Teeks siis üheteljelistest ka teema.
Kui kellelgi on pilte oma üheteljelisest, võiks siia üles riputada.
Eriti huvitavad mind ennast, ise tehtud haagised, mis on valmistatud Gaz'i või mõne muu veoka baasil. Kuidas on sellistel juhtudel vedrustuse ära kaotamisega, et vähendada kasti kõrgust? Kui raam panna otse sillale toetuma, kas see sillale haiget ei tee?
Käru valmistamise jaoks, on ju iseenesest on ju kõige lihtsam, mõni Gaasik pooleks lõigata. Saab ühe hoobiga nii raamiga silla kui ka kasti, heal juhul juba kallutava.
Pilt netist leitud, kuid tundub päris ajalik olevat. Kui selline veel kallutaks ka, oleks tegemist täitsa ideaalse riistaga kodukasutusse.
[
attachment=46624]
(21-01-2014, 12:54 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]...
Kuidas on sellistel juhtudel vedrustuse ära kaotamisega, et vähendada kasti kõrgust? Kui raam panna otse sillale toetuma, kas see sillale haiget ei tee?
...
Aga miks peaks? Traktorihaagise kiirused on nii väikesed, et veoauto jaoks projekteeritud sild peaks küll kõik üle elama.
Samas saab selle kindlasti katki, kui teadlikult lõhkuma hakata.
Säärast haagist on keerukas registrisse saada. Kui see peaks vajalikuks osutuma...
Meil isatalus kasutusel siiani igiammustel (sügavad 80) aegadel 51 kallaja tagaosast tehtud üheteljeline haagis. Raam 51 - kabiinialune ots tiisliks kokku väänatud. Kast originaal koos tõstesilindriga/tõsteraamiga. Vedrusid pole, sild otse raami külge keevitatud. Sillaks mingi traktorihaagise talasild. Rattad 51 jagu all siiani. Mäletan et tiislit on paar korda kõveraks aetud ja siis tugevdatud. Muu osa haagisest väga kõva, kannatas vabalt täis puukoormaga sillast ratta läbikukkumisel jõuga välja tõmmata. Silda pole kordagi lapitud. Uue eesti alguses oli isegi registreeritud ja tänavakõlbulik, praegu vist pole enam arvel aga pead ei anna.
Peedikasvatamise aegadel oli 16 sabas, vabariigi tulekuga tekkis 40 ja hiljem 82 millised ka vedasid/veavad teist siiani.
ilma vedrustuseta sildadega haagisega saab registrisse küll, aga selle maksimaalne kiirus on kuni 25km/h vedrustuseta sõnnikulaotaja 4t on max 16km/h
(21-01-2014, 13:25 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]ilma vedrustuseta sildadega haagisega saab registrisse küll, aga selle maksimaalne kiirus on kuni 25km/h vedrustuseta sõnnikulaotaja 4t on max 16km/h
Küsimus pole vaid vedrustuse puudumises, vaid ümberehituses veoautoraami kasutades.
Uuel haagisel määrab tootja, mida ARK rohelisele paberile trükib. Iseehitatu puhul peavad nad ise mõtlema hakkama...
Kui 25km/h siis pole ju üldse registrisse vaja.
Teine asi on see, et kas selline kallur, kergema (16.25.40) traktori saba ei hakka kergitama kallates?
Ma ise tulin sellisele ideele, et paneks esimesed rattad hüdroga alla sõitma. Saaks vajadusel rattad maha panna, ning paar meetrit ka otse tõmmata, juhul kui traktor kinni on jäänud ja vaja veits asukohta muuta. Keerama poleks neid esimesi vajagi panna. Samas jääks käru vedades raskus ikka tagasillale.
Teiseks on mugav ka lahti haakida. Rattad kabiinist maha ja siis juba konks tagant ära.
Kas selline ülaltoodud käru 40.le liiga rängaks ei jää? Sõltub muidugi mida vedada ja palju koormasse panna. Ise kasutan nii MTZ kui T-40 taga 1PTS2-te, millle silla keevitasin laiemaks, kuna metsas vms keerulisel maastikul tahtis jube kergesti külili minna.
(21-01-2014, 15:57 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Kui 25km/h siis pole ju üldse registrisse vaja.
See vabastus on eriveosena veetavale pukseeritavale seadmele. Vastavalt definitsioonile on see midagi säärast, mida ei pruugita veoste veoks. Ehk jälle koht, kus peab lootma sinivalgete arusaamisele.
(21-01-2014, 15:57 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Teine asi on see, et kas selline kallur, kergema (16.25.40) traktori saba ei hakka kergitama kallates?
Sõltub silla asukohast. Kui jätta viimase kolmandiku alla, ei tohiks seda ohtu olla. Iseasi, kui mõistlik on 1500 kilo kaaluva T25 sappa panna tühjana sellest enam kaaluvat haagist ja seda veel kallutama hakata...
