automoto.ee foorumid

Täisversioon: Generaator hädaolukorraks
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5
Terv,

Juhtus siis kätte üks surnud kerega muruniiduk mille mootor vurab vägagi hästi peale väikest taastamist.

Surfasin ka youtubes ning kogusin ideid mis selle mootoriga teha.. Esialgselt Oli plaan teha liikur mis sôidab neljal rattal, kuid arvestades 3,5hp mootorit pole see ilmselt eriti otstarbekas.

Seega tekkis mul idee valmistada generaator, Kuna harvad pole juhud, kui kaob elekter kodus vôi ei lähe talvel suure külmaga auto käima.

Asi ise näeks välja alljärgnev, muruniidukilt saaks raami külge kaks ratast, et oleks mugav transportida, generaatorit ajaks ringi 3,5hp briggsi mootor, generaatori vaataks mône auto oma, lisaks panels raami külge autoaku ja inverteri 220V jaoks.

Siit ka môned küsimused:
Kas auto geneka saab ühendada otse akule? Generaatoris endas oleks olemas vajalik elektroonika?
Mitu A generaatori Poole vaadata?
Kui vôimas inverter oleks otstarbekas, ala laadida sülearvuti vôi vaadata telerit?
Kas oleks vôimalik mootorile teha elektriline käivitus, mône rolleri starteriga? Aku ju oleks nagunii raami küljes. Ehk on tehtav kuna keerasin mootori isegi käega käima?
3,5 hp = ca 2,5kw ehk siis 2kw genekas oleks sobiv. 2000w/12v= ca 170A. 24V puhul siis poole vähem - 80-90A. Selliseid laadimisvoolusid akud ei talu ega võta vastu ka. Ehk teadlikumad kommenteerivad edasi.
Telekad on olenevalt diagonaalist 40W-100W piires. Muidugi oleneb ostetud kodukino väljundvõimsusest ja kui suurt ruumi täidetakse näiteks eurovisiooni lauluvõistluse täisvõimsusel muusikaga. Need võivad olla võimsamad kui üks teler.Inverter võiks varuga olla ja näiteks mõne arvutiventikaga jahutada ka.
Jah tõsi on ka kodukino. Telekas + kodukino sai ka pistikust mõõdetud täie võimsuse juures 300W ringi. Kuid esialgu jätaks selle kodukino ehk mängust isegi välja, samas varu on alati hea.. Endal on silma jäänud bmw, audi ja volkari gened neid päris palju saada. Ilmselt ajaks asja ära ükskõik milline neist. Sest auto helitehnikud kasutavad 200+A genekaid kauge mere taga mitme aku laadimiseks. Mul aga plaanis keskpärane autoaku ja sedagi ainult üks.

Kuidas ülekannetega mängima peaks, mõtlen siis rihmarattaid.
Auto genedel on üks sant häda ja see on madal kasutegur. seega võtaks kusagil 40% nendest ampritest maha ja peaks sobima küll.

Gene tasub panna kergelt(x1,5) kiirendava ülekandega. Ülekande kadu ka veel juurde -20%.
Selliselt piisab gene väljund vooluks kusagil 80A 12V pinge puhul.
Kui leiad 80-100A gene, on hea küll. Võimsam võib alati olla. Mootor ilmselt kuumeneb üle kui koguaeg kõik võtta.
24V puhul siis vastavalt kusagil 40-50A.

Auto gene positiivne külg on see, et kuni vent küljes siis ilma kõrvaliste riketeta maha ei põle. Tavaliselt.

