Nimelt mure selles et sooviksin keevitada MIG/MAG keevitusega alumiiniumit. Traat olemas, gaas-argoon ka aga asi ei toimi nii nagu peaks. Ömblused on kehvad, kohati nagu punnitab ömblus. Voolu ja traadi kiirust reguleeritud oi oi kui palju aga midagi ei muutu. Kas gaasi kogus määrab ka midagi? Hetkel oli samas seades mis metalli keevitades. Vöi mis vöiks veaks olla?
Lisan veel juurde, et materjali puhtus on asja alus. Alumiinium vist tõmbas 3 tunniga oksiidi kihi peale.
Jah aparaadiks ongi telwin. Köri on täies pikkuses teflon. Rullid on U kujulised ja veab ainult üks rull. Vot traati ei oskagi öelda mis ta nüüd on. 0,8 traat on ja saab teda nt k-rauast, bauhofist vms ehitus poest. Keevitada soovin käigukasti ja karterit. Kas on üldse kuskil mingit infot selle kohta vöimalik leida, et mida täpselt kasutada? Olen uurinud küll aga midagi konkreetset on raske leida. Üks hämab ühte teine teist, kas tegu on mingi körgemat sorti saladusega? Ei ole mötet lasta kellelgi teisel keevitada ka kuna keevitamist on palju ja hind löpuks tuleb rohkem kui ise natuke vaeva näha ja omale see vajalik varustus muretseda. Mida saan ka hiljem kasutada ju.
Traadi etteande kiirus peab olema kordades suuremkui terase keevitusel.Aga ilmselt kaasfoorumlane Vant vastab õhtul täpsemalt.
(09-06-2014, 13:29 PM)labtec2 Kirjutas: [ -> ]...
Olen uurinud küll aga midagi konkreetset on raske leida. Üks hämab ühte teine teist, kas tegu on mingi körgemat sorti saladusega?
...
Ei ole saladus. Aga paraku ei ole ka kahe lausega selgitatav. Keevitaja kursused kestavad vist 2 nädalat?
Alumiiniumi keevitamisega on proffide väitel asi "lihtne": et üldse asjast aru saada, pead enne kümneid, kui mitte sadu meetreid jooksvat õmblust siristama. See on siis alumiiniumist laevaehitajate väide ja need mehed on maailma parimad alumiiniumikeevitajad.
Ehk nagu Võsa ütles: ainult kursus on 2 nädalat, siis alumiiniumi puhul 2 kuud õpipoisi ametit, siis pool aastat sellina ja siis jämedalt aasta pärast võib öelda, et inimene oskab alumiiniumit keevitada. Kindlasti saab ka kiiremini selgeks aga üks on kindel: vaid ja ainult praktika!
Ei tohi olla mingit tuuletõmmet, siis traadi jooksukiirus, siis enda käe kiirus et temperatuuri hoida õigena jne. See on teooria.
Kas sa keevitatava detaili soojaks lasid enne? naine kodust minema ja praeahi max peale. Pole kunagi poolautomaadiga midagi peale proovitükkide lasknud (AL puhul siis)
Vot soojaks ei ole midagi lasknud. Metalli keevitamis kogemust on üle 5a. Alumiiniumit olen vahelduva eduga proovinud nädal. Ise kipun arvama et aparaat kehva ja traat vöib ka vale olla, kui lugeda eelnevaid postitusi. Vend käis Baltic workboat-is praktikal ning sai ömbluse " jooksma " u 2 päevaga temal metalli keevitamise kogemus piirdub möne sumbuti keevitamise ja potikaane parandamisega. Seal aparaat muidugi kordades vingem kui mul. Traadi kiirus kiiruseks, aga mis see köri möjutab? Kas kuskil on seda teooriat nönda lugemiseks ka saada? Vöi peabgi kursustele minema hakkama.
Käigukast ja karter vist silumiinist ja seda keevitada traadiga on ..... loetud mehed kes sellega hakkama saavad ja ka nemad garantiid ei anna.
TIGiga võiks veel proovida aga traat unusta ära.
