automoto.ee foorumid

Takjad kasvavad teinekord üpriski ebameeldivatel kohtadel, ning neid võib olla ka koduaias vastikult palju. Üpris närvidele käivad, kui neid ka palju juhtub olema.
Ma jagan teiega üht head süsteemi, kuidas mina neist hetkega lahti sain. Ehk on veel kellelegi abiks.

Teema sai alguse ühel kenal kevadisel päeval, kui ma oma värvipritsi lahustiga pesin. Peale seda, kui olin lahusti kopsikusse valanud, pidin millegi pärast õue minema ja võtsin pritsi kaasa. Jäin seal kellegagi juttu ajama, ning igavusest lasin lahusti pritsist takjalehele. Hetke pärast tõmbus too mustaks. See viis mind ideele, kõik valduses olevad takjad nii üle käia.

Muru oli ka neid täis. Olid oma lehed vastu maad surunud nii, et niiduk ka neid ei võtnud. Selleks lasin murul korra mõnuga kasvada. Eriti hästi kasutasid seda aega muidugi takjad, kes koheselt kõrgust võtsid, ning lehti ajasid, mille pihta siis mõnus tulistada oli

Lahusti segasin õliga, et aurustumine liiga kiire ei oleks ja andsin minna.
15 min, ja 3000m2 oli mustade lehtedega takjaid täis. Lahustit läks 1.5 liitrit. Järgmine aasta olid ainult mõned uued ilmunud, kes samuti koheselt hävitatud said. Parim aeg tõrjeks on siiski kevadel või suve alguse poole, kui nad veel liiga suureks ei ole kasvanud.

Pildid on tehtud 3min peale tõrjet.

[attachment=44788]
[attachment=44789]
[attachment=44790]

Oleks sama hea vahend naatide vastu...

Vana värvilahustiga takkijaid pritsida on tunduvalt ohutum, kui Vietnami sõjas kasutatud "Agent Orange",mille lahjendatud versiooni müüakse tänaseni kommerts võrkudes.Kahjuks jäetakse rääkimata teatud ühendite pikaajaline toime mullas ja põhjavees.

Kõnnitee kivide vahele aitab veekeetjas katlakivi eemaldamiseks kasutatud äädikas. Seda tuleb muidugi harva ja vähe aga niisama ära visata ka kahju.

(12-09-2013, 16:53 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Vana värvilahustiga takkijaid pritsida on tunduvalt ohutum, kui Vietnami sõjas kasutatud "Agent Orange",mille lahjendatud versiooni müüakse tänaseni kommerts võrkudes.Kahjuks jäetakse rääkimata teatud ühendite pikaajaline toime mullas ja põhjavees.

Millel Su väited põhinevad? Siis lahusti ohutuse kohta...

(12-09-2013, 17:15 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(12-09-2013, 16:53 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Vana värvilahustiga takkijaid pritsida on tunduvalt ohutum, kui Vietnami sõjas kasutatud "Agent Orange",mille lahjendatud versiooni müüakse tänaseni kommerts võrkudes.Kahjuks jäetakse rääkimata teatud ühendite pikaajaline toime mullas ja põhjavees.

Millel Su väited põhinevad? Siis lahusti ohutuse kohta...

Juhtusin vaatama kunagi, ühte dokumentaalfilmi,kus näitas Ameeriklaste kampaaniat(pigem lausa keemia rünnakut) Vietnami džunglite vastu ja sellega kaasnenud tagajärgedest. Ja sellest tekkis ka küsimus,et kui ohutud need kaubandusvõrgus müüdavad kemikaalid,mis on herbitsiididena mõeldud ikka on?
Nitrolahusti või atsetooni molekulid peaksid UV kiirguse toimel ruttu lagunema ja kuna on tegu kergelt lenduvate ainetega,siis lagunevad nad kiiresti keskkonnas ära. Vähemalt nii olen ma siiani aru saanud.

Kui on eriti mingist taimest vaja lahti saada, siis aitab väävel hape.

Karu putk on selline taim mida ma aeg ajalt käisin kastmas väävel happega - pole enam elumärki see taim näidanud - midagi muud ka seal ei kasva, aga mõni üksik taimetu lapp kuskil metsa ääres (10x10cm) ei häiri minu silma.

Ainuke asi mida tuleb tõesti jälgida nende kemikaalide maha kallamisega, on see, et kaeve ei oleks vähemalt 100m raadiuses. Soovitav on muidugi veel kaugemal, aga mis sa hädaga teed.

Need poes müüdavad taime mürgid, mis on siis kontakt mürgid, pritsid kevadel peale aga sügisel on juba elumärke näha.