Akude voolu vastuvõtu võime on üsna suur. Vajaka jääb jahutusest ja kui akusi palju, siis 100A ei ole sugugi halb aga, siis võiks akusi olla 1000Ah jagu.
Vastused.......
#Kas auto geneka saab ühendada otse akule? Generaatoris endas oleks olemas vajalik elektroonika?#
vastus:Kõik autode generaatorid ongi ühendatud otse akule.
#Mitu A generaatori Poole vaadata?#
vastus:mida suurema mahtuvusega aku, seda suuremat A. on tarvis (GAZ 40 A kõige lollikindlam)
#Kui vôimas inverter oleks otstarbekas, ala laadida sülearvuti vôi vaadata telerit?#
vastus:Loe kõik oma tarbijad kokku ja summeeri nende võimsused. Inverteri võimsus ei tohi olla võrdne või väiksem.
#Kas oleks vôimalik mootorile teha elektriline käivitus, mône rolleri starteriga? Aku ju oleks nagunii raami küljes. #
vastus:Vastuseks copy`n Sinu enda teksti..."Kuna harvad pole juhud, kui kaob elekter kodus vôi ei lähe talvel suure külmaga auto käima."...
Kui auto ei käivitu, miks peaks siis veel niiduk omavalmistatud starterist käivituma? Ja minupoolt küsimus" Miks oli kõikide vene autode komplektis käivitusvänt? Big Grin
(25-05-2014, 22:19 PM)omaenergia Kirjutas: [ -> ]Kas auto geneka saab ühendada otse akule? Generaatoris endas oleks olemas vajalik elektroonika?
Mitu A generaatori Poole vaadata?
Kui vôimas inverter oleks otstarbekas, ala laadida sülearvuti vôi vaadata telerit?
Kas oleks vôimalik mootorile teha elektriline käivitus, mône rolleri starteriga? Aku ju oleks nagunii raami küljes. Ehk on tehtav kuna keerasin mootori isegi käega käima?
1) Oleneb generaatorist. Sõidumasinalt pärit elektrimasinale tuleb tõenäoliselt lisada üht-teist, aga mitte palju.
2) Ksf! aavu avutus peab paika. Nõrgema ja tugevama vooluga võib ka olla, lihtsalt väiksema voolulisest rohkem ei tule, kui sildil märgitud ja võimsamast rohkem ei saa, kui mootor võimaldab. Midagi mootori võimsusest läheb jõuülekandes kaotsi ja mingi hulk kaotsiminekust oleneb ülekande arvu valimise oskusest/juhusest. S.t. liiga aeglase ülekandega ei saavutata generaatoril sellist pöörlemiskiirust, kus tema võimekus on 100% kasutatud ja liiga kiire puhul lõpeb ennem mootori jaks, kui nimivool välja tulema hakkab.
3) Sülearvuti laadimine nõuab vähe, telekas oleneb just sellest telekast endast. Suurt voolu väljastavad inverterid on projekti tapvalt kallid.
4) Rolleri starter jõuab pöördemomendilt peaaegu kindlasti käivitada, raskem osa on see, et tuleb leida selline hammasvöö. mis sobiks kuhugi ja tal peab olema sobiv hambamoodul starteri hammasrattaga.
See, et generaator väljastab näiteks 170 A, ei tähenda, et see vooutugevus peab olema aku poolt vastu võetud. Korras pingeregulaatoriga ei tõuse voolutugevus elusa ja enam-vähem täis aku suhtes kunagi nii kõrgele. Pinged võrdsustuvad ja voolutugevus ligineb nullile.
----------------------------------
Edit: Ossa sade, kui palju poste tuli selle ajaga, kui mina vastust kirjutasin! Ksf! karviku pakutud 1,5x ülekande kohta arvan, et seda on vähe, et generaatori võimekusest kõike kätte saada. Võrdleme sõiduauto rihmasebide suurusi - need on omavahel mitu korda erinevad. Muruniiduki mootor teeb miskit 3000 pöörde ringis minutis, sõidumasina väntvõlli pöörlemiskiirus tõuseb kohati topelt. Generaatori pöörlemiskiirus jääks 1,5x ülekandega sõidumasina tühikäigupöörete kanti, sealjuures saadakse kätte ainult umbes kolmandik nimivõimsusest.
Ise olen näppinud tehasetoodangut. See oli 6.5hp muruniiduki mootoriga. Nö suure plokiga B&S.

Elektristarterit pole mõtet teha kuna lihtsam on mootor korras hoida ning nöörist max 2-3 korda sikutada. Hammasvööga hooratas on haruldane kaup koos elektri starteriga.

Ehk siis 2.5kw mootori võimsusest saab läbi kadude 1.3KW elektrienergiat .
1.3kw on teoreetiline maksimum kui mootor töötab piiri peal.
Arvesta 1KW väljund võimsusega stabiilselt.
Ainuüksi inverteri kasutegur on 80% kandis,rihmülekandel 95% ja generaator kuskil 70% ringis.

Sama kehtib ka elektri seadmete kohta.Kui sul on näiteks 1KW seade millel kasutegur 0.9 siis voolutarve on 1,11kw.

