Otsustasin hakata ümber ehitama Mtz-i metsaveoks. Hetkel on ära vahetatud eisild gaz 66 vastu ja esimesed rehvid T-150 omad. Tagumisteks rehvideks on planeeritud Doni omad (mis nyydseks ka ostetud, kilbid sissepoole tõstetud ja ümber keevitatud Mtz sisuga. Kabiini võtan homme maha ja teen põhja siledaks ja taha pikemaks. Tagumine klaas tuleb kalde alla ja taga klaasi vahetan välja turvaklaasi vastu. Istme koha pealt on plaanis kasutada kas BMW 7 seeria esiistet või siis Voyageri tagumist keskmist istet. Need jäid silma kui kõige mugavamad ja suuremad. Tagumised poritiivad tulevad 6mm paksusest plekist. Ette sai paigutatud juba zil 131 vints , aga tundub, et selle vahetan välja Urali vintsi vastu kuna sellel on olemas ka lugeja. Taha tuleb Zil 131 baasil käru T-150 rehvidega. Algselt oli plaanis kasutada kaarrehve, aga rääkides metsameestega on ilmnenud, et 150 rehvi on tugevamad ja käru jookseb paremini masinale järgi. Kui muidugi kellelgi on pakkuda Doni rehve siis parema meelega kasutaksin neid kuna muster on parema haardumisega. Kuna on üle ka yks zili vints siis mõtlen hetkel kas panna ka kärule vints peale. Käru on niinimetatud poolvalmis. Raam sai keevitatud spetsiaalsest raamimaterjalist ja vedrupakid asendasin samast sillamaterjalist balansiiridega.kuid kuna algne plaan oli kasutada kaarrehve ja nyyd siis otsustasin kasutada 150 rehve siis on vaja see siiski ymber teha. Kuna endal ajaliselt vist ei ole võimalik käru lõpetada lasen selle vist lõpetada
www.sine.ee juures. Olen kuulnud, et teevad väga väga head tööd ja tehtud tööle annavad nad ka garantii. Kuna kevadel sai käidud vaatamas yhte huvitavat ymberehitatud Mtzi siis plaan ka hüdropump tuua kabiini alt kardaaniga traktori taha. Kuna hakkan masina peal ise ka tööle siis paigaldan masinale sisse müraisolatsiooni ja matid. Mootorile sai suvel tehtud täielik kapremont. Hüdropumbaks on Rootsi toodang. Sai ära tellitud ka Palms tõstuk. Vaatan kuidas finantsiliselt välja tuleb, aga väga tahaks istme külge kinnituvaid joysticke ja täiselektrilist jagajat. Käigukast sai uue sisu ja kasutan ainult Venemaal valmistatud hammasrattaid ja lääne päritolu laagreid. Toruvõlli lasin treialil teha ja lasin selle ka korralikult ära karastada. Käigukasti kaas on hetkel veel vanatüübi oma, aga homme saan kätte ka külje peale. Turbo lisamise peale hetkel veel mõtlen kuna sellel mootoril on kuidagi väga mõnusalt rammu. Seda võrdlen oma vana masinaga milleks on Mtz 952 ja millel on turbo peal. Ei jää kohe mitte kuidagi jõu poolest alla. Paigaldasin ka plokisoojenduse mille tulevikus soovin vahetada DEFA smsiga aktiveeritava vastu. Siis on kodust metsa sõites võimalik masin juba sooja panna. Pimestava päikese vastu tuleb taha ka toonklaas. Tuledeks plaan kasutada LED töötulesid.Katuse ehitan ka veidi kõrgemaks, et mahuks sinna ilusasti multimeedia süsteem ja võtmekomplekt. Pildimaterjali hakkan tegema homsest.
http://www.gophoto.it/view.php?i=http://...lxH-FDnG_Q
http://www.gophoto.it/view.php?i=http://...lxIWFDnG_Q
Selline on vana masin.
