Kuna on jäänud veel ainult üks aasta põhikooli siis hakkan juba varakult uurima järgmise õppesuuna kohta ja loodan saada abi kaasfoorumlastelt.
Olen siis kahe vahel kelleks õppima kas kraanajuhiks või ekskavaatorijuhiks. Loodan siis saada vastuseid erinevatele küsimustele:
1) Millised on tingimused, et minna õppima kraana või ekskavaatorijuhiks?
2) Millistes kutsekoolides oleks võimalik neid ameteid õppida?
3) Mis on kummagi keskmine kuupalk?
Need on kolm esialgset küsimust mille üle mõtlen praegu, aga kindlasti tuleb küsimusi millele sooviks vastuseid millagi juurde. Oodatud on ka foorumirahva soovitused...
Rõhutan veel kord aega on tervelt AASTA jagu nii, et erilist kiiret kuhugi pole.
Aga vahepeal jutustan enda kogemustest mis on kraana ja ekskavaatoritega olnud.
Kraanaga: Nii umbes 5 aastat tagasi seisis veel tehase vana plastmassitsehhi kõrval üks MAZ kraana(mille peal minu vanaisa omal ajal kuigipalju töötas) mille peal käisin vahel ronimas korra sain isegi tsgumisse kabiini sisse, aga siis viidi kraana minema ei tea kuhu ja pärast seda pole kraanadega kokkupuuteid olnud.
Ekskavaatoritega: Ka umbes 5 aastat tagasi seisis karjääri kõrval ühe EO-6123 vrakk mille peal sai käia ronimas(väga palju isegi), aga ükskord sai ka ühe uue DOOSAN ekskavaatoriga samas karjääris natuke kaevata(esimest korda elus ja juhtütles veel, et nagu oleksin varemgi ekskavaatoriga tööd teinud mida ma ei ole).
Pärast neid pole enam kummagi masinaga kokkupuuteid olnud.
Ma arvan et seoses majanduskriisi süvenemisega on kraanajuhiks suht mõtetu õppida.Sellist ehitusbuumi mis oli eestis aastatel 2005-2008 ei tule enam kunagi seega töö leidmine saab olema ülimalt problemaatiline. Samas kui siht on välismaal töö leidmine siis tasub õppida ekskavaatoreid ja muid mullatöömasinaid mida kasutatakse teedeehitustes ja kaevandustes.Soomes ja rootsis leiaks kindla peale tööd .Teine eriala mis toob leiva lauale nii eestis kui põhjamaades on metsamasina operaator.
Oleneb kraanast,aga arvan et kraana töö on tulusam.Muidugi vastutus on kordades suurem.
kas nii noorelt üldse saab kraanajuhiks õppida? GAZ53 peal oleva kraanaga saaks ju opereerida, aga sellejaoks eraldi õppima ei peaks, ise saab kangid selgeks. Muud keerulisemad kraanad vajavad C kategooriat lubadele ja selle saamiseks peab vähemalt 21 aastane olema. Aga näiteks pakuks välja, et tee ehitus on perspektiivikas eriala (paide kutsekas saab seda õppida), sest teid ehitatakse vaatamata masule ikka ja seal on ka päris palju põnevat tehnikat kasutuses. Palgaklass on ka pigem üle eesti keskmise ja kui masina peale saad (peale C ja CE kategooria omamist) on see veelgi suurem. Järgmine nädal lähen just ühe inimese lõpetamist vaatama, kes seal selle eriala lõpetab, töökoht leiti juba õppimise käigus praktikana ja palganumber, mis talle pakuti (esialgu inimene alles 18 ja värskelt B ja C1 omandanud) on täiesti normaalne.
Ütlen vihjeks, et Eesti ühes suurimas kraanafirmas saavad kraanade operaatorid töötasuna tunnis kätte kuskil 6-7 eurot.
(20-06-2013, 00:08 AM)bruno5 Kirjutas: [ -> ]......
Oodatud on ka foorumirahva soovitused...
Kui vähegi närv kestab (noorel mehel peaks ikka kestma
), siis alla keskhariduse ei ole tööjõuturul kuigi head lootust. Põhiharidusega jäävadki valikusse vaid väikesepalgalised töökohad.
Kui just tutvuse poolest tööle ei saa.
