Algselt olid enamus masinatest ehitatud pluss + pool keresse juhituna, kuid elu näitas et + läbi raami soodustab meeletult rooste teket, seega muudeti kiirelt vooluring vastupidiseks.
Siin oleks kohane meelde tuletada järgnevat ütlust:
Kui plus läks massi, siis kõik läks sassi!
Ja ,et kõik elektriseadmed töötavad suitsuga, kui see välja tuleb ,siis seade enam ei tööta
(19-10-2014, 21:01 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Meiegi sõiduvahendite seas on sõidukeid, millel on massis pluss, mitte aga miinus. Leidsin ühe teksti, mis selle põhjusi (küll Jaguari näitel) seletab.
http://lajagclub.com/the-argument-for-positive-ground/
Selles artiklis öeldakse ka ühtlasi, miks muudeti polaarsust. Elu läks edasi, elektroonika arenes ja pole midagi imestada, et nii mõnigi vana ja hea, millega harjunud kunagi olime, muutub.. vahel ka kaob hoopis.
Momeelest üsna kahtlane jutt.
Just selles osas, miks miinus massi läks. Mul on tugev kahtlus, et kontaktikoha positiivne pool korrodeerub kiiremini (vt. akuklemme) ja seega pandi miinus kere kui kallima ja raskemini asendatava detaili külge. Juhtmeid-klemme saab ju asendada.
Transistorijutt on ülelüldse jama. Suurem polaarsusevahetus autodes toimus natuke aega pärast II ilmasõda; siis oli transistor küll leiutatud, kuid tükk aega oli valitsev just pnp-tüüp, millele meeldib pluss massis. npn-transid hakkasid levima kuuekümnendatel, kui kõik normaalsed autoriigid olid miinuse juba massi ära pannud.
Ma ei välista küll seda, et autoraadio levik võis polaarsusevahetusele kaasa aidata, kuid sel juhul peame rääkima lampraadiotest. Nendel on tõesti "maas" toiteallika negatiivne poolus.
(20-10-2014, 10:43 AM)olevtoom Kirjutas: [ -> ]Momeelest üsna kahtlane jutt.
Just selles osas, miks miinus massi läks. Mul on tugev kahtlus, et kontaktikoha positiivne pool korrodeerub kiiremini (vt. akuklemme) ja seega pandi miinus kere kui kallima ja raskemini asendatava detaili külge. Juhtmeid-klemme saab ju asendada.
Transistorijutt on ülelüldse jama. Suurem polaarsusevahetus autodes toimus natuke aega pärast II ilmasõda; siis oli transistor küll leiutatud, kuid tükk aega oli valitsev just pnp-tüüp, millele meeldib pluss massis. npn-transid hakkasid levima kuuekümnendatel, kui kõik normaalsed autoriigid olid miinuse juba massi ära pannud.
Ma ei välista küll seda, et autoraadio levik võis polaarsusevahetusele kaasa aidata, kuid sel juhul peame rääkima lampraadiotest. Nendel on tõesti "maas" toiteallika negatiivne poolus.
Kuidas transistor peaks "aru saama" kas + või - on massis?
(20-10-2014, 21:25 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]... Kuidas transistor peaks "aru saama" kas + või - on massis?
Võimsustransi kollektor oleks hea kere külge panna soojuse ärajuhtimise jaoks, teistel ei ole tõesti mingit vahet. Ning pnp-transil on skeemides kollektor enamasti toitealika positiivse, npn-transil aga negatiivse pooluse potentsiaaliga.
Aga kas see asi äkki ka elektrisüsteemi olemusega - alalisvool (vanemad autod) vs. vahelduvvool - mingit moodi seotud pole?
(21-10-2014, 18:50 PM)Mossemees Kirjutas: [ -> ]Aga kas see asi äkki ka elektrisüsteemi olemusega - alalisvool (vanemad autod) vs. vahelduvvool - mingit moodi seotud pole?
Ei ole.