Kuidas oleks siis kõige parem M1M forseerida? Kas tõsta kohe surveastet (kui kõrgeks üldse võib, et kolb ja silindripea kokku ei saaks?) või lihvida lihtsalt kanaleid. Leidsin mitmesugused M1M forseerimise nõuanden vanast tsikliraamatust, kuid ühest asjast ma ikka aru ei saa- kas kanaleid suurendatakse nii, et lihvitakse ära metalli avause üla- või alaservast või mõlemist?
Analoogseid teemasid on siin vist küll juba kümneid. Otsing abiks.
Ei taha küll kellegile halvasti öelda, aga kipub ära tüütama see vanade Minskite, Moskvate, Kovrovetsite jms \"tuunimine\". Fakt on see, et nii vanad masinad on rahulikuks sõitmiseks. Kui tahtmine oma forsseerimisoskusi proovida siis soovitaks võtta mõne uuema Minski mille peal harjutada. Nende ehitamiseks on vene ajast vajalik \"know-how\" olemas ja ka \"tehtud\" juppe on liikvel kui otsida. Märksõnaks vanad kardimehed.
Loodan,et minu teksti teisest poolest mingit mõttetut fleimi ei teki.Peace!
Teadjadmehed suutsid mind veenda, nii et mootori jätan rahule. Originaal peaülekande veetavat ketiratast oleks aga ikkagi vaja - sinna on eelmine omanik mingi imeliku jura kokku keevitanud.