põhjalik otsing andis tulemuseks kerede tinutamise juttu üksjagu, aga juhtmete ühendamisest miskit asjalikku ei leidnud ja seepärast uus teema. kui sobilik teema juba olemas on, siis paluks vajadusel ühendada.
a igatahes on mul mõistus otsas.
ostsin kunagi tööriistamarketist 60w kolvi. toona vähemasti lahjemat polnud. lisaks mingi pasta, mis üldse veneaegse pasta moodi ei haise, mingi imepeenike tinatraat ja mingi valge klots anti ka, mis pidi olema hää kolviotsa puhastamiseks. mingi hädapärase asja sain toona tehtud ja vahepeal pole kolbi rohkem näppind.
vanasti ehk vene aegu sai suht igapäevaselt joodetud. viiliga ots puhtaks ja kampoliga üle ja siis jäi ilus tilk tina kenasti kolvi otsa pidama ja jootmiseks törts pastat juhtme otsa ja suts kolviga ja asi kombes.
täna tõin laenuks ristjoone laseri, et olla moodne ja proovida selle abil ehitama hakata, aga tolle riista patareihoidiku küljest olivad juhtmed lahti mädanend. no vaja kinni lasta.
ja vot nüüd ma aru ei saa. juhendage võhikut, kes oskab.
kolvi ots läeb siniseks, sutsukese saab ora välja ka tõmmata, aga see ei mõjunud. see valge klots ei mõju kuidagi ja tina ma kuidagi kolvi peale ei saa. mingit detailide hoidmise abinõud mul pole, aga sisteem kolb ühes käes, juhe teises, tinatraat hammaste vahel ja patareihoidik lukustuvate näpitsate vahel laua peal, teoorias toimis. see tähendab, et sai kõik asjad ühel ajal ühte kohta kokku, aga see krdi tina asjadele külge ei hakka. loomulikult kratsisin ma enne pinnad nii puhtaks kui võimalik, aga ei midagi. pasta justkui ei toimi. no lõpuks andsin klemmile üleliigse sekundi sooja ja see paberõhuke plastmass seal ümmer andis otsad. seega homme vaja uus patareihoidik leida, aga seda on ikka vaja joota.
ehk siis mida pean teisiti tegema või millised komponendid välja vahetama?
Juhtmele on kampol hea. Saad poest kus viiuleid müüakse, seda määritakse ka viiulipoognale. Muide osa jootetinatraate on seest täidetud kas kampoli või mingi jootmist soodustava ainega.
Juhe noaga haljaks isolatsioonilakist, ots kampoli peale ja kolviotsaga väheke sooja. Siis hakkab tina külge nagu mäletad isegi. Kolvi külge saab tina nii, et viiliga kolvi ots soojalt puhtaks ja kohe kampolisse, siis hakkab tina külge. Korrata kui tervet otsa ei kata, viiliga, mis siis, et osa tina jääb viilile. Kolb ei tohi ülikuum olla. Kui kolb pikalt seisab voolu all ja tina seal kattub räbuga, siis nühid otsa vastu puuklotsi puhtaks ja selle klotsi peal võib ka veidi sulatatud kampolit olla. Jootmine ise murdosa sekundist. Pole iial kasutanud mingeid pastasid ja kogemus puudub. Isa küll jootis migite saltserite ja salmiaagiga. Minul see kogemus puudub.
Alusta korralikust jootepastast ja tinast. Peenjoote töödeks see 60w kolb suur pole? Ise kasutan tavalist liidu aegset kolbi, mille võimsusest pole mul aimugi. Tinal on miski pasta juba traadi sees. Siiani pole probleeme tekkinud.
Kampolit tuleb kasutada jootekolvi puhastamiseks. Samuti on hea asi saltser. Soolhape peab ka majas olema. Ja teadagi saab saltserit tsingi lisamisel soolhappesse. Selle toimingi juures peab tähele panema,et kui liiga palju tsinki lisada,kuumeneb näiteks klaaspurgis kogu krempel ja on oht anuma purunemisele... Ja tsinki tuleb lisada niipalju happesse,et enam ei lahustu ära. Vanasti läksid happesse saksa mündid.... need olid tsingist.
