automoto.ee foorumid

mis puuküttel mossest pealtnägija rääkis?

Kunagi ammu oli Pealtnägijas saade sellest,kuidas üks vanamees oma pirukamossele puukütte tegi,kui foorumi otsingut kasutad,peaksid leidma lingid,kus sellest lähemalt juttu,ise kunagi otsisin. Loe siit

Natuke juttu: http://www.videvik.ee/493/puu.html

http://www.hot.ee/gaasigeneraator/MinuAuto.htm

Väga kasulik lehekülg:
http://www.gengas.nu/index.htm

Käisin isegi seda kunagi Pärnus vaatamas. Mõned pildidki olemas ja sõbral ka igasugu puukütte masinate jooniseid.

Leidsi juhuslikult vanast ajakirjast sellise artikli:
mötlesi, et see sobib natukseks ajaks siia panna, kui keegi niisama tahab lugeda.
http://www.hot.ee/overspeed/muud/puugaas/puugaas.htm

Tundub, et puugaasi generaatoreid toodetakse eestis ka tööstuslikult.
http://www.intereuro.ee/index.php?op=1&p...generaator

korvimees Kirjutas:Tundub, et puugaasi generaatoreid toodetakse eestis ka tööstuslikult.
http://www.intereuro.ee/index.php?op=1&p...generaator

Njah, selle firma ampluaa on jube lai... Mina küll kahtlen, et nad eriti palju sellest ise valmistavad, pigem on nad koostajad või edasimüüjad. Mis muidugi ei tähenda, et kaup mittekvaliteetne on.

Uurisin järgi! Pisikeste autodega tegelemiseks puudub neil majanduslik huvi, suurte katlamajadega tegeletakse küll.
Ilmselt on siiski otstarbekam asuda ise vanadest kütusevaatidest või jumalteab millest puugaasi generaatori valmistamise juurde. Hetkel on mul entusiasm poole peal, kui tõuseb, siis hakkan vast isegi sellise naljaga jändama. Materjali peaks olema ja kasutult seisvaid autosid samuti.

Olen ka ise juba pikalt hoogu võtnud, et üks eksemplar valmis teha. Kuid asi ei ole praktikas sugugi nii lihtne, kui esmapilgul paistab.

Mõned tähelepanekud siis:

Töötava generaatori võib tõepoolest valmistada kütusevaatidest ja suvalistest jääkidest, kuid et asi ka üle ühe aasta kestaks, tuleb küttekolle valmistada tingimata üsna paksust roostevabast terasest. Tavaline raud oksüdeerub suure kuumuse (1000+ kraadi) ja põlemisprotsessis eralduvate sipelg-, äädik- ja muude hapete toimel väga kiiresti. Aitavat ka kolu vaskplekiga vooderdamine (?). See kõik aga tõstab seadmestiku kaalu ja maksumust, võiks arvestada umbes 500 kilogrammiga, kilokroone läheb samuti parajalt.
Teine probleem on muidugi gaasi puhastamine kõikvõimalikust jämedamatest ja ülipeentest tahketest tuhaosakestest, kusjuures tuleb arvestada, et gaas on ka üsna kuum (jahutus veel eraldi teema). Puhastamissüsteem on tavaliselt väga mitmeetapiline, alguses tsentrifugaalpuhasti, seejärel kõikvõimalikud metall- või puitlaastud ja -võrgud, lõppastmes, kui gaas on piisavalt jahtunud, saab kasutada paberfiltrit. Gaas tuleb saada tuhaosistest ja tõrvast VÄGA puhtaks, olen kuulnud numbrit, et alla 30 ppm (?) tahkete osakeste sisaldusega gaas on piisavalt puhas. Ilma paberfiltrita pole eriti võimalik.Statsionaarsetel gaasigeneraatoritel kasutatakse ka veejoaga puhastamist (duši põhimõttel).
Vesi teeb gaasi koostises põlemisprotsesside seisukohalt ainult head, kui teda mõistlikus koguses on. Kasutatakse ka vee(auru) automaatset "sissepritset", mis reguleerib temperatuuri küttekoldes ning teiseks laguneb vesi kõrgel kuumusel vesinikuks ja hapnikuks, mis mõlemad gaasi kütteväärtust tõstavad. Küll aga on mureks gaasi jahutamisel eralduv kondensvesi.
Kuna generaatorist väljuv toorgaas sisaldab tahkeid osiseid vägagi palju, siis on arusaadav, et nii filtreid kui kogu torustikku (tahm ja tõrv ladestuvad ju teatavasti kõikjale) väga sageli puhastama. See töö on ka paras ettevõtmine, sest ladestuv tahm on VÄGA peene fraktsiooniga ning määrib imehästi kõike, millega kokku puutub. Kui veel siia lisada veidi kondenseerunud vett, siis võib ette kujutada, milline see möga välja näeb...
Ära ei tohi unustada ka ohutust. Kuna puugaasi põhiline "tööhobune" on süsinikmonooksiid ehk vingugaas (ca 30%!), siis on ütlematagi selge, et torustik peab olema VÄGA hermeetiline sõitjateruumi suhtes. (mittehermeetilise süsteemiga kaasneb muidugi ka võimsuse langus). Loomulikult sisaldab gaas ka päris palju muid "toredaid" kantserogeenseid aineid. Generaatoris toimub ikkagi mittetäielik põlemisprotsess.