Tuleb miskit head siit
Ise seda teemat lugema, kui juttu pikemalt juba, kuna endal on mõtteis olnud et võiks kodus olla mtz mis metsaveoks tehtud. Käru raam oleks endal olemas aga tõstuk ja traktor puudu.
Igatahes edu sulle!
Jätsid mainimata mis mudelit mtz valikust metsaveoks ehitad.
Edu ehitamisel.
Vaadates muudatuste nimekirja, siis tekkis kolm küsimust.
Kas käruvedu tuleb JSV kaudu? Kas selle lülituspidurite lindid on ka paremate vastu vahetatud? Sinu varasematest postitustest jäi nagu meelde, et masinad kippusid täitsa ise lagunema....
Aga täisvarustuses metsarussi JSV pidurilintide vahetus on PITA või eeldab hulka tööd lammutamise-koostamise peale.
Kuhu ja kuidas kinnitub käru? Kasutad 80 mm kuulpead ikka?
Kas vintsi ja sillakäiseid/haakeseadet ühendab mingi tala ka? Kui Sul on nii jämm vints ja sabas tummine ankur (käru pluss koorem, meeter maa sees), on reaalne oht midagi puruks tõmmata. Eriti siis, kui hakata kiirustades rapsima...
Turbost ei pruugi liikumiseks abi olla, kuid kütusekulu võib väheke alla tulla 2/3 võimsusel.
DON sai mitu mõõtu rehve. Nende kõigi eripäraks on pehme karkass - põllurehvid ikkagi. Tummise seinaga, kuid siiski pehmed. Mina ei hakkaks ümber ehitama - pänta rehvid on metsas end tõestanud vastupidavate (ja vajadusel odavatena asendada).
Ratsutan ise ka Mtz 82.1 ringi igapäevaselt ja julgeks ka mõne soovituse anda olles ära pidanud 3 komplekti nii Zili baasil kui ilma.
Esiteks on 66 esisild mõtetu kasutada.
Kuna see pannakse traktori alla tagurpidi lähevad käändtelgede nurgad väga valeks ja ratas keerab väga imelikult kõhu alla.
Teiseks et selliseid rattaid kohapeal keerata jõuaks on vaja panna vähemalt 70mm läbimõõduga silinder ja see teeb originaalpumbaga rooli väga aeglaseks.
Pigem Belarusi oma sild mis sirge talaga.
Keerab paremini ja omab juba piisavalt suuri rattaid.
Pumbast niipalju, et 70cm3 kolbpump on enam kui piisav tõstukile ja mahub kabiini alla vabalt ära.
Kabiini põrand siledaks teha on väga hea plaan ja omal tuleb ka uus niimoodi.
Paagid lähevad pooleks valtsi kohalt ja peale plekk.
Siis jääb mahuks 60L, mis on kahe päeva jaoks piisav.
Kärust niipalju, et olles seisnud sellise aretise kõrval siis sellega pole meil lõunaosariikides midagi peale hakata.
Koorem hakkab maast meetri kõrguselt ja kabiinist näeb ainult poolt koormat laadida ja väga ebamugav on küürutada et aknast ülemist otsa näha.
Ümberminekut ei pea vist käsitlemagi.
Istme käetoes olevad jagaja käsikud on muidu mugavad aga mitte traktoris kus peab üle selle käiku vahetama.
Meil mägedes on vaja pidureid ja käsipidur tuleb õhuga ja mõjub läbi jalgpiduri ja ka difrilukk tuleb õhuga nupust ning õhuga iste sisse.
Istme seljatugi peaks olema max õlgadeni, kuna nagunii rappuvas masinas ei toeta selga seljatoele ja taha on parem vaadata.
Omal loobun ka rooli kasutamisest metsas joistikust juhtimise kasuks ja seega saab rooli jalust ära tõsta vähemalt.
