automoto.ee foorumid

Talve tulekuga on päevakorda tekkinud taas küsimus lumesaha vajaduse järele. Kuigi T-40AM on juba varustatud Hevo tehnika igati korraliku kühvelkopaga TK1700, on siiski ambitsioon soetada ka traktori ette käiv buldooser lumesahk. Erinevate mõttevahetuste tulemusena olen jõudnud järgmise arusaamani:

1) Isetehtud nikatsid ei toida
2) Mingit olemasolevat isendit, mis ette ei istu, ei ole aega ega võimalust ümber tegema hakata
3) Vaatamata vedavale esisillale peaks T-40AM olema varustatud ka tagarataste lumekettidega 
4) Sahk peab olema külgsuunas liigutatav, võib ka käsitsi

Potentsiaalne sahk võiks näha välja selline 
http://kuldnebors.ee/search/pollumajandu...uage_id=et

Vaatamata sellele on teemaga seoses järgmised küsimused:
1) Kas ja kui lumelükkaja see T-40AM on, kaasfoorumlaste kogemused, ettepanekud?
2) Kas kummitera või metalltera sahale?
3) Kui tundlik on ilma vedrustuseta saha konstruktsioon kividele ja löökidele?

Kui on kogemusi või ettepanekuid, andke teada.

Vaat seal lingil on üks korralik kökats, sellise käkki ei kannataks isegi korralikule maasturile ette panna. Teen homme paar pilti enda T40-e sahast, päevaga tegin valmis ja peale lume lükkab ka mulda ja kive...

Ahh mingid pildid on, taganpoolt vaadet kahjuks pole hetkel 

Igasugused jaekaubandused müüdavad pöördahad on reeglina pesueht S itt, isetehtud võib isegi ehk toimida. 
T40 lümelükkamiseks on väga pro, ketid võivad olla kuid üks 200l betooni täis tünn peab raskuseks olema.

Paar pilti jäi talvistest oludest ka näppu

(28-10-2014, 20:07 PM)kytz Kirjutas: [ -> ]Talve tulekuga on päevakorda tekkinud taas küsimus lumesaha vajaduse järele. Kuigi T-40AM on juba varustatud Hevo tehnika igati korraliku kühvelkopaga TK1700, on siiski ambitsioon soetada ka traktori ette käiv buldooser lumesahk. Erinevate mõttevahetuste tulemusena olen jõudnud järgmise arusaamani:

1) Isetehtud nikatsid ei toida
2) Mingit olemasolevat isendit, mis ette ei istu, ei ole aega ega võimalust ümber tegema hakata
3) Vaatamata vedavale esisillale peaks T-40AM olema varustatud ka tagarataste lumekettidega 
4) Sahk peab olema külgsuunas liigutatav, võib ka käsitsi

Potentsiaalne sahk võiks näha välja selline 
http://kuldnebors.ee/search/pollumajandu...uage_id=et

Vaatamata sellele on teemaga seoses järgmised küsimused:
1) Kas ja kui lumelükkaja see T-40AM on, kaasfoorumlaste kogemused, ettepanekud?
2) Kas kummitera või metalltera sahale?
3) Kui tundlik on ilma vedrustuseta saha konstruktsioon kividele ja löökidele?

Kui on kogemusi või ettepanekuid, andke teada.

Lume lükkamine nagu iga teinegi töö masinatega tuleb lahti mõtestada ja siis saab valida töövahendid vastavalt tingimustele. Seega mina oleksin sõnadega buldooser ja lumesahk ettevaatlik. Viimasega esimese töid ei tee ja ega esimesega eriti hea viimase töid teha pole.

Su arusaamad:
1) Kui isetehtud nikatsid ei toida, siis ära ka ettevõtete poolt tehtud nikatseid osta. Ja ära arva, et 400 - 500 euro eest saad kvaliteetse lumesaha ka kusagilt ettevõttest.
2) Suhtumine peab olema kooskõlas rahakoti sisuga.
3) Ketid on kindlasti vajalikud. Võimalusel ka esiratastele koos raskustega.
4) Külgsuunas laiust muutvad sahad on kõige kallimast klassist, maksaks rohkem, kui su traktor.