Traadi koostis on karbil ju ometigi kirjas? Mingit tohutut vahet keevitamisel vast ränisisaldusega traadil võrreldes teisega polegi, pigem materjali sobivuse teema. Teflonkõri on vaja eelkõige selle pärast, et va alumiiniumtraat maru kergelt krussi kipub minema. Korraks tõmbab düüsis traadi kinni ja ongi häda majas. Düüs võiks üleüldse traadist suurem olla - 1-sele traadile 1,2 näiteks. Kõri, isegi teflonist, ei tohiks üle 3-e meetri pikk olla. Püstol tahab head jahutust, ilma selleta pikka õmblust ei lase. Aparaat peab olema täpselt seadistatav. Ja siis tõepoolest- nagu eespool juba kaks korüfeed ütlesid ja nagu on ka üks soniga vanamees öelnud- õppida, õppida, õppida...
Materjali eelkuumutamine, argoonisegu rohkem kui must-metallil peale anda, traadi kiirus ja aparaadi voolud paika reguleerida proovitükil. Keerulist pole seal küll midagi.
(09-06-2014, 18:13 PM)urmet48 Kirjutas: [ -> ]Materjali eelkuumutamine, argoonisegu rohkem kui must-metallil peale anda, traadi kiirus ja aparaadi voolud paika reguleerida proovitükil. Keerulist pole seal küll midagi.
Ma küll ei ole elu sees alu keevitanud aga kas alu keevitamisel mitte puhast argooni ei kasutata?
Soh, viimane post väga asjalik, tänud! Traat siis magneesiumiga. Ise puhastasin relakaga kus traat ketas otsas. Ütleme nii et käigukasti sain pidama küll, koja otsa tegin ringi ja seal möni pisem auk ei sega. Ning proovisin neid ka lahti murda, see ei önnestund. Haamriga pooleks ka ei saanud lüüa. Küll aga karteril hakkavad augud segama. Ning hetkel oleks veel vähemalt 2 karterit vaja teha ringi. Et et kui nüüd aparaatidest siis millist TIG-i ja millist MIG/MAG-i vöiks vaadata. Eks praegusel aparaadil ole vanust ka juba ja kui juba vahetamiseks läheb siis vöiks midagi asjalikku vaadata millega saaks need tööd tehtud. Kuna hetkel on vaja ja olen üpris veendunud et tulevikus ka. TIG keevitust ei ole veel teinud aga arvan et seal ka midagi keerulist ei tohiks olla, enamasti AL detaile ei keevita kuskil auto all, ikka puhtaks ja lauale.
(09-06-2014, 19:12 PM)raivo45 Kirjutas: [ -> ] (09-06-2014, 18:13 PM)urmet48 Kirjutas: [ -> ]Materjali eelkuumutamine, argoonisegu rohkem kui must-metallil peale anda, traadi kiirus ja aparaadi voolud paika reguleerida proovitükil. Keerulist pole seal küll midagi.
Ma küll ei ole elu sees alu keevitanud aga kas alu keevitamisel mitte puhast argooni ei kasutata?
Otsi puhta argooni versiooni. Siiani kõik olnud 98% argoon
Alumiinium tahab kindlasti puhast argooni saada. Tig keevitusel peab aga olema AC/DC lülitus. Ainult DC pealt on ikka kuradi pita alumiiniumi lasta.
See siin on vist üks odavamaid sellise töö jaoks.
Omast kogemusest(mida on aasta jagu tekkinud)julgen arvata, et teatud asju, kus on kuum õli olnud ja ka põlemiskambrid näiteks plokikaanel ei allugi esimesel katsel keevitamisele.
Ajab mulle ja musta tahma välja ning õmblus on poorne.
Siis on kaval see kiht maha võtta ja uuesti üritada.
Tigil tekib see väljakeev jama sulametalli pinnale ja sealt olen seda ka roostevaba traadiotsaga maha pühkinud keevitamise ajal enne lisametalli lisamist.
Traadiga seda võimalust pole ja seal kui õmblus ei õnnestu on ainus võimalus see maha võtta ja uuesti proovida.
Kui traadiga keevitatud õmblust on vaja üle keevitada või laiendada tuleb kindlasti harjaga üle lasta et kõik mis on alumiinist erineva värviga oleks kadunud.
Traadiga keevitades on esmatähtis, et kaar põleks stabiilselt mitte väga kõva praginaga vaid kergelt sisiseva häälega ja stabiilselt.
Vastasel juhul tekivad keerised ja õhu liikumine ja kaitsegaasiga keevituskoha katmine ei õnnestu mingi nipiga.
Üldse on kaitsegaasi hulga väljareguleerimine väga täpne protsess ja sõltub ka keevitusasendist.
