nonii,
üsna uhke tunne on seda juttu siin jätkata. tegime nimelt oma rafikuga 24.09-15.10 järjekordse reisi. ja päris pika seekord, 7000 km. sihiks bulgaaria, mis sai ka risti-põiki läbi sõidetud, tutvaks said nii rodopi mäed kreeka piiri ääres kui ka musta mere rannik.
mainitud 7000 kilti läbis konkreetne aparaat natsa üle 700 liitri küttega, reisi keskmine kulu oli 10,27 liitrit sajale. huvitav, kas keegi usub kaa? nimelt langes pikal maanteesõidul kulu täitsa müstilise 9,4 - 9,5-ni! muidugi, kiiruse hoidsime mõõduka, kuskil 75-80 ümber. mägedes, mida oli seekord pea tuhande kildi jagu, oli kulu küll 14-15 sajale - enamus ajast teine käik. reisi planeerides olime arvestanud teiste numbritega ja kokkuhoid oli nõnda üsna veenev.
masinast. muidugi oli see ots parajalt crazy-estonians\'i juhtumist inspireeritud (need vennad sõitsid paar aastat tagasi täitsa suvalise uaz-bussiga eestist lääne-aafrikasse, kah miski 7000 kilti - ja tulid lennukiga tagasi). illusioone ei tasu nii pika maa peale teha, olime põhimõtteliselt valmis ka selleks et tõsise jama puhul buss kuskil vanarauaks müüa ja häälega või lennukiga, kuis keegi, tagasi tulla. siiski juhtus nii et kaasavõetud üsna uhkest hunnikust varuosadest läks tarvis vaid üht vedru. seda mis gaasipedaali üleval hoiab
tagasiteel rumeenias läks spidokatross, aga see oli ka suht savi sest kaasasolnd gps näitas kiirust ja läbitud vahemaid küll täpsemalt kui volga spidokas. ja kõik. ühe korra reisi keskpaigas ajasime auto kanalile ning loksutasime põhja alt igasugu asju ja kontrollisime õlisid aga kõik oli ok. täitsa müstika.
enne reisi lasime bussi ka paaril vanal eluaeg volgasid remontinud mehel üle vaadata. eks otsus teele asuda tuligi siis, kui eksperdid arvasid et erilist jama pole esialgu näha.
NB! mägedes sõites tuleb olla ettevaatlik rafiku piduritega - neis loksuv BSK ei kannata kõrget temperatuuri. nii laskusimegi enamasti ikka mõne madala käiguga, kuigi iseenesest on rafikul kaks täiesti eraldiseisvat pidurikontuuri. ühel esimestest pikkadest puhtalt piduritega laskumistest ajasime ühe kontuuri ka pehmeks... siiski, teisega saime bussi pidama ja peale jahtumist oli kõik jälle korras. edasised laskumised tegime mootoriga kaasa pidurdades.
bussielust üldiselt. kuna käisime viiekesi, siis oli ruumi ikka härradele kohaselt. tagasalong sisaldas kolm täiesti normaalset magamisaset - uhkesti põrandapinda pluss kaks diivanit. seetõttu sai kahe juhiga vahetustega üsna kenad maad jutti maha sõita, ilma et pilt ees virvendama hakkaks ja tagapingielanikud ülearu kondivalu kurdaks. tagasitee lõuna-ungarist szegedist tartusse 37 tunniga! ja seda veel mõnusalt budistliku kiiruse juures
samuti oli päevasel ajal igaühel hullupööra ruumi, mis leidis tasapisi ka kasutust üha kasvavate veini- ja rakiavirnade all...
niiet sünnib see muldvana tehnika veel kasutada küll.