Võimsamatel lauaarvutitel on 600w ja 800w toiteplokid juba +monitor. Seega su muruniitja ei suuda isegi arvutit ära toita!!

Lisaks kuna muruniitja mootor pole mõeldud taluma külgsuunalist jõudu siis on vaja panna väntvõllile tugilaager.

Paak ka tarvis ümber ehitada kuna orginaalis on väga pisike.Karburaator kinnitub paagi külge,pead mingi huvitava lahenduse leidma.

Lihtsam(arvan,et ka odavam) oleks sul tavaline vahelduvvoolu generaator hankida ja arvutile UPS vahele panna.
(26-05-2014, 02:14 AM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Ise olen näppinud tehasetoodangut. See oli 6.5hp muruniiduki mootoriga. Nö suure plokiga B&S.
--------
Lihtsam(arvan,et ka odavam) oleks sul tavaline vahelduvvoolu generaator hankida ja arvutile UPS vahele panna.
+1
Mister Gravitatsioonil on õigus. Oman ka ise 2kW bensugenekat ja sellel on 6,5 hepane mootor peal. Ja ei ole vastikud kapitalistid niisama tühja laristanud. Kui suurem tarbija, eriti el. mootor oma käivitusmomendiga taha tuleb, teeb korraks ikka päris koledat häält ja vibreerib. 1600W sae normaalsel koormamisel käib geneka mootoril gaasihoob samuti põhjas ära. Nii et kõik saada olevad obesed lastakse koplist lahti.
Mis hinda puutub, siis korraliku inverteri hinna eest peaks saama väiksema vabrikus tehtud bensugeneka. Need viimased on ikka päris odavaks läinud, kui poodi valida. Ja veel - inverteriga saab toita mõningaid tarbijaid, nagu küttekehad ja impulsstoiteplokiga elektroonikaseadmed. Odavama otsa inverter ei sobi hästi mähistega tarbijale(mootor, võrgutrafoga seade). Mõnel juhul küll käib, aga tarbija iniseb, kuumeneb ja tarbib rohkem kui ette nähtud. Võimsus aga langeb. Inverter samal ajal kuumeneb ja neelab sähkut rohkem kui hea oleks.
Vahelduvvoolugenekaga saab toita kõiki 230V seadmeid, kui ainult võimsusest piisab. Enda kogemusest - 2kW genekas on majapidamisse paras, kui põrandakütted-boilerid välja lülitada. Külmkapid-telekad-tuled-viled toidab ilusti ära. Kui vaja ainult sügavkülma ja arvuti jaoks, jätkub ka pisemast genekast.
Aga muruka mootori jaoks on teisigi vahvaid projekte. Tuubikus on videosid lademes.
Mul on mullafreesil Krot peal 5hj Kubota ja sinna lisasin Audi 90A geneka ja inverter on 300W(võiks olla suurem)arvutid teleka ja mõne lambi toidab ära ja ei pea pimeduses olema.
Lambid asendad LEDidega ja nende toiteks vajalik vool on üsna pisike. Hiinlased müüvad 12V toitega lede ka, nii et inverter pole valgustuse jaoks üldse tingimata vajalik.

Mis puudutab arvuti toiteplokile kirjutatud suuri numbreid, stiilis 800w või 1kw, siis on tegemist maksimaalse võimsusega, mida toiteplokk üldse on võimeline välja andma, mitte ei tähenda see, et kogu aeg nii palju voolu tarbitakse. Üldiselt on sellised toiteplokid reaalselt vajalikud (mitme) videokaardiga mänguarvutite jaoks, integreeritud videoga lauaarvuti madala koormuse all saab palju vähemaga hakkama.
(26-05-2014, 11:09 AM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Lambid asendad LEDidega ja nende toiteks vajalik vool on üsna pisike. Hiinlased müüvad 12V toitega lede ka, nii et inverter pole valgustuse jaoks üldse tingimata vajalik.

Mis puudutab arvuti toiteplokile kirjutatud suuri numbreid, stiilis 800w või 1kw, siis on tegemist maksimaalse võimsusega, mida toiteplokk üldse on võimeline välja andma, mitte ei tähenda see, et kogu aeg nii palju voolu tarbitakse. Üldiselt on sellised toiteplokid reaalselt vajalikud (mitme) videokaardiga mänguarvutite jaoks, integreeritud videoga lauaarvuti madala koormuse all saab palju vähemaga hakkama.