Liiga suur gaasivool ei taga alati suuremat kaitset kuna gaas väljub suudmest suure kiirusega ja tekivad keerised.
Mida suurema läbimõõduga on gaasisuunaja seda parem on keevituskoha kaitse ja siin võiks olla läbimõõt 1/3-2 korda suurem kui põleti otsa ja detaili vahekaugus.
näiteks 20mm siseläbimõõduga gaasisuunajaga ja 8 liitrit min. kuluga jääb õmblus täiesti oksiidita ja mingit musta tahma ei teki ei õmbluse pinnale ega kõrvale nagu ülalpool punktide pealt näha.
(09-06-2014, 23:26 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Omast kogemusest(mida on aasta jagu tekkinud)julgen arvata, et teatud asju, kus on kuum õli olnud ja ka põlemiskambrid näiteks plokikaanel ei allugi esimesel katsel keevitamisele.
Ajab mulle ja musta tahma välja ning õmblus on poorne.
Siis on kaval see kiht maha võtta ja uuesti üritada.
Ühe lahendusena sai musta ja mulli ajamise häda eemaldatud praeahjus küpsetamisega.
Omaniku sõnul tuli esimene tund aega tossu. Järgmise tunni toss kadus. Peale seda oli keevitamine puhas lust.
Tiivikut sai ka erinevate ainetega puhastatud, et saada õli vabaks, aga praeahi oli see mis lõpuks aitas.
See 2 nädalane kursus, mis väidetakse keevitamise kursusena olema, annab aimu mis pidi käpp käes peaks käima. Muud suurt sealt ei saa, aga asi seegi.
(09-06-2014, 23:26 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Traadiga keevitades on esmatähtis, et kaar põleks stabiilselt mitte väga kõva praginaga vaid kergelt sisiseva häälega ja stabiilselt.
Vastasel juhul tekivad keerised ja õhu liikumine ja kaitsegaasiga keevituskoha katmine ei õnnestu mingi nipiga.
Üldse on kaitsegaasi hulga väljareguleerimine väga täpne protsess ja sõltub ka keevitusasendist.
Liiga suur gaasivool ei taga alati suuremat kaitset kuna gaas väljub suudmest suure kiirusega ja tekivad keerised.
Vaat see jutt meenutab juba seda "Hiina keelt", mida on rääkinud just needsinased alumiiniumpaatide Meistrid. Alumiinimi keevitamine tipptasemel pidi olema täielik teadus ja pidi jah vahe olema ka masinate seadistamisel ,kas keevitad normasendis kereõmblust või pea alaspidi kusagil põhja sees floore või lae all biime jne. Kuna ma siin hästi natuke tegelen uute Ukraina alumiiniumkaatritega, siis ühe paadi peal on näha erinevate meeste töö. See on suisa "kosmiline vahe" kvaliteedis...
Tsiteerin siis
Alunaudi pealikut Mark Muru ühest teisest foorumist ja väga paljude aastate tagant. Midagi pole muutunud, lihtsalt nema don nüüdseks kõik need õpipoisiaastad läbinud ja pakuvad absoluutsel tipptasemel alumiiniumitööd. Aga selleks, olulised punktid rõhutan ja tänaseks on neil ka täiesti uus tehas (ehk siis töökeskkond alumiiniumiga töötamiseks):
Tsitaat:1. Alu-keevituse hind kõrge.
Kõrge on hind nii teenusel, seadmetel kui ka kulumaterjalidel. Rentida ei õnnestu Eestis sellest valdkonnast mitte midagi.
2. Alu-keevitus vajab materjali eelsoojendamist.
-Mida see endast kujutab? Kas see sõltub pinna suurusest? Kuidas eelsoojendamine käib?
Selle projekti raames esinevate võimalike materjalipaksuste puhul võib eelsoojenduse teema kõrvale jätta. Pole vajalik ja pigem teeb kahju kui kasu.
3. Oksüdeerumine ja pinnapuhtus on alumiiniumi keevitamise juures suurim probleem.
-Mis nende vastu aitab?