Teemaga seotud küsimused:
1) Lükkab T40AM lund küll, kui töö on kooskõlas traktoriga. Koduõuel, keskmistel territooriumitel, linnatänavatel ja isiklikel sissesõiduteedel saab ilusti hakkama. Üle selle ma endale ette kujutama ei hakkaks.
2) Tera peab olema kooskõlas tööga. Kui koduõu on sillutatud kividega, siis minul oleks isiklikult kahju seda metallteraga kraapida. Samas mingit metsavahelist kruusateed pole mõtet kummiteraga siluda.
3) Üldine vastus oleks vist selline, et ilma igasuguse leevenduseta lumesahku kasutatakse vaid nende valmistamise lihtsuse (odavuse) tõttu. Eks täpsemalt sõltub kõik konstruktsiooni eripäradest, materjalidest ja vastava olukorra tingimustest. Esimese käiguga hoovi peal ukerdamine ja mitmeid kordi kiiremini sõidutee peal sõitmine on erinevad töötingimused. Mina isikulikult ei kaalukski lumesahaks ilma leevendusteta lahendust.

Ma ostsin oma 40'le Jumzi saha. Ette pole veel aretama hakanud, kuid varsti on see aeg käes. Mul on lükata kaks platsikest mis on asfaltiga kaetud. Seega ei ole vajadust ei kummist riba ega ka saha pööramise jaoks. Sahk ise, nagu Jumzidel ikka, selline korralik metallist jurakas, millega on võimalik ka mulda natuke liigutada. Kui vajadus oleks pööratava saha jaoks, saaks selle ka veidike ümber keevitada. Ainus asi mida ma pean vist tegema, on saha kalde muutmine ümber oma telje, et saaks sahka eest teraga alla keerata hüdrauliliselt, muidu ei saa lund seinte äärest kätte. Jumzi sahk on alt 40cm lamedat pinda ja tagurpidi ei saa temaga muidu tõmmata. 

(28-10-2014, 20:07 PM)kytz Kirjutas: [ -> ]...
Kui on kogemusi või ettepanekuid, andke teada.

Ise tegemine tasub ära siis, kui aega on laialt ja sooviks on midagi erilist. Lihtsalt suvalist tera tasub soetada ikka valmistehtuna.

Lumesahk peab koguma ja heitma. Mulla ja kivide nügimiseks peab sahk olema tugev. Kaks ühes on üsna hinnaline Ehk vali, mida teha tahad.

Vedrudeta sahk ei andesta takistusi. Kusagil platsil vaikselt ukerdades pole vahet, kuid tahtes lund teelt eemale lennutada tuleb kiiresti sõita. Ning maakera nurga taha kinni jäädes lähevad katki nii sahk, traktor kui juht....

T40 kaalub 2 t, raskuste ja kettidega saab vast eluskaaluks 3 t kätte. Isegi kettidega jääb lükkejõud siiski üsna tagasihoidlikuks ja Harju keskmine traktoritera elab mõistusega juhi kenasti üle. Ajudeta juhm suudab ilmselt ka sirgete aistega EO-tera puruks sõita.

Ilmselt parima hinna-kvaliteedi suhtega on kasutatud profiriist, mille kohandad oma vajadustele sobivaks. Iseasi, et neid mõistliku hinna eest harva liigub.

Mina panen müüki oma T-40 AM küljest saha koos kinnitustega. Saha tera on JUMZI oma, aga aisad on ise tehtud, sahk on ka õige pisut viltu. Eelmisel omanikul (traktoriga sain kaasa) toimis, ise pole sellega midagi lükanud ja kuna nüüd JUMZ olemas, siis selle järele vajadus puudub. Mõned pildid vanad pildid traktori kinnitustest, sahast hetkel pilt puudub.
[attachment=50753] [attachment=50754] [attachment=50755]

Tänud senistele teemale reageerijatele, omalt poolt veel niipalju, et
a) Ilmselgelt külgsuunas liigutatava (lume)sahaga ei ole mõtet tõsistest pinnasetöödest unistada
b) kuna masinal juba on olemas korralik kühvelkopp, siis saan lihtsamad pinnasetööd sellega tehtud (betooni tünni sisse ei vala, kuid paneel kopa sisse omaks tuntavat mõju)
c) Kuna palju lükkamist toimub taluhoovil, siis oma kogemuste põhjal võiks arvata, et kummitera oleks pinnasele tervislikum

Kuna mulle tundub, et kõik isetehtud asjad pole nikatsid ja mõned vabriku sahad seda on, siis kas kellelgi võiks olla pakkuda minu eelnevatele kriteeriumidele vastavat sahka?

