16-04-2015, 02:04 AM
Õli süüdistamine on jama, olen 2 mootorit maha kandnud peale tundmatult õlilt üleminekut kaasaegsele. Peseb mingi kübeme lahti ja ongi kellad. Ega siis õli süüdi pole, et tööd teeb. Aga see pole see teema...
Tsitaat:Hiljem muidugi selgus, et see kork ei ole ikka selle mudeli oma - originaal oli kuusepuust aga Talupoja oma oli toomingast.Väheke kriitikat. Paagikork hakkab varsti roostetama (roosteuss tuleb), oleks võinud kruntida-värvida.
(13-05-2023, 23:27 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Osaliselt on Sul õigus ja osaliselt mitte. Algselt peaks sellisel vanakesel olema malmist silinder ja see on kindlasti niiöelda tagurpidi peal. Selle malmist silindri juurde kuulub ka teistsugune karbuss ja sumps. Mul ei ole õnnestunud leida malmsilindrit ja vana tüübi karburaatorit. Pruunil eksemplaril on küljes originaaliga üsna sarnane vanema tüübi sumps. Otsisin kiiruga pilte sellest tagurpidi silindrist, ei leidnud praegu. Pildid oli Soome mingi metsameeste ajakirja artikli juures, ajakiri aastast umbes 1958. Küll ma leian üles ja lisan siia. Aga tagurpidi silinder tõesti oli nendel esimestel saagidel kasutusel. Kas ka alumiiniumsilinder - selles ma kindel ei ole, kuid mul on üks silindri katteplekk, mis on lühike (see tähendab alumiiniumsilindri oma) ja sellel on külgavad ka tagurpidi variandi omad. Seega praegu on seal sumps vale ja karburaator ka, kuigi karburaatori väliskuju on laias laastus õige.Tsitaat:Hiljem muidugi selgus, et see kork ei ole ikka selle mudeli oma - originaal oli kuusepuust aga Talupoja oma oli toomingast.
Teiseks, segadus karbuss-sumps. Ehk oled vaadanud kas kogemata või meelega tehtud peegelpilte ja sealt on mulje, et on kahte moodi paigaldust. Tegelikult on sul ju selgelt näha, et sumps on valel pool ja puhub kuuma haisu otse inimese põlve pihta. Nii jääb družba kasutamine tervisele ohtlikuks ja haiglasse sattumine on kindel. Seda enam, et družbade massleviku ajal peale kergsüttivate vatipükste muid kaitsevahendeid ei tuntud. A muidu värv läigib ja isegi käivitub, ehk saab asja ka. Pärast põhivigade kõrvaldamist tuleb metsakatsete periood, ehk kuuleme kuidas katsetused kulgevad ja milliseid pisivigu veel välja tuleb. Eriline kiitus sellest ukse küljes rippunust ilusa sae väljavõlumise eest.
(13-05-2023, 21:16 PM)Raudpats Kirjutas: [ -> ]Tegelikult ma ei tahtnud üldse siia teemasse kirjutada, aga nii isu oli midagi kirjutada. ...Seda postitust lugedes tekkis tunne et va ksf kõuts on ksf patsi konto kaaperdanud, õnneks järgmised postitused hajutasid eksiarvamuse ...
(29-12-2023, 11:00 AM)Raudpats Kirjutas: [ -> ]Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam...
(29-12-2023, 11:10 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ](29-12-2023, 11:00 AM)Raudpats Kirjutas: [ -> ]Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam...
Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem.
Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.
Juba 1974 toimunud saemotoristide kursused viljeleti reduktorita bensiinimootorsaega "Husqvarna 140 S" . Ja aastal 1986 metskonnas oli igal metsavahil ja metsnikul kas "Husgvarna" või "Partner 5000". Oli metskonnas ka kaks raietöölist "Družbaga" . Ja veel kasutati reduktoriga bensiinimootorsaage laoplatsil tüvede järkamiseks.
(29-12-2023, 11:10 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem.Võsa poolt muidugi huvitav kommentaar .... Ainult tühised 40 aastat on möödunud ja juba on meelest läinud, et kõik CCCP tooted ületasid kapitalistide omasid igast asendist, igal ajal ja igas kohas. "Sotsialistlikust põllumajandusest" sai sellekohast infot lugeda lõpmatuseni. Kapitalism oli kuristiku servale jõudnud oma arenguga. Ja meie suur ülesanne oli - neile järele jõuda ja mööduda ja ette minna. Umbes nii see ju lõppeski, mõni ehk mäletab ... Mootorsaag Družba ei omanud maailmas analooge ja analoogsete seas oli ta maailma parim. Umbes selline reklaamlause on kusagilt meelde jäänud.
Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.
(29-12-2023, 11:10 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Oman 67 a jonsered raket 60(2,65kw 56cc,max 10200p/min).Druzbaga võrreldes on see saag.Druzba ,arvestades veel kvaliteeti ja jõuetust ning pöördeid on ainult 2 mehe saest ehk parem,kui ikka töötab.Varuosade kott pidi metsas kaasas olema alati...Leevendust tõi see saag tõesti siberi metsatöödel.Jonsered oli siis juba saag ,millega sai saagida.Ja oli hea lõpuni välja ,kuni husqvarna ta alla neelas.(29-12-2023, 11:00 AM)Raudpats Kirjutas: [ -> ]Kusagil teises teemas oli juttu lääne mootorsaagide jõudmisest meie metsameeste kätte. Ja juhtus see juba umbes 50 aastat tagasi. Paradoksaalsel kombel oli Družba nendest siiski peajagu parem ja vastupidavam...
Kas tohin paluda selgitust aspektide üle, mille poolest Družba oli peajagu üle suvalisest lääne analoogist? Hetkel tuleb pähe vaid kaal, mis on vaieldamatult suurem.
Et nõukarežiimile kohase defitsiidi tingimustes saemotoristi põhikoolitust selle peal viljeleti, on täiesti arusaadav: lääne sae väljateenimiseks pidi midagi oskama ka. Või olema õigel kohal käpp sees.