Kallite keevitusseadmete puhul võib oksiidiprobleemi sootuks unustada. Masin saab sellega ise hakkama. Puhtus tähendab seda, et abrasiivlõikekettad võib praktiliselt ära unustada, roostevabade traatharjade peale kulub palju raha. Ruumid peavad puhtad olema jne, keevitusmasin peab korras olema (jahutusvedeliku lekked, kõri puhtus jne), kuna ohutustehnilistel põhjustel peab suruõhuriistu kasutama, siis ka suruõhk peab olema õlist ja veest puhastatud jne jne palju pisiasju mis võivad kasvada suurteks probleemideks.
Tsiteeri:
4. Spetsiaalsed tööriistad vajalikud.
-Millised tööriistu on vaja? Mis nende koguhind võib olla? Kas ka neid on võimalik rentida?
Ei jaksa siia kokku kirjutada mis ja miks Rentida ei saa. Mõnda asja ei saa isegi poest osta vaid tuleb tellida otse vabrikust. Vabrik ei tee jaemüügiks, kuna pole piisavalt suurt potensiaalset mahtu.
5. Keevitamisest tulenev deformatsioon (kogenematu puhul garanteeritud)
-Järelikult vaja läbi teha koolitus ja siis hulk meetreid testõmblemist.
Pigem tuleks teha 2...6 kuud stazeerimist vähetähtsate asjade kallal. See ongi tavapraktika. Saadud kogemuste baasil saab hakata edasi arenema. Mis ei välista et on ka talente kes kohe kahe parema käega on.
6. Kõik CNC pingid ei kõlba lõikamiseks - eritingimused on nii laual, ventilatsioonil, filtril, ühendustel, lõike- ja kaitsegaasidel jms
-Eks leiab teenusepakkujate seast ka sellise, kelle pink selleks sobib.
Plasma on tegelikult viimane valik. Vesilõikus ja laserlõikus ( kõik laserpingid ei taha alumiiniumit, kuna peegeldub tagasi )
Selge, et Eestis on palju oskajaid ja pole see alumiinium ju ka midagi ulmehullu kuid vähegi kvaliteetse tulemuse saamiseks vajab oi-kui-palju lisatingimusi võrreldes teiste metallidega. TIG on muidugi abiks aga jutt on ju traatkeevitusest ja ilma traadita päris ka ei saa.
edit: Ahjah, kursused. Kui, siis äkki julgeks alumiiniumi kohalt soovitada
Keevituskooli (Uus Idee) aga kvaliteetõpe koos paberiga ei ole odav! Eriti erikoolitus alumiiniumi puhul: odavaim on 80-tunnine
täienduskoolitus hinnaga 771 euri. Algajale 200-tunnine põhikoolitus alumiiniumi jaoks maksab aga 1826 euri ja seda on peaaegu poole rohkem, kui näiteks algtaseme professionaali laevakapteni (50GT) õpe... Karm värk!
Kõige pealt ikka elementaarsed asjad.
Esiteks ALi puhul on punktimine kõige tähtsam sest see materjal paisub väga palju võrreldes terasega. AL tahab tugevamaid punkte saada.
Teiseks suurim ebapuhtuse tegur on tavaline rauatolm,mis tuleb kas siis õhust või tööriistade pealt. Ali jaoks olgu eraldi lõikekettad jm.
Raua tolm on sellepärast vastik,et keevitamisel raud sulab sügavamale sisse.Siis ainukene lahendus ongi tükk välja lõigata või meeleheitlkult lihvida. Raua olemasolu väljendub mustas tahmas ja poorides.
Kolmandaks MIG MAG kuumutab rohkem kui TIG,seega kui tegemist pole suurte ja masiivsete tükkidega on TIG parem täpsema töö jaoks.
Uuuuuh, ei oskagi enam midagi arvata, ühelt küljelt tundub täitsa lihtne teisalt jälle keeruline. Kui vaba aega tekib siis katsun möne pildi teha ja siia panna oma " saavutustest ". Pilt pidi ütlema rohkem kui tuhat söna. Ming lahendus tuleb ikka leida, üks on kindel keevitada on vaja. Tänud köikidele kes söna vötsid, kui on midagi veel alati vöib lisada. Loen huviga. Youtube. com-ist olen ka vaadanud erinevaid variante, mis eriti huvitav tundus et rull oli kohe käpa küljes. Aga gaas tuli ikka läbi aparaadi ja eks muidugi aparaat oli ka vingem kui mul. Karteri puhul pole see vastupidavus nii olulinegi, peaasi et koos seisab ja öli kinni hoiab, mööda kive ei pea ju söitma.