Plaanis generaator ühendada nii et tuled põlema läheksid. Aga mul selline küssa, et kas ta pirne läbi ei löö kui otse ühendada nii moodi. Või peab aku ka ikka vahel olema. Kuskil siin foorumis oli ka sellest juttu aga ei mäleta teema nime enam, nii et küsin uuesti siis.
nojah, olla soovitatud ikka aku panna, aga mu hiinakal pole tehasest akut ette nähtud ... peaks vändast käima minema ja siis tuled ka ilusti põlema, siiani põlevad ka, need mis terved on, vahepeal läheb ikka mõni pirn või logiseb juhe ära (hiinakas ju. Sügise künda näeb ja lehti koristada, mida veel vaja ...[/align]
Kuna pole antud kindlat generaatori marki või ehk tüüpigi, ei saa konkreetseid soovitusi ka anda. Laias laastus:
Esimeseks näiteks toome vahelduvvoolu generaatorid, mis on peal väiksematel mootorratastel, mopeedide ja võimalik, et ka eelnevas postis mainitud hiinakal. Nad toodavadki vahelduvat voolu ning piiravad ise voolutugevuse peaaegu perfektselt ära. Tavaliselt püsimagnetergutusega. Kasutatakse ilma akuta süsteemides.
Lingil toodud teemas oli kasutusel Ziguli generaator, mis toodab vahelduvvoolu, mis alaldatakse juba generaatoris endas ja väljutab oma + klemmi kaudu alalisvoolu. Sellisele on akut tarvis.
Kolmas tüüp oleks vanakooli alalisvoolu generaator, mis toodab juba eost alalist elektrivoolu. Akut ei vaja, kuid on eelmisest tüübist väiksema võimsusega ja ehitusest olenevatel põhjusel pannakse tööle väiksemate pööretega. Ajam-mootori väiksematel pööretel (tühikäigul, näiteks) elektrit ei tooda.
(23-06-2013, 00:51 AM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Esimeseks näiteks toome vahelduvvoolu generaatorid, mis on peal väiksematel mootorratastel, mopeedide ja võimalik, et ka eelnevas postis mainitud hiinakal. Nad toodavadki vahelduvat voolu ning piiravad ise voolutugevuse peaaegu perfektselt ära. Tavaliselt püsimagnetergutusega. Kasutatakse ilma akuta süsteemides.
Ei tahaks kallil pühadehommikul norida, aga mismoodi püsimagnetitega vahelduvvoolugenekas
ise ennast reguleerib?
Vanasti oli ikka pingeregulaator sellelgi peal, lihtsalt mitte ergutusahelas nagu võimsatel genekatel. Tal ju selline ahel puudub. Regulaator on sel juhul geneka väljundi ja tarbija vahel. Samast karbist käib tavaliselt läbi ka süüde, mistõttu seda ei osata alati regulaatoriks pidada. Arvatakse "süüteplokk" olevat.
Kuigi, mine sa hiinlasi tea. Need ju väga andekad igalt poolt kokku hoidma. Teoreetiliselt on võimalik genekas disainida nii, et maksimumpööretel veel ettenähtud võimsusega lampe maha ei jaksa põletada. Aga veidigi väiksematel pööretel on siis masinal tuled nagu munarebud ees.
Vanal DT-54 generaatorile sai juhtmed järgi pandud ja pirnid põlevad. Ei mingit releed. Aga 6 v.
Just vanasti ei olnudki neil pingeregulaatoreid. Võtame näiteks Voshodi perekonna, või Minski, või Rigadel peal olevad Š- mootorid jne. Pinge, või õigemini küll voolutugevus piiratakse maha generaatori mähise induktsiooniga. See eeldab muidugi, et generaatori ja tarbijate võimsused on eelnevalt proportsiooni projekteeritud. Kui koormuse erinevus sisse ja väljalülitatud tarbijatega oli liialt suur, jagati tarbijad gruppidesse ja generaatoris oli mitu sõltumatut toitepooli. Iga pool toitis oma ahelate gruppi.
Kaasaegsematel lastakse vool tõesti mingist karbist läbi. Mis seal sees on, pole aimugi, kuid pooljuhtregulaator vaevalt. Vahelduvvool ei sobi selleks hästi. Mingil vene vanemal rolleril oli regulaatorkarp, kuid selle ülesanne oli minu mäletamist mööda piirata induktsiooniga läbivat voolu ja tarbijate puudusel imiteerida koormust.
Kaasaegsetel mopeedilistel jms., mil vahelduvvoolugene, on regulaatoris türistorid koos juhtahelatega. Ettenähtud pinge saavutamisel juhitakse ülearune lihtsalt massi.
(23-06-2013, 10:25 AM)tcumen Kirjutas: [ -> ]Kaasaegsetel mopeedilistel jms., mil vahelduvvoolugene, on regulaatoris türistorid koos juhtahelatega. Ettenähtud pinge saavutamisel juhitakse ülearune lihtsalt massi.
Samasugune regulaator oli ka uuematel Rigadel, Deltadel, Minskitel jne. Erinesid vaid võimsuselt, aga isegi pistikud olid samad.
Varasematel oli minu teada(kindel ei ole) harjadega alalisvoolugenekas. Kuidas pinge stabiliseerimine nendel käis, seda ma ei tea, pole kokku puutunud. Võibolla aeti tõesti lihtsalt läbi, aga praegusel ajal vast nii ei tehta. Elektroonikat toodetakse massiliselt ja see on odav.
Esimestel vahelduvvool genedel oli paispool pinget piiramas.