Hästi, ma praegu rohkem ei räägi. Praktikas lisandub kindlasti veel mitu lehekülge probleeme, õhu ja gaasi segamine on üks näide...

Ega uudiseid puugaasi vallas ole? Antud lingid on praeguseks enamuses surnud.

Täna tegin natuke baaskatseid. Ei tundunud mõtekas hakata kohe keevitama ja ehitama. Võtsin miski buržuika, mis mul vedeleb, natuke muud träni ja tegin proovi panna puugaasi reaktor püsti. Tulemused on kesised. Ma pean natuke mõtisklema, mis täpselt viltu läks aga kollektorist tuli põlevat gaasi ebastabiilselt ja vähe. Tuli sinna püsima ei jäänud.
Ma lihtsustasin seadme ehk liialt maha jättes ära kogu gaasijahutuse, filtrid ja ventilaatori. Tekitasin mingi tõmbetoru ja lootsin, et sellest piisab. Olukord oli nagu suvalise ahjuga - annad õhku, põleb kõik ära. Piirad õhku, hakkab kustuma ja kui isegi tuleks mingit gaasi, ei jookse see enam korstnast välja. Nojah ja kui ma nüüd kollektorist imema hakkan.....jookseb hapnik peale on ja on jälle p....s?

Tõmbetorust ei piisa. Peab olema kas ventilaator, või kui on ühendatud mootoriga, siis toimib mootor ise vaakumpumbana.
Ning hapniku juurdevoolu tulebki piirata, kuna tegu on mittetäieliku põlemisega, siis seda läheb tarvis üpris väheses koguses.

Kusjuures tõmbetoru imeb rohkem kui mootor. Samas kuni ma pole asja käima saanud, liialt midagi ei välida. Ma eile õhtul veel uurisin asja (ta podises ju edasi) ning pimedas oli paremini näha. Üks lekkekoht oli sees mis helendas maru hästi. Seal võis lihtsalt gaas ära põleda. Lähen toon mingit ahjusilikooni, sulgen võimalikud avad ja proovin korra uuesti. Kogemus on igal juhul väärt.

Teatud varuosade hankimisel puutusin kokku mehega kes neid Pärnus ehitanud, tema loal kontakt-53986250.

