automoto.ee foorumid

Täisversioon: Kaheteljelised haagised
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3
Kiire sirvimine ei leidnud teemat veneaegsetest kaheteljelistest traktorihaagistest. Teab keegi miskiseid marke ja nimetusi rääkida ning muud huvitavat? Milline parim, milline halvim?

Teemat ajendas tegema asjaolu, et mul on saada üks 4? tonnine kaheteljeline haagis, millel esitelg on kuulide peal. AGA tal ühe ratta laagrid ära vöetud. Teab keegi kohe peast öelda vöi viidata kuskile, et mis mööduga vöi koodiga laagrid seal käivad?
Oma rumala peaga ja vanade mälestuste järgi arvan et laagrid võiks olla gaz 53 tagasilla laagrid,pead panti ei pane.
Kui joodikjalg käru siis pead arvestama, et tagurdamine on lühikese sirge tiisli tõttu raske ja suurel kiirusel maanteel võib hakata loperdama, kui käändteljed ei ole reguleeritud.
Kolmnurk tiisliga on lihtsam majandada, aga peab vaatama, et tagurdamisel ei keera kääri, sest tiisli võib kergelt lõhkuda, kui takistusega kokku saab.
Minul selline haage, pika diisliga, sain trakorit ostes kaasa ja rohkem pole kiputand ja ei taha ka, juba vaikselt sõites hakkas too seljataga vingerdama. Kutsuti neid ussitapjateks omalajal.
Kolmnurk diisliga oleks asi hoopis teine, muidugi selleaegsetest haagetest vist sõnnikulaotaja tüüpi haake vastu ei saa, millel kaks telge köhuall koos, isegi plaanin üht rapet kunagi tuua ja palgikäruks ringi mixida.
[Pilt: 010432934725f39.jpg]
Kõige tuntum/levinum peaks äkki 2PTS4 olema? Neid kah erinevaid, endal hetkel üks 91a. varaint. Kunagi oli ka üks, mis vist 70-ndatest. Oli kolhoosis ringi ehitatud ROU-6 diisli peale. Sillad olid ka sellise asetusega, nagu Rou-l.
Haagisel mark on sellistel kärudel 2-PTS4, lahtiseletatuna kaheteljeline ja 4t kandevõimega. 1-PTS2 on seega üheteljeline ja 2t kandevõimega.... Wink

Need millel tiisel on kolmnurgana tunduvad vähe tummisemad kärud, kui veosilmale puks sisse treida siis jookseb kenasti järgi...
Neid kolmnurk tiisliga kärud on pöörderingiga. Pöörderinge on kahte sorti. Kuulide peal, mis on tagurdamisel asised ja tsetseenias valmistatud kärud, mis on lihtselt plaadi ja kesk poldiga. Tagurdamisel on lõtkud nii suured, et stopper polt hüppab pesast välja. Tsetseenia kärul on ka vedrud teised, ilma kiigeta, lihtalt liuguriga. Haagisel on üks sild pidurdatav õlipiduriga. On variante kus pidurdab esisild ja on kärusi, millel pidurid tagasillal T40 pidurdatakse käsihoovaga läbi sellise silindri.
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/2158...et/313365/
Kui toksid otsingusse 2pts4 saad hulga vastuseid oma küsimustele.
Tuligi täna jälle vana 2 teljelist kasutada, tegin siis juba paar pilti kah Wink

Käru ise oli kunagi katlamaja tuhakäru mis ammustel aegadel maha kanti ja koos koormaga prügimäele jäeti. Kuna raam oli veel hea siis isa otsustas asja käsile võtta, uued rummud, laagrid, ported jne. Veetud on selle käruga ikka väga tõsiseid koormaid, seda on ka raamist näha.... Rolleyes

Paarkümmend aastat seisis niisama võsas...

Rehvid pärinevad sõnnikulaotaja alt, vähe laiemad ja kandepinda rohkem.
Tiisel on kuulide peal ja vedrupakid on aja jooksul järjest paksemaks läinud Wink Toungue
Orginaalis olid sellel ported puidust.