Üks oluline asi tinutamise juures on see,et tinutatavad osad peavad olema puhtad õlist mustusest jne. Näiteks mõned päevad tagasi tinutasin ühte Russi radikat. Tee või tina aga ei saa kuidagi toru pidama. Nimelt esimeses reas ühel radikatorul oli tagantpool kuskil auk. Sai puhastatud spetsiaalselt selleks tehtud rauast oraga,millega siis tagantpoolt kõik sai läbi kraabitud,happega puhastatud jne.... ja peale vast kümmekond proovimist loobusin. Ja õieti tegin. Raidusin toru jala pealt maha ja selle seest tuli igasugust putru--nimelt oli keegi kunagi kasutanud lekkepeatajat ja toru seda sodi täis. Eks kuumutamisel siis mullitas ja sellepärast asi ei õnnestunud. Raudoraga ülevalt ei oleks ka õnnestunud kinnitagitanud toru läbi lükata....kuna kõik see pudru oli torus kõvaks läinud. Seega kui tahate radikast lahti saada,toppige aga igasuguseid lekkepeatajaid sisse.....
Võibolla oli abiks.
Mis materjalist need juhtmed siis on, et tina külge ei hakkka? Auto lamdaanduritel kasutatakse roostevaba juhtmeid, neile tõesti ei taha tina külge hakata, aga muidu küll pole probleeme olnud. Ka täiesti mustaks oksüdeerunud vaskjuhtmed saab viiliga veitsa haljamaks lükata ja hakkab tina külge küll. Ja see patarei hoidja? Kas enne olid juhtmed joodetud või hoopis punktitud?
Veel jääb segaseks, miks on vaja tina kolvi külge saada? Kui kaks joodetavat pinda on kohakuti, siis kolviga sooja ja tinatraati kõrvalt peale. Kui detailid on soojad sulab ka tina sinna külge. Ega ju kolvi pole tarvis sinna kinni joota.
Ma mõtsin, et ma ainus loll kess ei oska enam jootmisega tegeleda.
Eelmine tinarull sai otsa ja uue tinarulli tina ei hakanud muidu kolvi külge kui kolvi otsa jõuga kratsisin ja samal ajal tina juurde lisasin.
Tina juhtmete otsa saamine on sama keberniit ja kui lõpuks kuidagi sinna peale oli see sodi valgunud, siis tulemus oli nii rabe, et järgmise mudimisega pudenes lihtsalt laiali.
See valge klots, kui ta on selline poorde junn, siis peaks tast kasu olema siis kui sa ta märjaks teed. Saab teda kasutada kolvi otsa puhastamiseks.
Tänast seisu selle popi tinaga ei oska kosta. Sellega ei ole proovinud.
Kirjelduse järgi on peamine probleem joodetavate detailide materjalis. Kampol on hea vase puhul, terase jootmisel ilma saltserita ei saa.
ohhoo. lugupeetavad on aktiivselt reageerinud. au ja kiitus!
ma natsa täpsustan.
originaalis oli ilmselt toruneet plasti külge tõmmatud ja juhtmeots lihtsalt seal vahel. juhe on peenike kiud. halja metalli värvi, mitte vaskne. loomulikult puhastasin kõiki pindu.
tina peab normaalselt jootes ikka kolvi otsas istuma. siis on ühes käes juhe, teises kolb ja ühendamist ootav detail laual paigal. avapostituses kirjeldasin katset, kus tina kolvi küljes ei püsinud ja võtsin traadi otsapidi hambusse.
kui oleks kasutada viisakas abinõu mis kõiki ühendatavaid detaile paigal hoiab, siis mõistagi saaks tina ühes käes hoida ja kolbi teises. selle väikse töö pärast aga seukest ostma ei hakka. no tegelt võiks ka alumiiniumtraadist väänata, aga asi ikka põhimõttes.
midagi on valesti.
ma ise arvan, et siniseks minev kolvi ots viitab liiga suurele temperatuurile. 40w oleks paras või äkki isegi 25w. samas vene aegu sai vahel suure kolviga (vist 100w) ka vajadusel rahulikult joota peeneid asju.
ja et tina juhtmele külge ei hakka on vast ikka tänapäevase pasta teema.
a eks siis peab katsetama.
hakatuseks katsun uue pesa patareidele leida või kehval juhul tuleb patakad juhtmejuppidega kokku joota.
