rohkem. Seda siis juba elektriga töötava ventilatsiooniga.
Pöörded hoidsin ~1600 peal.
Termostaadid ei pea ja suur ring on pidevalt taga. Kas mootorile valu andes ikka läheb lõpuks 80+ peale?
Siis kui ma nende termostaatidega suvel jantisin, siis panin kummitükid vahele, et ei logiseks seal kopsiku sees, seega leke saab olla vaid niipalju kui termostaadi ja vastava tugipinna vahelt läbi surub (võibolla oleks pidanud allapoole tihenduseks hoopis kummirõnga panema).
Termomeeter näitab küll arvatavasti aiateibaid, sest ventilaatorite rakendumise hetkel näitas see 65-70 kraadi ja üle selle ei lähe. Ventilaatorid peaksid rakenduma kuskil 85-90 kraadi juures, parandage mind kui eksin. Igatahes tiivikute ringikäimise ootamise peale läkski aega pool tundi ja üle selle. Vahepeal tõstsin pöördeid ka 2000 peale.
Igatahes diisel sõidukal ei läinud ka temp kunagi üle 70 (maanteel). Põhjus oli selles et termostaadi sisene tihend oli pool irvakil, sõidukal sellest piisas.
(22-03-2013, 14:54 PM)Üllar Kirjutas: [ -> ]Siis kui ma nende termostaatidega suvel jantisin, siis panin kummitükid vahele, et ei logiseks seal kopsiku sees, seega leke saab olla vaid niipalju kui termostaadi ja vastava tugipinna vahelt läbi surub (võibolla oleks pidanud allapoole tihenduseks hoopis kummirõnga panema).
...
Ega need rõngastihendid ja profiilsed kraed päris ilmaasjata seal ole.
Ning varakult irvakile roomav termostaat võib ka probleeme põhjstada. Alla 40 peaks ikak kenasti kinni püsima ja alles siis esimest korda liigatama.
Nähtud neid küll, mis hakkavad juba käesoojas vees irvakile tõmbuma.
Kirovets ei ole küll ökonoomseks timmitud ja sõidutuulest intensiivselt jahutatav sõiduauto, kuid miinus paarikümne juures poel ka sellega nalja.
Siis on teada, termostaatidele kummirõngad vahele ja siis võibolla see väike probleem laheneb. Kui ei, siis tuleb hakata mootori hingeelu uurima.
Vees solgutades muidu termostaadid hakkasid siis liigutama, kui vee kahinat kostma hakkas, seega avanemistemperatuur peaks paigas olema.
Kas termostaadid ise ikka sulguvad tihedalt ja kui ta pesas logiseb siis polegi muud vaja. Ma ei saanud ka K-700A-l enne mootorit soojaks kui tegin ise tihendid termostaadi ääre alla. Peale seda oli mootor 80 kraadi ka -10 külmaga.
Termostaadid peaksid sulguma, viimati vähemalt paistsid tihedad kinnises olekus.
Pole küll jõudnud tihendeid paigaldada, aga selline mõte, et kuivõrd radikakorgi olemasolu jahutusvedeliku käitumist? Raamatust lugesin, et kinnise süsteemi korral tekib jahutussärgis kuni 5 atmosfääri survet, mistõttu ilmselt paljudel masinatel seda korki pole, sest tekib vajadus kõik ühendused kriiitilise pilguga üle käia. Minu aparaadil ei olnud seda muidugi aastaid tehtud.
(25-03-2013, 10:39 AM)Üllar Kirjutas: [ -> ]Pole küll jõudnud tihendeid paigaldada, aga selline mõte, et kuivõrd radikakorgi olemasolu jahutusvedeliku käitumist? Raamatust lugesin, et kinnise süsteemi korral tekib jahutussärgis kuni 5 atmosfääri survet, mistõttu ilmselt paljudel masinatel seda korki pole, sest tekib vajadus kõik ühendused kriiitilise pilguga üle käia. Minu aparaadil ei olnud seda muidugi aastaid tehtud.
0,5 vast ikka. 5 bar on rehvisurve ju
Radikakorgi abil hoitud ülerõhk tõstab vedeliku keemistemperatuuri veidi.
Võibolla oli raamatus kirjaviga, aga sealt ma lugesin 0,5MPa, mis peaks võrduma 5 atmosfääriga. Endale tundus ka veider, kuna sellise surve juures peaks voolikud hulga jämedamaks venima ja radikas läheb ka kummi.