[Pilt: CAM00231.jpg]

[Pilt: CAM00235.jpg]

Vadrupaki sõrmede tavotiniplid asuvad lolli kohapeal, metsas sõites läheb neid nagu sooja saia. Vahet pole tegelikult, neid inimesi on vähe kes üldse sellist vanarauda hooldada viitsivad Wink Toungue

Aga muidu on aus käruWink
Vot vot minu variant suht samasugune nagu viimasel pildil ainult et plekist portedega. Raam kah veits paindes.Big Grin

msluik sa'p tea rattalaagrite koodi?
(01-09-2013, 00:10 AM)Buzzet Kirjutas: [ -> ]Minul selline haage, pika diisliga, sain trakorit ostes kaasa ja rohkem pole kiputand ja ei taha ka, juba vaikselt sõites hakkas too seljataga vingerdama. Kutsuti neid ussitapjateks omalajal.
...

See metallist huijoovina on siiski tiisel.Big Grin

Käänmikega kärud on tundlikud sillahäälestusele. Eeliseks... äkki parem veovektor? Tõmbab natukenegi tagasilda alla. Kolmnurktiisliga haagised tagasillale mingit koormust ei anna...

Neid kaheteljelisi on tegelikult päris palju. Siia jõudsid peamiselt neljatonnised, kuuetonnised "päntajalad" tulid alles kolhooside lõpetamise ajaks.

Kallutuspildilt on hästi näha üks kaheteljelise häda - vedel raam. Ning kui seda väga tugedama hakata, siis hakkab tagumisi vedrukinnitusi murdma.

Neljatonnised koormad seda konstruktsiooni ei tapa, ülekoormad aga küll.

Muide, säärane käru kaalub ka tühjalt üle poolteise tonni.
Kas käänmikuks võib lugeda seda vanemat varianti, kus sillatala jääb paigale ja ainult rattad ja tiisel pööravad? Kuidas seda hinnata ja kas tasuks sellist üldse elule aidata?
(05-09-2013, 00:13 AM)hannest Kirjutas: [ -> ]Kas käänmikuks võib lugeda seda vanemat varianti, kus sillatala jääb paigale ja ainult rattad ja tiisel pööravad? Kuidas seda hinnata ja kas tasuks sellist üldse elule aidata?

Kas tasub - kindlasti mitte. Need haagised ei oma meie oludes ühtegi eelist tavapäraste ees.

Kas peaks? Kindlasti, kui säärane isend ette satub. Igasuguseid KKK-sid taastatakse, asi siis kasulik loomake elule putitada on.
Hindama peaks käänmikupoltide lõtku. Sealt need lappamised algavad. Samuti peaks sillatala ikka sirge olema - kui rattakalded ja kokkujooks paigast, siis uitabki.
Lisan siis paar sõna selle legendaarse haagise kohta.

Nagu juba mainiti, siis raamid on neil suhteliselt pehmed. See on tegelikult hea... kui võrdleme näiteks tänapäevaseid poolhaakeid siis need painduvad ja kopeerivad samamoodi teed... Muudmoodi polegi võimalik.

Minu kärul on raam kõver kõvast ületonaasist ja maasisse vajunud kolonnist. Sellel kärul oli veel omakorda teine kahesillaline haakes olnud ja mõlemad rööbas kinni... nii see raam kaarsilla kuju omandas juba eelmise riigikorra ajal. Aga üldpilti see ei riku.

Nagu juba mainisin, siis ise kasutan kärul peamiselt sõnnikulaotaja rehve, need vähe kõrgemad ja laiemad. Sobivad kenasti ka kitsaste velgede peale.

T-40 ja 2pts4 on kuidagi meeldiv vaatepilt, kohe sobivad kokkuWink




[Pilt: DSC_0734.JPG]


[Pilt: DSC_0742.JPG]

[Pilt: DSC_0744.JPG]

Kui täiskoormaga käru risti keerata siis esimesed rattad kipuvad vastu raami käima, isegi orginaal rehvidega... Sillatala ja vedrupaki vahele on küll vaheklotsid pandud kuid suurt kasu sellest ei ole. Aga töötegemist see ei sega.