Eesti keeles ilmunud 1947 K.A. Pantjunini raamat GASOGEENAUTOD, käsitletakse peamiselt GAZ-42 ja ZIZ-21 gasogeenseadmeid (Gaz AA ja Ziz 5) On Tagadi RP-l müügis näha olnud.
Minu onu valmistas 80-ndate lõpus bensukriisi aegu puugaasi kütteseadme AI-AI baasil valmistatud traktorile. Onu on läinud, traktor peaks olema Sillaotsa talumuuseumis Raplamaal. Samuti on Türil mees, kes valmistas ZHigulile kärus järelveetava gaasigeneraatori, mees alles, generaator läinud.

Ma olen viimastel aegadel väga palju puugaasi linke bookmarkinud kuid see on üks, mis on teistest peajagu üle:
http://y3010.narod.ru/index.htm

Natuke uudiseid. Käisin Pärnus tolle vanaonu juures ära ning tõesti, sõidab juba viimased 15 aastat puugaasi peal. Tegin fotosid ka ning riputan millalgi üles.

Ise olen uurinud ja teinud mõningaid katseid. Ma ei kahtle üldse, et õpetuse järgi asi kokku keevitada siis töötab aga ma tahan teha midagi teisiti. Peamine eesmärk on mul viia seadme mõõdud alla ning eriti just tema kõrgusega midagi peale hakata. See on jube ikaldus kui ligi kahe meetri kõrgune pott on vaja kaasa vedada.

Olen proovinud ehitada seadme valmis väiksena. See lihtsustab asja ehitamist ning ka ei mõrva rahakotti. Väike genekas + väike mootor ning siis teha arendust. Täna sain käima ühe huvitava lahenduse, mida mõtlesin jagada. Ma suutsin üsna viisakalt käima saada gaasigeneraatori, mille valmistamise kulud olid mulle kuskil 100 krooni. Suurim probleem on alati selles, et genekas tõuseb temperatuur oluliselt üle 1000 kraadi ning enamus materjale ei pea sellele vastu. Ma jäin pidama umbes 75 krooni maksval termokruusil, mille ostsin Kristiine Prismast. Ta on sobiva kujuga, ta on roostevabast terasest ning tal on topeltseinad. Aga see tekitab üsna hea soojusisolatsiooni. Lasin relakaga tal põhja niimoodi alt ära, et kui kruus pahupidi pöörata näeb välja nagu males vanker. Sellised sakid on sees, et gaas saaks liikuda. Siis puurisin kruusi põhja mingi hulga auke vist kümnese puuriga, et tuhk saaks ära minna. Ostsin poest terasvõrgust küürimisnuustikud ning 850 grammise ananassikonservi. Küürimisnuustiku tõmbasin ümber selle sakilise tassi põhja ning torkasin kogu kupatuse tühja konservipurki.

Täitsin termokruusi saepuruga ning süütasin põlema. Kui tuli oli korralikult põlema hakanud, toppisin kruusi pealt veel ühe metallist küürimisnuustiku ning kõige otsa savist lillepott, et oleks enam-vähem hermeetiliselt kinni ja samas väike auk, kust õhku saaks. Sinna auku lasin 99 kroonisest autokummikompressorist õhku (jube saast, kumme sellega pumbata ei saa aga antud asjas toimis). Räme suits hakkas tulema termokruusi ja konservipurgi vahelt. Ah jaa, termilise isoleerimise mõttes torkasin kõik selle omakorda neljakandilisse plekkpurki. Teate selline punane valgete täppidega nagu omal ajal köögis kohustuslik oli. See klapib mõõtudelt ideaalselt ja andsis mulle veelgi rohkem kindlust, et suudan vajadusel selle imeseadme käte abil kuhugi ringi tõsta. Üks varasem katse õpetas põletatud sõrmedega, et selline meede on abiks.

Igatahes selline konstruktsioon andis päris suures koguses puugaasi, mida oli võimalik süüdata ja ka jätta põlema.

Teinekord vormistan selle aparaadi nüüd natuke viisakamaks ära, tekitan miski primitiivse filtri ning jahutuse ning püüan selle abil käivitada reaalset mootorit.