Keskmine arvuti vajabki 600w+ toiteplokki.450w on ainult vanadel või väga "lahjadel". 600w on väljundvõimsus.Jällegi on seal ka kasutegur 80%-90%,mistõttu voolutarve on suurem.
Mul lauaarvutil 400W toiteplokk. Sai kunagi mõõdetud, tarbis vaid umbes 92W.
No avariivalgustus tuleks igal juhul 12V ja ledidele teha. Siis pole vaja kogu aeg genekat läristada. Ainult aku laadimiseks, kui sellel toss välja läheb.
Jutt oli veel läpakast, kui ma ei eksi? Neile peaks ju autolaadijat saada olema. Milleks seda 230V üldse vaja on punnitada? Telekat saab ka läpakast vaadata, TV pulk on Jebais üsna sümboolse hinnaga saada.
(26-05-2014, 13:18 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Keskmine arvuti vajabki 600w+ toiteplokki.450w on ainult vanadel või väga "lahjadel". 600w on väljundvõimsus.Jällegi on seal ka kasutegur 80%-90%,mistõttu voolutarve on suurem.
Ma nüüd ei saa päris aru ..... läpaka toiteplokil on mul kirjas 800W ja kuna kasutegur on 80%-90% ja tegelik voolutarve on väidetavalt suurem, kas siis läpaka laadija tarbib pidevalt umes 1kW???? Mõõtmine näitab kõigest 70W. Kus siin kala on?
tee pilti oma 800W läpaka laadijastRolleyes
(26-05-2014, 20:30 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]No avariivalgustus tuleks igal juhul 12V ja ledidele teha. Siis pole vaja kogu aeg genekat läristada. Ainult aku laadimiseks, kui sellel toss välja läheb.
Jutt oli veel läpakast, kui ma ei eksi? Neile peaks ju autolaadijat saada olema. Milleks seda 230V üldse vaja on punnitada? Telekat saab ka läpakast vaadata, TV pulk on Jebais üsna sümboolse hinnaga saada.

Sellist tüüpi lahendus(murukamootor ja auto gene) sobib just selleks millest isand Basilio siin kirjutab.
Pluss veel päikesepaneelid, tuulik ja hüdro.
Kui hakata selleks otstarbeks eraldi inverterit omandama, siis kaob mõte ära.

12V pealt ülekolimise 48V peale sai omandatud üks lisa kogemus valgustitega. 12W maisitõlvik LED valgusti jookseb ilma suuremate ümberehitusteta vabalt 48V peal. 24V süsteemis ta süttis, aga valgust ei andnud peaaegu muhvigi. 48V peal panin sees oleva virbli asemele 320ohmut(pean üle kontrollima) takisti ja toimib.
(26-05-2014, 13:18 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Keskmine arvuti vajabki 600w+ toiteplokki.450w on ainult vanadel või väga "lahjadel". 600w on väljundvõimsus.Jällegi on seal ka kasutegur 80%-90%,mistõttu voolutarve on suurem.

Odot, nii lihtne elu ka ei ole. 600 W (mis kirjutatakse suurtähega, nagu kõik inimeste järgi nime saanud ühikud) on kolmandik korralikku soojapuhurit. Ma tahaksin näha "keskmist" arvutikasti, kust selline soojavoog välja tuleb.
Läpparite toitekad ei saa olla 800w võimusega.


Lenovo T420 - Toiteplokk 90W
Lenovo W520 (kiire graafikaga suur läppar) toiteplokk 170W
Gravitatsioonil on tiba puusse läind jah, lauaarvutid ikka paari-kolmesaja vati tuuris olnud. Avariielektrist ainult külmik praegu (OK telekas ka) 220 näljas, muud asjad 12 voldi peale odavam sättida. Kasvõi pikendusjuhe mõne vana autolaternaga ja sigaretisüütaja pesa läpaka laadimiseks.
Korralik videokaart tarbib 300w+ energiat aga samas keskmine "netis surfamise arvuti" saab hakkama 200w.

Igatahes kogu süsteemi kasutegur on 30% umbes alates muruniitja mootorist kuni reaalse tarbijani(arvutikomponendid,mida toiteplokk toidab).
Lehti: 1 2 3 4 5