Enda maakodus kasutusel üheteljeline sõnniku käru, lindid maas, lauad on põhjaks, kasutuseks vahel sodi jaoks vedamiseks ja puude veoks, oleks hea kui kallutaks kah vaid
(21-01-2014, 15:57 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Teine asi on see, et kas selline kallur, kergema (16.25.40) traktori saba ei hakka kergitama kallates?
Meie vana hall ei kergitanud küll miskit. 25 taga ei mäleta et oleks kasutanud, tollel oleks pigem nina kergitanud. 16 jaoks oli pehmel põllul raske, kippus kinni jääma vahel. Sild on täpselt kasti keskel, tiisel pole ka kuigi pikk (halb tagurdada). Kordan üle et tegu GAZ51 baasil kallaja kastiga - see ju imepisike. Kui mingi aeg lõuna poole satun, püüan pilti ka teha.
Endal üks 51 raamist tehtud haagis, mida pole küll korralikult saanud kasutada ja ei oska eriti selle kohta midagi ütelda. Põhi viga on see, et sellel tiisel liiga pikk jäetud ja on ära murdunud korra eelmise omaniku käes. All on selle vist 2 tonnise haagise sild kammitsatega tõmmatud, kasutab 51 vitsadega topeltrattaid.
Kuna see haagis on ikkagi suht tikutops siis vaja uue järgi vaadata. Tean üht haagist, mis seisab aastaid oma koha peal, püüan omanikuga kontakti saada, et ära osta. Haagis on nõukaaegne. Probleem selles, et see on sadulhaagis (kutsikas ?), seega traktorile sobitamiseks tuleb sinna põhja alla veidike rauda keevitada. Samuti on sild päris haagise tagaotsas, seega enamus koormust tuleb traktorile. Mille haagis on ei oska öelda, igatähes on õhkpidurid, kandilised raudported, tagaluugi küljes tagavararatas, lehtvedrud. Põhja all oli kõrvuti kaks moodustist, aga ei ole kindel, kas need on kallutamise silindrid, pole olnud sellist võimalust, et sinna käru alla roomata ja täpsemalt seda uurida.
Kas keegi oskab tuvastada kirjelduse põhjal mille käru on?
Teiseks kas keegi omab sellise haagise ümberehituskogemust. Iseenesest ei tohiks palju ressurrsi selle käru ehitamiseks traktorikõlbulikuks minna. Eriti šeff oleks muidugi, kui saaks teise silla ka sinna alla panna, sest kardan, et ühe sillaga koormab liialt traktorit.
Palju kandevõime nendel vene sadulhaagistel on? Vedama hakkaks ainult russiga või mõne suurema masinaga.
Esimene haagis on Zil-i raamist ( sild otse vastu raami pandud ja natuke taha poole viidud. All laiad zili veljed laiade rehvidega.) See haagis veel valmimisjärgus
Teine haagis on zili järelhaagis (kutsikas). Samamoodi vedrud vahelt ära võetud. Topeltrattad all. Peale 30 cm kõrgendused keevitatud ja tagaluuk külge aretaud. Sellega praktiliselt kõike veetud russi järel: Heina ja silo rulle,telliskive, vilja, puid, märga betooni, vanarauda jne... Viimase 15 aasta jooksul kõik vastu pidanud.
Kolmas haagis on gaz 53 raamist tehtud. Sellel vedrud vahel veel. Ja on ka registris omavalmistatud haagisena.
Kas sellest teise haagise luugist viitsid pildi lisada?
(30-01-2014, 00:57 AM)vorrimen Kirjutas: [ -> ]Esimene haagis on Zil-i raamist ( sild otse vastu raami pandud ja natuke taha poole viidud. All laiad zili veljed laiade rehvidega.) See haagis veel valmimisjärgus
Teine haagis on zili järelhaagis (kutsikas). Samamoodi vedrud vahelt ära võetud. Topeltrattad all. Peale 30 cm kõrgendused keevitatud ja tagaluuk külge aretaud. Sellega praktiliselt kõike veetud russi järel: Heina ja silo rulle,telliskive, vilja, puid, märga betooni, vanarauda jne... Viimase 15 aasta jooksul kõik vastu pidanud.
Kolmas haagis on gaz 53 raamist tehtud. Sellel vedrud vahel veel. Ja on ka registris omavalmistatud haagisena.
Luuk ja kõrgendused on pärit mingi vene sitalaotaja küljest
Kas keegi teab,kust saada sellele zilli kutsika kastikallutus silindrile uusi tihendeid? kallutades jookseb nagu mahlakask
Nüüd talus ka lääne traktor ja siis sai russile ka uus hüdroõli sisse pandud, läheb väheke kalliks selle käru kallutamine
Kas keegi "kohalikest" ka säärast haagist on kunagi kasutanud. Tean, et GAZ põhjal saab suhteliselt hea haagise, aga kui see veel vedama panna...
Omalgi silmapiirile üks 53 koos metallkastiga tekkinud, millest saaks hea aluse