Siis on probleem ikkagi tinas (joodises). Joodan autode elektrijuhtmeid pea igapäevaselt. Mingit pastat ei kasuta. Kampoliga (?) tinatraat ja 100W kiirkolb. Vahel ka gaasikolb. See aga suht lahja ja vähe jämedamaid juhtmeid soojaks ajada paras piin. Joodise margi jään küll praegu võlgu. Äkki Stokkeri tootevallikust midagi? Siiani pole probleeme olnud.
(29-04-2014, 23:48 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]ohhoo. lugupeetavad on aktiivselt reageerinud. au ja kiitus!
ma natsa täpsustan.
originaalis oli ilmselt toruneet plasti külge tõmmatud ja juhtmeots lihtsalt seal vahel. juhe on peenike kiud. halja metalli värvi, mitte vaskne. loomulikult puhastasin kõiki pindu.
tina peab normaalselt jootes ikka kolvi otsas istuma. siis on ühes käes juhe, teises kolb ja ühendamist ootav detail laual paigal. avapostituses kirjeldasin katset, kus tina kolvi küljes ei püsinud ja võtsin traadi otsapidi hambusse.
kui oleks kasutada viisakas abinõu mis kõiki ühendatavaid detaile paigal hoiab, siis mõistagi saaks tina ühes käes hoida ja kolbi teises. selle väikse töö pärast aga seukest ostma ei hakka. no tegelt võiks ka alumiiniumtraadist väänata, aga asi ikka põhimõttes.
midagi on valesti.
ma ise arvan, et siniseks minev kolvi ots viitab liiga suurele temperatuurile. 40w oleks paras või äkki isegi 25w. samas vene aegu sai vahel suure kolviga (vist 100w) ka vajadusel rahulikult joota peeneid asju.
ja et tina juhtmele külge ei hakka on vast ikka tänapäevase pasta teema.
a eks siis peab katsetama.
hakatuseks katsun uue pesa patareidele leida või kehval juhul tuleb patakad juhtmejuppidega kokku joota.
See kas tina kolvi otsas istub või mitte, ei oma mingit tähtsust tinutamisel. See kas tina ka juhtmele liibub, sõltub juhtme materjalist, temperatuurist, ning nö. räbustist.
Kolvi ots võiks ikka siga kiirelt kuumenev olla, ning võimalikult suure massi ja mugavuse vahepealne, vastavalt töö iseloomule. See meeldib ka tinale.
Tänapäevased pastad võivad olla päris spetsiifilised, hoopis pirtsakamad kui vanasti. Samas on ka tänapäevased materjalid hoopis teised ja nad vajavad hoopis pirtsakamaid pastasid.
Muide nende patakate jootmisega pole ka mina hakkama saanud. Seal on mingid teised räbustid ja teised metallid. Nett aitaks kindlasti, kuid pole eriti viitsinud süveneda.
(30-04-2014, 00:46 AM)pontu6 Kirjutas: [ -> ]Siis on probleem ikkagi tinas (joodises). Joodan autode elektrijuhtmeid pea igapäevaselt. Mingit pastat ei kasuta. Kampoliga (?) tinatraat ja 100W kiirkolb. Vahel ka gaasikolb. See aga suht lahja ja vähe jämedamaid juhtmeid soojaks ajada paras piin. Joodise margi jään küll praegu võlgu. Äkki Stokkeri tootevallikust midagi? Siiani pole probleeme olnud.
Pastat kasutatakse suuremate pindade kruntimiseks. Pintsliga pasta peale Gaasiga tuld. Siis tinalatt, puulabidas, raspel jne....
Alusta õige tina valimisest.Kõige parem joote tina on punase rulli peal. enamvähem tina sinisel rullil ja kõige sitem tina on valgel rullil. Pastat juhtmete jootmiseks ei ole üldse hea kasutada. hakkab ruttu oksudeeruma. Ja auto lambda juhtmed on põhjusega sellised mida on kehv joota, neid ei joodetagi, vaid pressitakse kokku. kes tahab teada miks, googeldab.