Tulesid ei plaani mingeid peale kahe tagumise töötule, kuna ei kavatse hakata pimedaga tööle ja koorma mahapanekuks on kahest piisavalt.
Läbi sirmi nagunii ei näe midagi kui tuled kabiini peal on ja seega peaks kärul olema ka tuled et tagurdada näeks ning tõstukil 2 tuld et näha mida võtad.
Led tuled näitavad piisavalt hästi küll aga neid ei kannata ka üle 6 panna pidevalt põlema originaalgeneraatori pealt ja pannes võimsama generaatori on rihma eluiga lühike ja seepärast loobusin 160A vesijahutusega generaatori kasutamisest.
Õiget asja Belarusist ikkagi ei saa, kuna manööverdamine on väga aeganõudev tänu manuaalkastile ja sidurile.
Kui keegi ehitaks aga sinna alla eraldi raami ja paigaldaks enne oma käigukasti 3-käigulise automaadi näiteks vanemalt Valmetilt oleks tegu väärt riistaga.
(15-10-2013, 10:05 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]...
Pigem Belarusi oma sild mis sirge talaga.
...
Kas kinnitused istuvad sellisena "kõvera" asemele või on esipoolraami küna siiski erinev?
Autoiste raiskab ruumi ja on raske. Mõlemad traktorikabiinis õiendamisel pigem tüliks. Mida asjatundjad ütlevad Tööriistamarketi odavamate, mehhaanilise vedrustusega istmete kohta? Kõlbavad kasutada?
Õhuga istmed on head, kuid nende hind paneb kukalt kratsima.
Kuigi isiklik kogemus sellest suvest ütleb, et korralik kolmesuunalise vedrustusega õhkiste teeb elu russi kabiinis talutavaks tõesti
Kangiga roolimine tuleb vormistada sääraselt, et ülevaatusel kellegi kahtlust ei tekiks. Seda nimelt maanteel (liikluskõlblikkust ülevaatusel ju kontrollitakse) olla ei tohi.
Samal põhjusel on ka
forwarderitel rool kusagil kabiininurgas olemas...
Ei oska muu kohta eriti midagi kommenteerida, kui et led tuled on juustud - sain ise proovida 24V baasil xenon töötulesid (7000K oli vist) ja krt ei enam taha näha mingeid ledi junne ja halogeeni junne.
Generaatori eluiga saab ka pikendada, kui 24V süsteemile üle lähed.
Töö istmeks soovitan ikkagi traktori enda töö istet (IKH-s on täitsa mingid eksemplarid olemas) - bemmi oma on räigelt suur kolakas.
Võimsuse varu mootoril - no kui praegust on vabalthingav sama tummine kui oli turbo russ, siis see turbo russ oli kas väga kehvas seades või lihtsalt kohvi.... Tavaliselt vabalthingav toodab nii 60kw ja turbokas 100kw (nuutoneid on turbokal ka X2). Küll aga suurema mootori võimsusega hakkavad veermiku detailid lagunema...
Nagu juba keegi eespool mainis - russ ei asenda metsaveo masinat.
See väikese kabiiniga 52 on tagant vaates nagu mingi monstrum.
Kuna olen ise sarnaste küsimuste üle juurelnud, siis paar sõna ütlen sekka. Väga suur praktik ei ole, aga möliseda meeldib
Mis pump see sulle sinna täpselt tuleb? Fikseeritud tootlikkusega? Kui nii, siis elekter-servo jagajat võin sulle üht kasutatuna isegi soovitada. Müüb see mees seda, kuna seal on üks viga, mida töökojad kindlaks ei teinud. Kuna mul oli selle ostuplaan, siis sai asja pikalt mõeldud ja kaalutud ning sain asja selgeks vast. Kui huvi, siis võid privas küsida. Muus osas arvan, et fikseeritud tootlikkusega avatud ringlusega süsteemi juures on jagaja juures oluline see, et omaks kompensatsiooniklappe ja iga sektsiooni juures eraldi reguleeritavaid reduktsiooniklappe. Teevad operatsioonid natukenegi sujuvamaks ja pole nii raske sooritada korraga erinevaid surveid nõudvaid liigutusi. Muutuva tootlikkusega suletud ringlusega süsteemi vastu see muidugi ei saa.
