Kas keegi on ka ise miskit sorti nõu õlleankruks kohendanud? Tegelt kerkis asi õhku asjaolust, et maal vedeleb mitu piimanõud, metallist ja ma eeldan, et nõuka aegsed. Ei tohiks olla ju eriti keerukas protsess? Pigem on küsimus, palju selline asi rõhku kannatab?
Õlleankur oleks hea ikka ümarate otstega, jäävad silmad terveks.
Kui jutt käib piimanõudest, siis olid need reeglina alumiiniumist, mis pidavat õllega vähemasti "käimise" protsessis reageerima. Selle vältimiseks kasutati vaha nõu seintel.
Alumiiniumnõu kipub reageerima (pidavat õlle roheliseks ja vihaks ajama) ja rõhu kestvuski on nigel.
Õlleankruid liigub, sestap ei soovita katsetada.
Õlu üle 10 bari ei tohiks suurt minna, sest pärmiseened hukkuvad sellise surve juures. Isetehtud nõude juures kasutati üldiselt liigse surve välja laskmiseks tavalist auto rehviventiili. Vast peaks tulevast nõud testima nõnda, et kaelani vett täis ja siis maksimaalne, mis kompressor lubab ventiilist sisse. Kui "kaelani" vett täis olles lõhki läheb, siis on kahjustused ümbruskonnale minimaalsed. Igasuguseid balloone testitakse hüdraulilise survega ja tavalisest pleksiklaasist ustega stendides kuni 300 bar.
Põhimõtteliselt endal üks veneaegne ankur üle 20+ liitrit. Vajab puhastamist(hea oleks seestpoolt liivapritsiga üle käia) ja uut kraani. Hingehinda ei küsi. Pigem vahetaks millegi vastu! Pakkumisi ootan erasõnumiga!