Midagi kirjutatule lisada mul ei ole, kirjutada aga tahaks küll...
Kordan siis üle, mis kirjutatud.
Valge klots peaks olema salmiaak kolvi otsa puhastamiseks oksiidist. Vanasti oli jah tegemine nii, et terase jaoks saltser, vase ja vase sulamite jaoks kampol, veneaegne jootepasta või vedelik oli piirituses vms lahustatud kampoli baasil. Saltserit vask- ja muude juhtmete jootmisel ei kasutatud, vase puhul polnud mõtet, teisi juhtmeid eritiei olnud ja muidugi pani saltser sellise jootekoha ka p..sse ruttu.
Liiga suure kolvi korral olen keeranud kolvi otsa ümber paari mm läbimõõduga vasktraadist spiraalija selle traadi otsa kasutanud uue kolviotsana.
Nagu mainisid, on Sinu juhtumi puhul tegu ilmselt mingi magnetilisest materjalist või veel hullem, roostevabast materjalist juhtmetega, neile tuleb leida sobiv räbusti. Viimati oli mul kogemus ühe meie läti rendikeevitajaga, kel oli mingi analoogne probleem mingite kõrvaklapi juhtmetega, proovisin magnetiga juhet, ütlesin, et mul pole kahjuks aega, eesti keeles lisasin, et ka tahtmist pole, andsin talle kolvi, kampol ja jootetina olid ka seal juures, esmaspäeva hommikul tõi asjad tagasi, ütles, et oli paras koins aga tehtud sai.
Nii et on võimalik, vaja on kas 1) õiged riistad või 2) head mehed (soovitavalt läti sertifitseeritud keevitajad).
Edu jootmises ja õnne isiklikus elus!
Tina teema jätkuks. Ise kasutan hetkel tina mis on valgel rullil ja siiski Würthi pakutav. Samas uus rull on sinine aga tootekood on sama. Mis värk nende rulli värvidega ikka on? Või ei oma see siiski tähtsust? Tina/plii suhe on sellel tinal 50/50. Pakutakse ka 60/40 suhtega ja ka pliivaba. Keegi võiks ka selle teema lahti rääkida.
tina ja plii suhe on väga oluline (50/50 on selline, millega ei saagi midagi eriti teha, normaalne suhe on 60/40 ja hea oleks, kui seal oleks ka protsent hõbedat sees), sellest sõltub tina sulamistemperatuur (eutectic punkt:
http://en.wikipedia.org/wiki/Eutectic_system). Tina peale jahtumist ei ole poolkõva vaid kohe peale 183 kraadi pealt allatulemist on kõva. Samuti tänapäeval plii on mürgine(no eks ta oli enne ka mürgine muidugi), müüakse pliivaba tina.. enimkasutatav on SAC305, ehk tina 96,5%, hõbe 3% ja vask 0,5%, selle sulamistemperatuur on 217 kraadi, aga temal on komme olla rabe ja paar kraadi on poolkõva. Ise soovitan kasutada multicore firma traati, seal on vase jootmiseks õige räbusti sees juba, aga hind rulli kohta jah on umbes 50 eurot.
Tänapäeva kolbe mitte mingil juhul kraapida ei tohi viiliga, kuna vedel tina on väga söövitav (pane näpp vedela tina sisse kui ei usu
), ja ta ampsab vaske mõnuga. Tänapäeva kolviotsad eri tootjatel on erinevad loomulikult, kuid sisu on vask, peal on teras nikkel ja siis "salajased" metallid veel, et teha see vastupidavald. Kahjuks ei tea odavate kolbide kohta, ilmselt neil nii keeruline see pole, kuid ka need on kaetud oksüdeerimist vähndava kihiga. Jootmiseks kasutatakse räbustit, tänapäeval on vedelal kujul saada, igasugused veneaegsed pastad kõlbavad vaid siis, kui on palju aega ja lähedal pole kuskil plastmassi, mis sulama hakkaks. Õige räbusti valik on ääretult tähtis, enamasti tuleks kasutada vähe kallimaid (kahjuks jään hetkel keemilise koostise osas hätta, kuid kampoli laadsed nad on, kuid aeg ja materjalitööstus on kõvasti edasi arenenud).