Mis muudab minu silmis Russid aeglaseks, on vajadus iga kord edasi sõitmiseks end kabiinis ümber pöörata ja tõstmisel tugijalgasid kasutada. Äkki tasub paigaldada mingi õhksidur (survelaager peab muidugi hea olema) ja jätad seisuks käigu sisse? Pööramiseks kuus-kahele elektriline solenoidklapp rotaatori sektsioonile ja saad selg ees langil liikuda. Tugijalgadest vist ikka täielikult loobuda ei saa. See, kui kärmesti mingi tõstuk mingi pumbaga liikuma hakkab, oleneb ilmselt survest ja silindrite jämedusest. Mulle on jäänud mulje, et põllumajanduses kasutatavate traktorite taha disainitud metsaveohaagiste silindrid enamasti peenikesed. Et asi jõuline ja kärme oleks, tahab ilmselt survet üle 200 bari (muidugi peab uurima, kas tõstuk kannatab). Peamasti ja abimasti liinid võimalikult jämedad, peamastile 3/4" väga hea. Hiljutine kogemus näitas, et 1/2 tollilt 3/4 üleminek tegi töö palju paremaks.
Kui nii kapitaalselt asja õmber ehitada, võib tekkida küsimus, kas selliste kulutuste juures poleks mõistlikum muretseda mõnd vähe vanemat päris metsavedajat. Ilmselt püüdled madalate ekspluatatsioonikulude ja tehnika lihtsuse poole?
Muidu väga huvitav, jätka samas vaimus!
(15-10-2013, 20:11 PM)raivo45 Kirjutas: [ -> ]See väikese kabiiniga 52 on tagant vaates nagu mingi monstrum.
Näeb päris lahe välja kyll
MTZ suudab toimetada edukalt ilma tugijalgadega Võrumaa metsades. Lihtsalt kaugelt ei tohi haarata rasket palki. Lihtsalt kärul peab olema piisavalt massi. Nähtud ka varianti kus olid tugijalad olemas - sai risti kallakut palke peale panna.
Kas koorma sirmi teed liigutatava, et 3 meetrist oleks parem peale panna?
(15-10-2013, 21:54 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]MTZ suudab toimetada edukalt ilma tugijalgadega Võrumaa metsades. Lihtsalt kaugelt ei tohi haarata rasket palki. Lihtsalt kärul peab olema piisavalt massi. Nähtud ka varianti kus olid tugijalad olemas - sai risti kallakut palke peale panna.
Kas koorma sirmi teed liigutatava, et 3 meetrist oleks parem peale panna?
Tugijalad tulevad kindlalt juba raami heaolu pärast, ja see sirmi liigutamine on jällegi nii ja naa...Olen proovinud mõlemat varjanti ja isiklikult ytlen nii, et kui olen materjali pannud sildade peale on koormus käigukastile ja veolintidele palju suurem. Saan nyyd nagunii selle jutu eest mööda päid ja jalgu, aga yritan siis selgitada. Nimelt kui koorem toetub traktori tagumisele otsale siis hoiab selline varjant raskuse nii käru kui ka traktori tagumisel otsal. Ja kui nyyd ntx hakkan porisest mäest yles sõitma siis ei ürita ei käru ega traktor hakata kiiremini /aeglasemalt minema ja minu loogika ytleb, et see hoiab masina liikuvaid osi rohkem. On praktikas ka katsetatud ja kui koorem on käru sildade peal siis traktoril tahaks ratas nagu ringi tõmmata, aga kärul sildadel raskus peal ja need nii kergelt ei hakka ringi käima ja siis hakkab kas lint libisema või siis teeb toruvõll krõksu. Aga julgelt võib ka keegi teine selle teooria ymber lykata
Kuid seda siiski ka faktiliselt mitte nii, et ''ahh mis sa poiss patrad''
(15-10-2013, 22:06 PM)Jaanus9112 Kirjutas: [ -> ]...