Postituse toon annab mõista, et põhjust kesk-erihariduslikku kooli minna on
Mina soovitan põllumajanduse poole kiigata - seal on praegu kõva nõudlus kirjaoskajate ja oma peaga mõelda suutvate masinameeste järele. Selle nõudluse langust ei ole lähiajal ette näha. Erinevalt ehitusest, nagu õigesti märgiti. Näiteks Olustverest saab kena põhja alla.
Säreveres on masinaõpetus nõrk (rõhuasetus ju loomakasvatusel!) ja Kehtna parimad päevad näikse seljataga olevat (nii valus, kui mul seda ka vilistlasena öelda on
). EMÜ ei ole masinajuhi väljaõppe koht (kuigi sealt load ju saab).
Kui ehitusmasinad on kindel soov, siis tuleb esmalt teha läbi üldehitus ja soetada vajalikud juhitunnistused. Kas meil kusagil kopamehe või kraanajuhi ametit eraldi õpetatakse, peavad ütlema teised.
Kui noor inimene on seadnud eesmärgiks õppida selgeks aus amet, siis see on väga tervitatav. Tasub aga veidi aega võtta järelemõtlemiseks, kas esimene mõte kohe tööle tormata on ikka õige...
Kui koolipingis istumine aga tõepoolest tõsine piin on, siis võib kutseharidus otse põhikooli järel olla lahenduseks küll.
Mina arvan, et sinu vanuses ei ole eriti arukas teha liiga konkreetseid erialavalikuid. Seepärast ühinen eelpostitajaga (v6sa), et oma hariduse alusmüür tuleks laduda läbi gümnaasiumihariduse ja ilma liigse tormamiseta (minu arvamus, mitte välja lugeda tõe kuulutamist).
Kasuta nooruse aega pigem elu erinevate valikuvõimalustega tutvumiseks ja ära unusta ära üldise tarkuse omandamise olulisust (teadmisi läheb elus vaja kõikides valdkondades) - käi erinevatel suvetöödel (raha pole selle peamine eesmärk), uuri erinevaid töövaldkondi, tutvu ja suhtle inimestega (lood kontakte), võimalusel reisi maailmas ringi ja koge, mida elu tegelikult tähendab võimalikult varases nooruses. Sellega avardadad oma silmaringi selliseks, et oled oma kahekümnendate eluaastate esimeses pooles võimalikult heade kogemustega edasiste erialavalikute tegemiseks. Pead teadma, mida sa ka tegelikult tahad. Kõikidesse kõrgkoolidesse võib sisse astuda ka vanemas eas.
Miks ma ütlen, et see eelnev on oluline? Esiteks, nooruse aeg on sul elus vaid ühe korra, koge seda (vastutustundlikult), töö ei jookse kunagi eest ära. Teiseks on kõige paremad töölised oma valdkonnas need, kes on omal käel kogenud töötamist algtasandil (lihttöö), sest mõistusega (analüüsivõimega) olendile peaks andma see oskuse paremini mõista kogu tööprotsessi (valmimise tervikut ja koostöö olulisust). Kolmandaks ütlen, et palju parem on töötada inimestega, kel on terviklik mõtlemine (suudavad ka ilma pohmakata tööle tulla) ja kes pole oma eluvalikute tõttu kibestunud (nendega on tõsine k*epp töötada).
Kui nüüd keegi hakkab siin ütlema, et ma justkui piiran noore inimese enda soovi, siis ei, ma ei piira. Ma tahan öelda seda, et kui sulle meeldib rasketehnika, näiteks ekskavaatorid, siis eesmärgiks võib ju olla ka ekskavaatorite valdkonnaga üldisemalt töötamine. 8 -12 tundi kabiinis istumine või näiteks ekskavaatorite (erinevaid tüüpe on palju) konstrueerimine on täiesti erinevad tööd samas masinavaldkonnas.
Nii noorelt praeguses maailmas ennast kabiiniga piirata veel ei tohiks
.
Heh, nõustun totaalselt eelkõnelejaga.
Olles ise alles hiljuti lõpetanud gümnaasiumi tee, siis mida võin öelda, on see, et ma ei tea siiani mida ma võiks teha palagatöö näol.
Põhikooli lõpus ei teadnud ma absoluutselt mida teha.
Aga mida andis 3 aastat koolitee pikendamine on "mõtlemis võime". Isegi kui gümnaasiumis ei õpi korralikult, siis suhtumine ja harituse tase hakkab ikka külge. (mina olen täheldanud, et need kes on käinud gümnaasiumi läbi, nendega on parem rääkida ja suhelda, kui nendega, kelle hariduse tee lõppeb põhikoolis.)