Naadi vastu ei aita muu, kui maaparandus tööd. Kuna naat kasvab seal kus maa on aja jooksul ära koormatud.

kasutage tavalist jämedat soola oma hapete asemel

Teema pealkiri on devalveerunud. Ja kuna mul ka takjaid ei ole jagan oma kogemust samamoodi teemat laiendades.
Nimelt sain 1000 liitrise mahuti, mille põhjas oli natuke tundmatut ollust. Nõrutasin kanistrisse, natuke läks maha ka. Selle tilga koha peal ei kasvanud mittu aastat ükski roheline lible. Lõpuks leidus spets, kes ütles, et mahuti sildil olev asi on pesuvahendi kontsentraat, mida kasutavad suured pesumajad. Kõrvaletõstetud sodi kasutasin tasapisi umbrohutõrjeks, muidugi mitte aiamaal. Pärast selle lõppemist olen teinud pesupulbrilahust aga nii hea enam ei ole.
Üks tähelepanek veel: efekt on oluliselt parem kui teha tõrjet pärast pikka kuiva perioodi. Kui eile sadas, ei ole mõtet kasta seebiveega.

Kunagi käis T150K saksa pütiga kodust settekaevust virtsa tõmbamas. Aga kusagilt lekkis diislit murule. Ja seal lekkekohal ei kasvanud umbes 7 aastat midagi. Nüüd on seal midagi tärganud, aga seda ka vähe. Muidugi, kes see ikka diislit herbitsiidi pähe kasutab . Aga eks neid erandeid ka leidub

... samuti ei taha mõnda aega miski kasvada seal, kus jahutusvedelikku maha sattunud!

Pidurivedelikuga sama asi aga seep tundub kuidagi ohutum.

(13-09-2013, 00:15 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Pidurivedelikuga sama asi aga seep tundub kuidagi ohutum.

Justnimelt: tundub.

Enamus põllumehele müüdavatest kemikaalidest on vaid hale vari toona dzungli tapmiseks kasutatud kaubast. Isegi kolepahamürk RoundUp sisaldab toimeainet glüfosaati vaid 360 g/l... Poes müüdav kaup on sellest omakorda lahjem - kanged kaubad saab vaid valge kaardi (Taimekaitsetöötaja tunnistus) omanik.

Naat on indikaatortaim, mis näitab vähest kasutust ja toitainete liiga. Naat ei talu pidevat niitmist ja ei armasta otsest päikesevalgust. Külvates naadinuhtlusega kohale niitmist taluvaid kultuure ja pidevalt niites kaob naat kiiresti. Ning taandub vaid selleks, et maad hooletusse jättes kohe tagasi tulla.
Kõiki herbitsiide tuleb kasutada õigel ajal: liiga vara pole veel midagi hävitada ja õitsemaminekul ei ole enam toimet, kuna taim on juba lõpetanud kasvamise. Tavaline viga on see, et lastakse taim üle kasvada ja siis minnakse töötlema. Tulemus peabki nii toimetades kesiseks jääma.
Rusikareegel, millega väga mööda ei pane: kolmas leht on piisav alustamiseks, õienuppude ilmumisel on hilja.

Pestitsiididijääke (see on üldnimetaja taimekaitsekeemiale) on Eestist leitud üksikutest kohtadest, nagu kirjas EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 2. TELJE PÜSIHINDAMISARUANNE 2012. AASTA KOHTA (HOIATUS: 516 lk kohati küsitavaid väiteid sisaldavat teksti).

Ma olen kaugel sellest, et väita pestitsiide ohututeks. Aga mõistlikult ja vastavalt juhendile toimides pruukides on oht keskkonnale väike.

Iseenesest ei ole ju ka diiselkütus, madala või kõrge pH-ga pesuainejääk või värvijääke sisaldav lahusti taime seisukohast muu, kui mürk. Sest taim reageerib sellele solvumisega, mis lõpeb surmaga. Ning keskkonna seisukohast ei ole suurt vahet, kas sinna satub liiter diiselkütust, liiter lahustit või liiter glüfosaadilahust - ühtviisi laiali lähevad kõik, ühtviisi letaalne on mõju ikka. Lihtsalt toimespekter (tapetavate nimekiri) on erinev.

Mitmeaastasi umbrohtusid tuleb töödelda järjepidevalt! Ühe aastaga ei pruugi surra kogu juur, vaid ainult selleaastane maapealne osa - see on nende ellujäämise pant. Ning ei tohi unsutada seda, et üks taim annab sadu kuni tuhandeid seemneid, mis säilitavad mullas idanemisvõime aastaid (mõned, näiteks puju, ka aastakümneid). Sestap tundubki, et kasvab sama taim - ei pruugi. Lihtsalt tapetud eellase koha võtab üle värske veri.