On praktikas ka katsetatud ja kui koorem on käru sildade peal siis traktoril tahaks ratas nagu ringi tõmmata, aga kärul sildadel raskus peal ja need nii kergelt ei hakka ringi käima ja siis hakkab kas lint libisema või siis teeb toruvõll krõksu. Aga julgelt võib ka keegi teine selle teooria ymber lykata Kuid seda siiski ka faktiliselt mitte nii, et ''ahh mis sa poiss patrad''
Kõik õige - MTZ JSV on arvestatud mitte enam, kui 50% võimsuse läbipumpamiseks. Ehk käruvedu on abistav...
52 difriblokk on küll sajaprotsendiline, kuid selle eluiga on otseses sõltuvuses kasutaja tööhügieenist. Ehk paar hooletut lülitust teevad hambutut nalja.
Millega lülituma paned? Tross, hüdro või õhk?
Miks tahad hüdropumba ajami võlliga tekitada juurde rikkevõimalusi? Pane siis juba lisapump käigukasti küljele.
Kuna hetkel on kaks masinat metsas tööl ja ise veel ei kipu sinna siis on ka aega seda masinat ehitada. Pole väga kallis see ettevõtmine kui palju sebida ja otsida. Selle peale läkski tänane päev põhimõtteliselt. Diffrilukk tuleb sama kangiga nagu on ka 52l. Ei saa panna käigukasti külge pumpa kuna mul ei ole kahe sektsiooniga väljavõtet (yhte pumbale ja teist vintsile) ja vintsi ma kohe kindlasti ei taha hydro peale. See ka praktikas proovitud ja jama rohkem kui vaja. Ja taha vedamises ei ole midagi rasket. Võtan vana pumba esimese osa ja lasen treialil sinna kardaani risti otsa keevitada. Taha otsa laagripukk ja selle otsa siis vaheflantsiga pump. See on muidugi veel mõttetasandil. Nimelt on mul yks 54ne vene kolbpump. Selle pumba suur pluss selles, et saan tõsta madalatel pööretel, aga miinus see, et ei kannata kõrgeid pöördeid. Selle vastu rohtu otsides olen mõelnud pumba väljalülituse teha kabiini sisse, aga sellega jällegi jama selles, et kuna kärukeeramine tuleb ka kasutusele siis tekib sellega probleeme. Eks nuputan veel veidi. Kärul otsustasin siiski kasutada poolelektrilist jagajat kuna tõesti tekib probleem välja nägemisega kui joystickid käepidemete küljes.
Tänasest siis niipalju, et sai põhi ära lõigatud, ära mõõdetud kabiin ja ära tellitud metall. Homme lõunaks metall kohal ja siis saab keevituse sooja panna
Ehk siin foorumlased teavad kuskohast saaks mürasummutusmatti osta mõistliku hinnaga?. Netis uurides leian hindasid seinast seina.
noortehnik.ee 'st liimiga või ilma vilt näiteks.
lebomatt on ka täitsa ok selleks.
Nojah, ma vintsi unustasin juba ära. Vabandust.
Pumbavõlli sihtimisel ära siis unusta difribloki hoova kohta - need kipuvad kattuma
Mina paneks difribloki lülituma läbi lukustuva hoova külge kinnituva trossi tõmbevedruga. Kui juba difriblokki vaja, siis võib käsi-jalgu väheks jääda... Ning mädas ei ole lukus difrist väga häda. Pigem võib pedaalilt mahalibisev jalg raskel veol ühe korraga hävitada nukid.
Kuidas ja kuhu haagid käru?