Teine asi on jah see, et otsi endale suveks selline töö, kus pead 8-12 tundi puuris istuma. Siis saad aru, et ega see mee lakkumine ei ole ja kui oled saanud 25 aastaseks, siis saad aru, et liht töö on liht töö ja ,et erasektoris liht töö peal pead ennast ribadeks rebima, et normaalset palka saada.
Aga kui käed sügelevad, siis ei saa sind piirata töö tegemises - küll aga tööandjad kehvade palkadega ja raske tööga.
Ma arvan, et siiani on kõik inimeesed soovitanud pikendada sul oma kooliteed ja jõuda enda sisemuses vastuseni, et mida ma tahan teha.
Hea näite võin tuua enda venna pealt - mehaanika huviline, läks TKTK-se õppima, (samal ajal mõtles välja plaani, kuidas ajateenistusest viilida). Jõudis aeg kätte, kui sattus õpingutel kokku teoreetilise mehaanikaga - võttis siis akateemilise, et jõuda endas selguseni, kas õpib edasi või ei. Samal hetkel pidi siis 1.5 aasta pärast ajateenistusse ikkagi minema. Esimesed paar kuud oli ikka väga pessimismi täis ajateenistuses olles. Aga aja möödudes hakkas ikka riigitöö meeldima - jäi üleaja teenijaks, (nipitades) sai poole aastaga reamehest- noorem veebliks. Nüüd naudib lihtsat ja kindlat tööd ja üllatavalt kõrget palka.
Iga valitsuse ajal on hinnatud need inimesed, kes kätega midagi teha oskavad. Eriti veel need, kes tunnevad kella, millimeetrit ja piiri.
Sinikraed ehk spetsialistid on kaasaja ühiskonnas kuidagi põlatud, aga samas on korralike meistrite puudus. Küllap õpetab ka ahvi kopaga kraavi kaevama või kraanaga raskusi tõstma, aga hästi tehtud töö on see, mida tehakse südamega, mitte sunnist või kohustuse poolest.
Mis kooliharidusse puutub, siis mina leidsin esimesed niidid oma praeguse ameti jaoks just keskkooli ajal. Põhikoolis ei jaganud ma maailmast ööd ega mütsi. Ma ei usu, et siis tehtud valik oleks mu elukutseks saanud...
Mina sooviks võtta maksimaalse põhikooli viimasest aastast ja seejärel gümnaasiumist. Gümnaasiumiharidus ei jookse mööda külgi alla ei valge- ega sinikrael, olgu siis eraelulistel ("Jou, tibi, kas täna midagi teeme ka vä" vs "Su silmad säravad kui tähed suvetaevas") või töistel põhjustel. Gümnaasiumi viimases/eelviimases klassis hakkaks aga vaikselt sihti seadma.
A.
(24-06-2013, 13:39 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Iga valitsuse ajal on hinnatud need inimesed, kes kätega midagi teha oskavad. Eriti veel need, kes tunnevad kella, millimeetrit ja piiri.
...
Gümnaasiumiharidus ei jookse mööda külgi alla ei valge- ega sinikrael, olgu siis eraelulistel ("Jou, tibi, kas täna midagi teeme ka vä" vs "Su silmad säravad kui tähed suvetaevas") või töistel põhjustel. Gümnaasiumi viimases/eelviimases klassis hakkaks aga vaikselt sihti seadma.
Põhimõtteliselt nõus, kuid puhas gümnaasium eeldab vähemalt keskmist õppeedukust. Kui seni on tunnistusel 3 ja 4, siis võiks veidi leebema üldharidusosaga kesk-eriõppeasutus olla kaalumist väärt variant. Tõsi, selleks peaks siht olema selgem - valesti valitud suund raiskab asjatult elu...
Ise pooldan igal juhul Gümnaasiumi Kesk-eri ees. Just seepärast, et pärast põhihariduse omandanud noor inimene on veel liiga "toores" et teha suunavaliku otsuseid.
Isegi kui mõni isend on veendunud ja teebki õige otsuse, siis õpikeskkond kutsekoolides ei soosi head haridust, kuna noor inimene on kergesti mõjutatav. Kui enamik grupikaaslasi hakkavad oma erialavalikus kahtlema ja on lisaks veel muidu natuke madalama potentsiaaliga kui gümnaasiuminoored, siis võib ka heade väljavaadetega noor inimene võtta seda kooliasja liiga lõdvalt.