Samas, kuigi nii ei tohi teha, eriti ajudega autol-siis osad on moskvitsi genekat kontrollinud akut lahti ühendades. Kui töötab edasi siis gene laeb.
Kui genekal koormuseks tuled, või misiganes tarbija on küljes, siis ei tohiks ju pinge ulmeliseks minna. Kuigi tulesi tuleks siis kustutada ergutust välja lülitades
Tsitaat:Kuigi, mine sa hiinlasi tea. Need ju väga andekad igalt poolt kokku hoidma. Teoreetiliselt on võimalik genekas disainida nii, et maksimumpööretel veel ettenähtud võimsusega lampe maha ei jaksa põletada. Aga veidigi väiksematel pööretel on siis masinal tuled nagu munarebud ees.
Millegipärast arvasin, vist kasutajanime deeremees järgi, et tegu traktoriga ja minu mäletamist mööda olid vanasti traktoritel alalisvoolugened ja ei mingeid regulaatoreid. Sel pisikesel hiina traktoril kah tuled muutuvad tühikäigul seasilmadeks, välimuse järgi peaks ka selle genekat alalisvoolu omaks, aga mine tea.
(23-06-2013, 21:59 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]...minu mäletamist mööda olid vanasti traktoritel alalisvoolugened ja ei mingeid regulaatoreid.
...
AVgeneraatoriga (ehk dünamoga) traktorid väljusid tehasest ikka väga ammu...
Minu silma alla sattunud hiinakatel on olnud VVgenekas sissehitatud pingeregulaatoriga. Aga konkreetset isendit teadmata jääb üle vaid tõdeda, et Hiinas on kõik võimalik.
Mõistlik oleks mingi suvaline aku skeemi panna - see neelab võimalikud pingeimpulsid. Ning suurendab massi - enamasti on kergetel hiinakatel probleeme pidamisega...
Deeremees, pane mõni täpsustav vihje, mis genekaga tegu, muidun jäämegi siia spekuleerima.
Kui sul on motoblokk ja tegu magneeto tüüpi generaatoriga, siis võib tõesti pirn paugu teha kui pöörded kasvavad. Eriti kui tehas pole ette näinud sinna tulesid. Samuti tekkib oht magneetosüüte korral, et kui tuled töösse lülitad, jääb samohood seisma.Lühistab ahela ära. Vaja juhtme vahele pista pooljuht ja mure kadunud.
Kui sul aga on mingi eraldiseisev generaator, kasvõi mosse oma nt. siis nendel on pingeregulaator ehk "šokolaad" sisse ehitatud ja mingit muret pole, kui välja arvata madalad pöörded. Siis oleks vaja akut, mis hoiaks pinge ühtlase.
___________________________________________________________
OT: Jäi silma selline pingeregulaator nagu tsentrifugaal pingeregulaator. Igasugused paispoolid ja seleenalaldid on selle kõrval lapsemäng.
Mul on Belarusi generaator. Ja plaanis motoblokile peale aretada et tuled põlema saada.
Russa genekas pole halb variant, kui ta koos releega ehk "šokolaadiga" ka on, siis pole muud kui ühenda tuled järgi.
Keerulisemaks kisub asi kui tegu on vanema põlvkonna VV genekaga, siis oleks vaja ka relee regulaatorit. PP-362Б (A)
Kui aga muuseumi oled röövinud ja genekas on vana alalisvoolu genekas, siis tõenäoliselt RR otsimine on paras peavalu, kui mitte lausa võimatu. Mark oli vist PБ-1???
Mark oli vist PБ-1???
##################################################
Tähed releel väidavad, et tegu on "relee blokirovki" ehk blokeerimis releega...kasutatakse sapikal starteri välja lülitamiseks, kui mootor on käivitunud ja generaator alustanud voolu tootmist.
Trükiviga, tahtsin kirjutada PP-1???
PБ-1 on ka mõningatel traktoritel kasutusel. Kasutatakse laadimistule releena ja starteri blokeerijana. Vanakooli alalisvoolu generaatoritele saab ka midagi uuemat regulaatoreid kasutada, ei pea tingimata PP-1 olema. Šokolaadiga generaatoriga võib probleeme tulla. Ilma akuta ei pruugi laadima hakata, samuti võib ülepingest pirne ja vaest šokolaadi ennast läbi põletama hakata. Mina mingit garantiid sellisele konstruktsioonile ei annaks.
Šokolaadiga genekad ei taha laadima hakata sellisel juhul, kui nad on tutikad või on läbinud remondi, kus südamik on kokku puutunud metallesemetega ja demagnetiseerunud. Sellisel juhul on käivitamiseks vaja ergutust. Kui aga genekas on juba korra voolu tootnud, siis tekkib rootoris jääkmagnetism ja teatud pöörete saavutamisel on generaator võimeline ise ennast ergutama ja voolu tootma hakkama.
Küll aga ei mõju pikalt ilma akuta töötamine šokolaadile hästi. Kui kogu aeg tuli põleb, st. et voolutarve on olemas, siis pole probleemi, kui aga kenekas lõhub voolu toota ja panna pole teda kusagile, siis on šokolaad varsti õhtal.
Millegipärast vanad ehtsad vene sokolaadid pidasid paremini vastu kui nüüdsed uued.
(25-06-2013, 17:07 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Mul on Belarusi generaator. Ja plaanis motoblokile peale aretada et tuled põlema saada.
Üldiselt ratsionaalse inimesena küsiks teemakohase küsimuse, mille kuradi pärast motoplokile üldse genakat ja tulesid vaja on?
Mida vähem seda kola endaga kaasas tassida seda parem, eriti motoploki puhul.