[Pilt: DSC_0748.JPG]


[Pilt: DSC_0751.JPG]

Sellised koormad on parajad, rohkem pole mõtet peale vägistada.
(06-09-2013, 22:04 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]...
Sellised koormad on parajad, rohkem pole mõtet peale vägistada.

Palju seal peal oli? Tonni 5? Või 7?

Mis puudutab pehmet raami, siis siin tuleb vahet teha vetrumise ja lihtviuisilise läbipaindumise vahel. kui esimene on kasuks, siis teine on märk kellegi möödapanekust. Reeglina liigahne kasutajaToungue
Meilgi siin majapidamises käru, mis on raami poolest identne eelpool nähtutega. Ported olid sellel nii mädad, et esivanem ehitas uued. See oli kunagi minu põhikooli aegadel, kui ma esimest korda elektroodiga plekki kokku säristada sain.

Mina, liigahne kasutajana, laadisin kärule peale 5 kopatäit, mis olid triiki kruusa täis. Kopp kandis tonni. Vedrud olid tagurpidi (mingeid klotse raami ja vedrupaki vahele ei ole pannud). Raami plastset läbipainet ei täheldanud kuskilt. Enamus raskusest sai asetatud tagumisele teljele, et hüdraulika suudaks kasti kallutada.

[Pilt: IMG_20130817_145521.jpg]

[Pilt: IMG_20130818_143759.jpg]

[Pilt: IMG_20130818_155538.jpg]
Millega raamid kõveraks tõstetakse ongi see, et rasked koormad ei kallutata mitte t a h a, vaid küljele...Kasutage pead sihtotstarbeliselt
Raame mitte ei tõsteta kõveraks vaid tõmmatakse kõveraks, siis kui tagumine sild ära vajub kuhugi sohu...

Kallutamisel pole erilist vahet kuhu kallutada, kas taha või küljepeale.

Seda tuleb jälgida et küljepeale kallutades üle 1 seksiooni silindrit välja ei laseks ning tahapoole kallutades kannatab pea 2 seksiooni välja lükata. Palju neid piirajaid neil enam küljes on... Wink Muidu murrab silindri munaka pesast välja.
Piiraja kett on üks väga tähtis ja vajalik element kasti ja raami vahel. Ennegi kaste üles tõstnud, ilma et ketti küljes oleks. Pärast on neid alla raskem saada. Uutematel kärudel olen näinud klappi, mis töötab trossi abil. Kui kast üles tõsta, siis teatud piirist läheb tross pingule ja avab läbivooluklapi, mis juhib õli silindrist mööda, jagajasse tagasi.
Piiraja oli ka vanematel kärudel aga aeg teeb oma töö ja enamustel on see eemaldatud.

(08-09-2013, 00:29 AM)Necro Kirjutas: [ -> ]Uutematel kärudel olen näinud klappi, mis töötab trossi abil. Kui kast üles tõsta, siis teatud piirist läheb tross pingule ja avab läbivooluklapi, mis juhib õli silindrist mööda, jagajasse tagasi.

See klapp peab siis pealevoolu sulgema, tagasi jagajasse pole õlil kuidagi võimalik minna mööda ühte ja sama voolikut. Wink
Tagasivoolu süsteem oli ZIL kallajatel, MMZ555 vist , millel olid hüdrosilindriks 4 jätkulised lühikesed silindrid otsa munakatega. süsteem toimis silindri kaldenurga muutumisega tõstmisel ja silindri korpus avas eraldiseisva tagasivoolusüsteemi kuulklapi. Pumba surve juhiti eraldi tagasivooluga paaki.Olenevalt valmistajast on 2PTS4 varustatud 2 tüüpi silindritega. Pikad 2 või 3 jätkulised, mis ripuvad kasti all pikalt alla ja lühikesed 4 jätkulised, mis on tõsteraami sees peidus, mida kasutati ka ZIL kallajatel. Pildid hiljem.
Lehti: 1 2 3