Ise olen kindlalt seda meelt, et gümnaasiumist ennast "läbi lohistada" on parem kui noorelt tähtis valik teha ja sellega kõrbeda. Just see laiem maailmapilt võib kutsehariduse puhul kriitiliselt puudulikuks jääda.
(24-06-2013, 18:42 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]...
ja on lisaks veel muidu natuke madalama potentsiaaliga kui gümnaasiuminoored, siis võib ka heade väljavaadetega noor inimene võtta seda kooliasja liiga lõdvalt.
Vaidlen vastu - kesk-eri on pingelisem, kui gümnaasium. Jah, seal ei õpita nii rõhutatult kõiki algebra saladusi ja pannakse hoopis vähem rõhku ärkamisaegsete noorkunstnike teoste tundmisele. Kuid elu põhiasjad korratakse üle nii teoorias kui praktikas. Ning mis kõige tähtsam - õpetatakse vastutama. Sest kui teooriatunnis veel spikerdad, siis "masina taga" pead ise hakkama saama. Ning oh seda häbi, kui ainukesena grupist hätta jääd...
Tunnistan, et ei ole ise erapooletu, olles astunud kõrgkooli keskeriõppeasutuse lõpetamise järel. Tõesti oli sügavalt teoreetilistes distsipliinides (füüsika, kõrgem mat) veidi raskem, kui otse keskkoolist tulnutel. Kuid huvitaval kombel tasandus vahe juba esimesel aastal. Ning edaspidi oli juba väga lihtne - keskerikoolist tulnud seltskond (needsamad "madalama potentsiaaliga") pidi ikka ja jälle haritutele seletama lihtsaid ja loogilis asju... Oli selleks siis normaalpinge olemus tugevusõpetuses või toitainebilansi koostamise põhimõtted.
Tõsi, mina teadsin juba põhikooli lõpus oma tulevast eriala (aga mitte ametit!).
Gümnaasium ei ole halb. Aga ei anna ametit...
Täpselt samamoodi, nagu ülikooli bakalaureus on vaid märk iseseisva lugemisoskuse (loodetavasti
) omandamisest.
(24-06-2013, 20:30 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Gümnaasium ei ole halb. Aga ei anna ametit...
Väga nõus! Elu kutse tuli hoopis teisest kohast ja teisel ajal.
Natuke teise nurga alt.
Üks keskmisest tuttavam firmajuht ütles kunagi otse välja kuldse tõe.
Kui tööhõive ameti kaudu kopajuhti otsis (uuema aja korralik kollane tehnika, firmale lihtsalt abistav teenus oma tarbeks) siis umbkaudu sadadest sooviavaldusest umbes pooled ei ilmunud intervjuule, allesjäänutest jäi peale vestlust sõelale umbes kümmekond, mh. ka selliseid kellel eelnev kogemus antud valdkonnas puudus.
Sellest kümmekonnast ilmus esimesel päeval kainelt ja tegutsemisvalmilt tööpostile 6...
Katseaja lõpuni pidas vastu paar- kolm, ühel neist kahjuks ilmnes kohe alul suuremat sorti viinaviga ja ülejäänud leidsid aasta jooksul tasuvama koha.
Kui nüüd arvata, et päälik samasse ämbrisse astus, siis ei, otsis tuttava tuttava kaudu soovitustega mehe, olles enne palganumbreid korrigeerinud.
Ja kui veel korralikku kraanajuhti, sry mitte juhti vaid tehnikat tundvat ja hoida oskavat spetsialisti vaja peaks minema, siis...
Ehk siis teemaalgatajale: ära püssi põõsasse viska, ehk oled just sina see üks sadadest?
(20-06-2013, 00:08 AM)bruno5 Kirjutas: [ -> ]1) Millised on tingimused, et minna õppima kraana või ekskavaatorijuhiks?
See on hea küsimus, siinkohal otsest vastust Sulle anda ei oskagi...
Räägin parem enda kogemustest.
Peale gümnaasiumi olin eestis ekskavaatorite peal, sai isuga teid ehitatud.
Ei küsinud keegi kordagi ühtegi paberit.
