automoto.ee foorumid

Teatan kurbusega,et täna lahkus meie hulgast hea sõber ja tehnikamees Riho Kallas,ksf. sohver. Mosseklubis ksf. Kapten.
Kurb on see,et nii noorelt lahkuvad head inimesed. Riho vaatamata oma raskele haigusele veel viimastel oma elu päevadel oli optimistlik ja töökas. Tema hea huumorimeel ja arusaamine elust ja olust nakatas ka teisi. Temaga vesteldes ei pidanud kunagi ennast tagasi hoidma ja sõnu valima. Õiglane ja aus suhtumine teistesse oli tema elulaad. Kahjuks ei täitunud tema unistus uuest katusealusest,kus oleks hea oma masinaid hoida ja remontida........
Minu mälestustesse jääb Riho igaveseks.

Puhka rahus,Riho.

Alles kaks nädalat tagasi Tartus kohtusime, sain kopa raamatu ja sai veidi juttu puhutud. Kurb!

Hea sõber, jutu kaaslane on lahkunud.  Oli see alles 2009.a sügis kui esimest korda temaga kohtusin. Jääd minu mälestustesse igaveseks.

Hüvasti sohver! Andsid palju nõuandeid, ärgitasid mind kastiga mosset ikka ostma. Jumalaga aga luban et kastiga mosse ilmub mu hoovile. HÜVASTI!

Alles me istusime koos ja arutasime maailmasju, mees kes läks liialt vara, olid ju kõik tegemised alles poolepeal... 
Aga elu on kord selline.

Puhka rahus.

Edastan järelehüüde ka kõikide vanade busside sõprade poolt. Andis temagi oma väikese osa Zis 154 taastamisse.
Tore, et Rihol nii kaua lasti meiega olla.

Kõigepealt kaastunne kaasfoorumlastele sõbra kaotuse puhul!

Paraku ongi oktoobri kuu üks igavene kooljakuu nagu vanarahavas teda kutsus.

Ise kaotasin täna täpselt aasta tagasi isa. Oli teine vaid 52 kui minna tuli. Põhjuseks tromb.

Oli temagi tehnika armastaja ja kuldsete kätega. Aga mis parata, selline see elu kord juba on.


Võtan täna pitsi mõlema mälestuseks, kuigi härra Rihot ei tundnud!

Puhaku nad rahus...

Olgu muld talle kerge, tee üle vikerkaare lühike ja taevaväravad laialt lahti - Kapten tuleb!
Elurõõmus ja positiivne mees oli.