Aga jah, peamine siin pikas jutus on raskelt tulnud suht hea idee kasutada termokruusi. Teine uuendus on kasutada õhu peale puhumist gaaside imemise asemel. Mõnes kontekstis teeb see elu oluliselt lihtsamaks. Näiteks ma ei pidanud pead vaevama, kuidas gaas maha jahutada või kust saada kuuma gaasi taluv puhur. Ma teinekord annan fotod või teen video. Praegu on õues pime ja see põrgumasin jäi õue jahtuma.

tonuonu Kirjutas:Teine uuendus on kasutada õhu peale puhumist gaaside imemise asemel. Mõnes kontekstis teeb see elu oluliselt lihtsamaks. Näiteks ma ei pidanud pead vaevama, kuidas gaas maha jahutada või kust saada kuuma gaasi taluv puhur.

Jääb selgusetuks, mil moel selline gaasigeneraator toimida saab. Teadupärast tekib gaas generaatoris mittetäieliku põlemisprotsessi tulemusena, ehk hapniku pealevool on piiratud. Peamised toimuvad protsessid on:

C + O2 <--> CO2 (-401,9kJ/mol) (puidu põlemine, isevooluline)
C + CO2 <--> 2CO (+164,9kJ/mol) (kõrgel temperatuuril vingugaasi tekkimine)
C + H2O <--> CO + H2 (+122,6kJ/mol) (kõrgel temperatuuril vee lagunemine)
C + 2H2 <--> CH4 (0 kJ/mol) (metaani teke)

Hapnikku on tarvis ainult esimese reaktsiooni jaoks. Kui hapnikku on liias, hakkab toimuma järgmine isevooluline protsess:

2CO +O2 = 2CO2 (-???kJ/mol)

ehk siis täpselt seesama, mis mootori silindris ning gaasigeneraatori efektiivsus langeb.
Ühesõnaga, eesmärk ei ole mitte põlemiskambrisse suunata võimalikult palju hapnikku (=õhku), vaid ainult täpselt õige kogus. Selle jaoks on mõnedel generaatoritel õhu sisselaske juures ka siibrid, millega õhu pealevoolu piiratakse.

Heh, ma olen nagu see mees kes kasutab tsementi ja see töötab aga hetkel ma ei suuda seletada miks see töötab. Tegelikult ma arvan teadvat küll. Lihtsalt see lagunemine on eksoterminile protsess ning ühel hetkel jääb soojust üle ning selle abil puit laguneb kuid hapnik on juba ära tarvitatud ja juure pole kuskilt võtta.

Muideks kui mõtlema hakkad saad ise ka aru et vahet pole kas imeda või puhuda. Imemisel peaks vastasel juhul tekkima vaakum kui mitte kuidagi õhku juurde ei saada. Aga ei teki. Vähemalt seni pole ma kuskilt lugenud, et imemisel tekkivas õhuhõrenduses peaks kuidagi puugaasi tekkima. Lihtsalt imetakse õhku juurde ja ongi kõik. Aga ma hea meelega saaks teada kui ma millestki valesti aru olen saanud. Mu keemia ja füüsika haridus pole mitte eriti tugevad.

Plaan on püüda leida kambri mõõdu ja õhu balanss. Praegu ma ei tea mis gaas see sealt tuli. Seega ma ei tea, mis etapini mul lagunemine toimus. Mõtlesin lisada põlemiskambrisse tüki alumiiniumi ning tüki vaske. Nende sulamise järgi ehk saab aru, mis seal toimub. Alumiinium sulab kuskil 660..700 ning vask 1084 juures.

Otsisin ka muud võimalus temperatuuri mõõta kuid seni tulutult. On miskid lasermõõteriistad kuid nende lagi on 600 kraadi kandis. Sellist aparaati mis lubaks mõõta üle 1000 kraadiseid temperatuure ma pole leidnud. On ainult katse-eksituse meetod ning vaadata metallide sulamise pealt.

Kas keegi oskab anda selle Pärnu mehe kontakti, kes enda mosse puugaasil tööle pani?

tänud ette!
Mikk