Nüüd olen käinud rootsis, soomes ja mujalgi, tehtud kõike, oldud ka masinate peal. Pillarid, ekskavaatorid, dumperid, puurmasinad, tõstukid jne, pole veel keegi enne tööle asumist pabereid küsinud. Tutvused pigem loevad, kui teed korraliku põhja alla endale siis edaspidi tööd saada on lapsemäng. Kraanapeale pole ise tükkinud, seal taheti küll propuskit näha.
Sel ajal kui eestis teid ehitasin tuli meile ikka kutselisi haritlasi tööle piisavalt, kes kutsekoolis tee-ehitajaks õppinud, kes paberitega masinist.
Võta üks, viska teist. Väga nõrk tase neis koolides, täielik aja ja maksumaksja raha raiskamine.
Eestis töötegemine kellegi teise all on sammuti küsitava väärtusega, kui teha, siis ainult endale. Pole vaja peremeest ülevalt pidada ja ise orjakombel rassida.
(24-06-2013, 23:26 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]...
Väga nõrk tase neis koolides, täielik aja ja maksumaksja raha raiskamine.
...
Millisest ajastust räägime? Äkki sajandivahetusest? Siis oli küll seis nukker. Nüüd on riigi rahakott üsna õblukeseks kuivanud ja koolid peavad ettevõtjate raha kättesaamiseks üsna tublisti pingutama... Mis omakorda tähendab seda, et ettevõtjail on päris suur sõnaõigus selle üle, mida ja KUIDAS õpetatakse. Rääkimata sellest, et pahatihti on asjasthuvitatud ettevõtted toonud kohale need asjad MILLEGA õpetatakse.
(24-06-2013, 23:26 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Eestis töötegemine kellegi teise all on sammuti küsitava väärtusega, kui teha, siis ainult endale. Pole vaja peremeest ülevalt pidada ja ise orjakombel rassida.
See pole nii vaid siin, see on üldine reegel. Samas, ole nüüd aus ja vaata tagasi - kas oleksid kohe peale kooli osanud oma ettevõttega ellu jääda?
Rusikareegel on (vähemalt Vanas Euroopas) viis aastat töölisena, viis aastat meistrina. Seejärel kas rahuldud keskpärase palga ja koormusega või hakkad ise oma elu määrama, luues oma ettevõtte. Kolmandik ettevõtte loonuist osutub edukaiks, kolmandik vireleb oma suutmatuse tõttu kuidagi vegeteerida ja kolmandik on sunnitud lõpetama.
mina eelistaks igal seitsmel juhul kutsekat.
jutud kutsekate kehvast tasemest tegelikult ei päde.
mitte keegi pole keelanud õppida. kutsekast välja tulnud juhmid nisanäpud oleks täpselt samasugused ka gümnaasiumi järelt.
kutsekate puhul on miinuseks tõesti see, et rahva üldise hoiaku tõttu kipub neisse pigem sattuma nürimaid pliiatseid ja/või motivatsioonipuuduse käes kannatajaid, mistõttu nõuab veidi iseloomu, et sellises "stimuleerivas" keskkonnas ikka õpingutest maksimum võtta.
Kutsekoolide tase annab siiamaani soovida, kutsekoolist peaks tulema siiski oskustööline, mitte paberitega ninatark... Kõige suuremad koomikud tulid vanasti ikka paidest, hetkel olen kokku puutunud mitme tartu põllu tn poisiga, ametilt mehaanikud aga mtz-i ratta poldid keerati alustuseks puru. Edasi ei hakka parem rääkima, ikka tuleb ise kõik ära teha...
Kessõ siis päripäiva mutrõid lahti käänab?
Läks eile kiireks, tahtsin oma jutuga jõuda Sinna et masinate peale saad alati tööle minna, kui vähegi viitsimist siis tasuks esmalt edasi õppimise peale mõelda. Kui juba kord kabiinis loksud, siis ei enam viitsi uuesti kooli minna.
Selliseid "silm ruutus" kopamehi on eestis küllalt, kes oma tööd pool vägisi teevad.
Palju parem on tegutseda koos nendega, kes oma tööst rõõmu tunnevad.
Ksf võsa tegi enne väga hea märkuse, ega peale gümnaasiumi poleks tõesti omal käel üritama hakanud, nüüd on koolirahad teiste arvelt makstud ja ise kogemuste võrra targem. Eriti hea on ühendada töö ja hobi...