Õige töövõte on selline, et kolb kuumaks (mitte üle 450 kraadi ots), joodetav detail katta räbustiga, kolb vastu detaili ja kohe ka tinatraat komponendile selga. Kolvi otsas tina olema ei pea. seejärel kohe eemaldad kolvi ja ongi tehtud. enamasti, kui on tegu juhtmete ja klemmidega, siis 25W kolbist on rohkem kui küll, aga kui suure ots liiga suur pole, siis eriti vahet pole.
taavi@ igapäevane töö sisaldab endas ka poole millimeetrise vahega elektroonikakomponentide käsitsi jootmist.
Täpselt sama tahtmine, nagu herr Kassil, aga ikka tahaks kirjutada. Kõik juba kirjas, kel nupp nokib see viib õiged postitused kokku.
Lisaks natuke kolbidest. Suvaline ehituspoest ostetud kolb kannatab kasutada ühe korra, harva ka enam. Lihtsal vasesarnasest metallist südamik aurab ära, kasutad veel seda valget klotsi ka , aurab kiiremini. Kolb võib odav olla, aga osta Oomipoest või muust sarnasest kohast, südamik peab olema kallis, et kestaks, seega siis kaitsekihiga. Puhastad tõesti ainult niiske svammiga, ei mingit lihvpaberit ega viili. Korraliku südamikuga kolvil pole tõesti tähtis südamiku otsa tinaga katmine. Vasest otsa puhul hoidis tinaga katmine "tahma" tekkimise ära ja kuum südamik andis sooja paremini edasi.
Kahe detaili kokkujootmisel tuleb esiteks mõlemale kanda õhuke joodise kiht. Edasi kuumutad ja surud kokku, alati ühildumine tagatud. Seega kõigepealt juhtme ots "tinaseks", seejärel klemm ja siis omavahel kokku.
Joodiseid on tõesti erinevaid. Plii, kui jube mürk, peab suure liidu nõudel kaduma, seega joodis koosneb tinast, hõbedast ja vasest. Suvalisest ehituspoest ostetud joodise koostis on üpris salastatud, kui on veel tegu täisega joodisega, siis on kolvi tahmamine garanteeritud.
Igale metallile on oma räbusti, koostis pole kasutaja seisukohalt üldse tähtis ja ega eriti ei avaldata ka.
Sinine ja kiiresti tekkiv must värvus viitavad kõrgele temperatuurile, ehk ülepingele.
Endal ka aeg-ajalt jootmist ning minumeelest on parima hinna/kestvuse/universaalsuse suhtega Solomoni 30w kolb.
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=82-480-80&toc=19644
oomipoes tundub et on ainult 100W variant sellest. Jaksab joota ka õhemaid auto juhtmeid, samas on tavaelektroonika jaoks täpselt õige. (pindmontaazi jaoks liiga suur siiski)
Kolviotsaga pole ka midagi juhtunud. Minumeelest saab kampoliga joota ainult ilusaid haljaid vaskjuhtmeid, natuke oksudeerunud asjade jaoks kasutan ProsKiti jootepastat. Nõukaaegne tuubis pasta oli ka väga hea.
Spetsiomm tehnikaga ei ole eriti kokkupuutunud ja ju ei tea tahta
(29-04-2014, 22:56 PM)pontu6 Kirjutas: [ -> ]Auto lamdaanduritel kasutatakse roostevaba juhtmeid, neile tõesti ei taha tina külge hakata
Nentigem fakti, et lambda juhtmeid ei tohigi joota (mõtlen neid mis on viimasest pistikust andurini), kuna muidu lakkab andur töötamast.
Ise olen tillukesi juhtmeid ja ühendusi jootnud nii, et ennem teed vajalikud kohad tinaga "kokku" ja siis ühendused üksteise peale ja korra kolviga kuuma ja ongi koos. Ussitanud juhtmeid tuleb nati rohkem kuumutada aga seda mitte üleliia suure kuumusega muidu sulab isolatsioon.
Lamda juhtmete jootmine polegi teema. Lihtsalt ei tulnud paremat võrdlust pähe juhtmetest mis tina külge ei võta. Kindlasti on neid kasutusel mujalgi.
saltser on saize... ortofosfor happest paremat ei tea...