Türi Belest-is käies nägin hüdroaeglustit, mille saab panna belarussi vasakusse käigukasti väljavõttesse. Minu küsimus siis on, et kas keegi on seda kasutanud ja kui palju sellel süsteemil jõudu ja vastupidavust on?
Endal tekkis mõte see paigaldada, et metsas puid laadides ei peaks koguaeg ringi pöörama edasi liikumiseks vaid saaks hüdroga liikuda.
Ei tea, kas on väga rumal mõte?
kuidas see asi üldse töötab?
(13-04-2014, 21:26 PM)Kristo87 Kirjutas: [ -> ]Ei tea, kas on väga rumal mõte?
Suhteliselt rumal. Nii pumba, kui käigu sisselülitamiseks pead sidurit tallama. Teiseks suhteliselt aeglane, ainult 1. ja 2. käigu pealt. Eeliseks sujuv kiiruse muutmine. Hind ka kindlasti korralik.
Eelnev kehtib 100%, kui tegu sama süsteemiga, mis 25 aastat tagasi, aga selle firma puhul midagi eriti uut ei oota.
Mina lisaks sidurile suruõhuga lülituse ja tooks käigukangi käepärasemasse kohta.
(13-04-2014, 22:55 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]kuidas see asi üldse töötab?
Külgmine jõuvõtuvõll ajab ringi pumpa, kolbpump 50 kuup cm pöörde kohta, samasugune asi on hüdromootoriks, mis keerutab midagi käigukastis, saab kasutada 1.,2. ja tagurpidi käike. Pumba ja mootori vahel on kraan, millega saab sulgeda/avada sujuvalt õli möödavoolu mootorist. Kraan avatud - õli voolab vabalt paaki, kraan suletud - õli läheb läbi mootori ja kõik vahepealsed asendid.
Tegelikult oli mul sellega see plaan, et äkki saab selle ringi ehitada. Võtaks sellele hüdromootorile üldse suure pumba pealt toite ja siis saaks edasi tagasi lihtsamini liikuda ei peaks käikudega mängima.Paneks esimese sisse ja ülejäänud ainult hüdro pealt.
Kuidas see nii oleks?
Teoorias on selline süsteem võimalik luua ja saaks ka sõita edasi ja tagasi kui panna külgmise väljavõtte külge suur hüdromootor ja lisasektsioon jagajale.
Praktikas aga on see väga tülikas pruukida.
Selle väljavõtte all on hammasratas, mis pöörleb koos mootoriga ja seega peaks sellele reziimile üleminekuks kõigepealt panema sisse 1-2 käigu, lülitama sisse väljavõtte ja võtma neutraali käigupoolitaja.
Nüüd, kui on vaja kiiremini liikuda peab väljavõtte neutraali panema, lülitama sisse 3-6 käigu ja siis veel ka käigupoolitaja, mida teatavasti ei õnnestu käiva mootoriga ilma ragistamata teostada ja see kaotab selle süsteemi mõtte ära.
Lisaks peab kallakul nagunii käsipidurit sikutama, kuna see süsteem ei sisalda pidurit.
Pigem oleks kaval välja töötada alaliselt lahutatud sidur nagu Dt-20.
Aga kui paigaldada pool käikude asemele reevers. Reevers on sünkronisaatoritega ja siis oleks lihtne seda vaba käiku panna.
Ma ei ole kursis selle 20 siduriga, aga ma kindlasti nüüd uurin seda.
Tekkis praegu selline mõte, et kui panna esisilla väljavõttele mingi vahekast, kust saaks ülekande nii esisillale ja ka hüdromootorile. Sellisel juhul ei peaks käikudega niipalju mängima vaid paned lihtsalt vaba käigu ja ülejäänud teeb hüdro. Muidugi tekib mul küsimus, kas see esisilla väljavõte kannataks seda välja ja millist ülekannet sinna peaks aretama?
Lihtsam on kohe uus masin ehitada, kus kõik on algusest peale läbi mõeldud.
Unusta see hüdrovedu, siin juba loeti ette põhjused. Pealegi on saadavad liikumiskiirused suht nullilähedased, sest jutt on käiguaeglustist. Lisaks täiendav õlikogus ja soojushulk, tekkib selle ringi loksutamisest.
Mõtle hoolega, uuri olemasolevaid lahendusi.
Esisillal on see ülekanne selline piiripealne ja seda teed küll pole mõistlik minna.
Pigem siis jõuvõtuvõllile juba sest selle saab lihtsalt välja ja sisse lülitada.
Väiksema manööverdamise jaoks piisab ka elektrilise klapiga hüdromootori torude sildamisest ja kui on pikem sõit siis lükata kangist välja.
Sünkroonajamil teeb jõuvõtuvõll 3,2 pööret meetri kohta ja oletades, et hüdromootor ja pump on mõlemad 60 kuupsentimeetrit pöörde kohta ja mootor teeb 1000 pööret oleks ka hüdromootoril 1000-900 p/min.
Seega liiguks traktor kiirusega 3,2x1000=3200 meetrit minutis ehk siis 3200/1000=3,2 km minutis.
3,2x60=192 km/h 1000 pöördega.
Soovides saada kiirust 3km/h oleks vaja seega aeglustada ülekannet vähesel määral
umbes 45 korda.
Kui arvutuskäik pole õige vabandan juba ette ära.
(14-04-2014, 14:39 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Sünkroonajamil teeb jõuvõtuvõll 3,2 pööret meetri kohta ja oletades, et hüdromootor ja pump on mõlemad 60 kuupsentimeetrit pöörde kohta ja mootor teeb 1000 pööret oleks ka hüdromootoril 1000-900 p/min.
Seega liiguks traktor kiirusega 3,2x1000=3200 meetrit minutis ehk siis 3200/1000=3,2 km minutis.
3,2x60=192 km/h 1000 pöördega.
Soovides saada kiirust 3km/h oleks vaja seega aeglustada ülekannet vähesel määral umbes 45 korda.
Kui arvutuskäik pole õige vabandan juba ette ära.
Ma ei tea kas siin miskit valest on aga see 3,2 ülevalt alumisse tehtesse tuua tundub vale. Kuidagi vastu hakkab. Võibolla peaks selle 3,2 ga jagama või mitte, praegu pea ei võta. Muidu ilus fantastiline lennuki kiirus seal vastuses.
(14-04-2014, 14:35 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Lihtsam on kohe uus masin ehitada, kus kõik on algusest peale läbi mõeldud.
Unusta see hüdrovedu, siin juba loeti ette põhjused. Pealegi on saadavad liikumiskiirused suht nullilähedased, sest jutt on käiguaeglustist. Lisaks täiendav õlikogus ja soojushulk, tekkib selle ringi loksutamisest.
Mõtle hoolega, uuri olemasolevaid lahendusi.
Kiirust polegi palju vaja, sest see hüdrovedu oleks metsas puidu laadimisel oluline, kui koguaeg on vaja meetri kaupa edasi liikuda.
Mind huvitabki tegelt see, kas keegi on seda aeglustit proovinud?
Kaablikraavi kaevamise masinad MTZ-82 peal olid sellise aeglustiga. Paar aastat vahelduva eduga nühitud. Pea pole prügikast, kas max kiirus oli 600
meetrit tunnis? Küsi sealt järgi, kus müüdi. Parema meelega vehkisin kangide ja siduriga, kui oli vaja manööverda, näiteks tuli järsem pööre kraavile.