Lisaks ka oma tähelepanekud. Käisin sugulasel abis Tartus Annelinnas korterit remontimas, seda juba 3 talve tagasi. Teatud ajal ei olnud maja korteris mitte midagi võimalik kanalisatsiooni kallata. Käes oli pahteldamise aeg ja lõpus tööriistu pestes, no kus sa kurat paned selle solgivee. Ah viskasime 1 korrusel rõdult aknast välja muru peale. Kevadel jättis muru tärkamata ja seda on ta ka siiamaani. Mõni väililleke hakkas seal selle aasta suvel tulema, aga nendegi kasv oli ikka väga piiratud. Tea, mis jama see pahtel siis sisaldas, et taimedele niivõrd halvasti mõjus.

paneb mõtlema...
Nimelt äsja lõppenud maja remondi käigus, sai ikka, (vesi)värvijääkidest anumaid pintsleid pestud, igasugu pisemaid jääke maha valatud, plaate lõigatud jms. enamus kõik ühes kohas. Autopesu vesi läheb samasse laia kaarega.
Samal alal on enamus suuremaid töid sooritatud: saagimisest mahlapressimiseni, samas ka enim käiakse, tallatakse ja kuts poetab vahel junni (see saab muidugi eemaldatud).
Ja tulemus, kus kasvab kõikse kenam muru, ei väetist, ei umbrohutõrjet?
ikka sel kõige kasutatavamal alal...
Suurel lagedal, mis käiguradadest eemal, viljakal pinnasel jm pealtäha soodsates tingimustes kipub muru sel kuival suvel lausa ära kuivama, lible hõikab teist taga ja sammal võtab võimust.

Aga diisel jm kütused on kindel rohelise surm. Kunagi lekkis kanister ämma maja ette tühjaks. Kehitasin õlgu, aga kui ämm kaugel, siis eemaldasin paarkümmend cm pinnast ja vedasin uue kamara peale.

Mina kasutasin sauna taga vohama hakanud takjate hävitamiseks väga edukalt õlut. Kallasin õlled... Maha, mõtlete? Ei, hoopis omale sisse ja siis pärast pritsisin takjaid "läbitöötanud" õllega. Paari nädalaga olid regulaarselt pritsitud takjatest, samuti ka nõgestest, järgi vaid rootsud. Odav, efektiivne ja loodussõbralik. Meeldiv pealekauba .

(14-09-2013, 22:20 PM)Mossemees Kirjutas: [ -> ]Mina kasutasin sauna taga vohama hakanud takjate hävitamiseks väga edukalt õlut. Kallasin õlled... Maha, mõtlete? Ei, hoopis omale sisse ja siis pärast pritsisin takjaid "läbitöötanud" õllega. Paari nädalaga olid regulaarselt pritsitud takjatest, samuti ka nõgestest, järgi vaid rootsud. Odav, efektiivne ja loodussõbralik. Meeldiv pealekauba .

Meenutab juba seda kulunud anekdooti, kuidas tüübile joodeti hapet sisse, et temast lahti saada. Teisel päeval tuli lisa küsima. Olnud nii vägev värk, et hommikul siili peale kustes jäänud sellest ainult okkad järele!
Tõsiselt rääkides - olen ka ise märganud maal puid tehes, kuidas suured umbrohupuhmad ära kuivavad, kui sinna on mõned korrad põiel käidud. Kas on taimed nõrgad või joogid kanged, ei tea mina mitte ütelda, aga toimib!

(14-09-2013, 22:20 PM)Mossemees Kirjutas: [ -> ]Mina kasutasin sauna taga vohama hakanud takjate hävitamiseks väga edukalt õlut. Kallasin õlled... Maha, mõtlete? Ei, hoopis omale sisse ja siis pärast pritsisin takjaid "läbitöötanud" õllega. Paari nädalaga olid regulaarselt pritsitud takjatest, samuti ka nõgestest, järgi vaid rootsud. Odav, efektiivne ja loodussõbralik. Meeldiv pealekauba .

Kas olid maheõlled?

(14-09-2013, 22:20 PM)Mossemees Kirjutas: [ -> ]... pritsisin takjaid "läbitöötanud" õllega ....

krt, see läbitöötamisvõime ja kraami kangus jätavad mul soovida, kangust arvestades peaks päevas nii 20 l läbitöötatud kraami kasutama ja nii paar nädalat jutti ... raskeks läheb.