Niipalju võin lisada et kummiteraga pole talve teha suurt halligi, iga lükkamisega jääb kiht maha. Kummiteraga võib ainult riigile teenust teha, endatarbeks lükates võiks ikka tööl kvaliteet ka olla.     Aastajagu olen raudteraga ka teenust teinud ja kvaliteedipoolelt olid ainult kiidusõnad. Kummiteraga, kuid jäiga sahaga olen kunagi kellegi piiriposti kaasa võtnud, 7käik russil põhjagaasiga ning tulemuseks terve masin kuid kõver rool ning valusad ribib....   Koduhoovis lükkamiseks aga pole kohe kindlasti ei kummitera ega vedrustatud sahka vaja.

Kui keegi tahab sahka ise teha siis mul on sahakaari valmis lõigatud terve hunnik, saab sama kumerusega saha nagu eelpool mainitud piltidel. Ühe kaare hinnaks 47€.  Sahkasid ma teenusena ei valmista, ainult väga hea raha eest sest hea asja valmistamiseks läheb ka rohkelt head materjali.  

 Tõsist pinnasetööd ei tee neljakümnega nii-ehk teisiti.Selleks on masin liiga nõrk ja kerge.
Vahel midagi siluda, hoovilt lund lükata, selleks on ta jah hea küll.
Lumelükkamise teenust sellega tänapäeval samuti ei paku. Suurte pindade jaoks on ta väike, väikeste pindade jaoks liiga suur. Ainus mõistlik argument nt. asutuste hoovide puhastamiseks: et on juba olemas. Soetamisvajaduse puhul tasuks midagi tänapäevasemat vaadata.
 Minul on neljakümne tarvis ümber ehitatud vana jumzi esisahk, tagahaakesse. Tagahaakesse seepärast, et sama masin peab vahel ka metsas turnima ja siis ei lähe need kõhualused kaadervärgid kohe mitte. Lisakilod kandurite näol pealekauba, mis pehme maa puhul üliolulised on.

Mul sahka ei ole aga mind huvitaks  kas on vahet kas esisahk või tagumine sahk. Pmst on 40l aisad üsna pikad ja tagant näeb saha ette rohkem? Jutt omatarbeks hoovis ja metsas lumelükkamisest.

(14-03-2019, 15:45 PM)Laurimetall Kirjutas: [ -> ]Mul sahka ei ole aga mind huvitaks  kas on vahet kas esisahk või tagumine sahk. Pmst on 40l aisad üsna pikad ja tagant näeb saha ette rohkem? Jutt omatarbeks hoovis ja metsas lumelükkamisest.

Tagumine sahk toimib küll. Hoovi ja mõne metsaraja lahti lükkamiseks igati sobiv. Hea kiire järgi ühendada ka. 
Mainiks siinkohal, et sel juhul peaks üle vaatama ka aisade kinnitused käiste külge. Vajadusel kolmanda poldiga kinnitama.
Muidu võib sõit kivi või kännu otsa lõppeda selle kõrvakese murdumisega.

mul jäi üle T40 külge, taha käiv sahk. kui huvi.

(14-03-2019, 17:08 PM)twist Kirjutas: [ -> ]...
Muidu võib sõit kivi või kännu otsa lõppeda selle kõrvakese murdumisega.

See lõpeb varem või hiljem kas kõvera aisa või murdunud kõrvaga. Neljakümne reevers võimaldab olematut haardekaalu kompenseerida inertsiga. Ühtepidi hea - saab ka tagurpidi midagi lükatud kettideta veoratastel, kuid teisipidi ohukoht juhmjuhile traktori hukkamiseks.

Ettevaatlikul juhil ei juhtu ilmselt midagi muud, kui kaelalihased arenevad

(15-03-2019, 10:02 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(14-03-2019, 17:08 PM)twist Kirjutas: [ -> ]...
Muidu võib sõit kivi või kännu otsa lõppeda selle kõrvakese murdumisega.

See lõpeb varem või hiljem kas kõvera aisa või murdunud kõrvaga. Neljakümne reevers võimaldab olematut haardekaalu kompenseerida inertsiga. Ühtepidi hea - saab ka tagurpidi midagi lükatud kettideta veoratastel, kuid teisipidi ohukoht juhmjuhile traktori hukkamiseks.

Ettevaatlikul juhil ei juhtu ilmselt midagi muud, kui kaelalihased arenevad

Õnneks neljas käik reeversiga on veel nii aeglane, et peab ikka osavust olema, et niiviisi traktor ära lõhkuda. Seda mainitud inertsi on ka väiksest massis tingituna üpris vähe.

Majapidamises aastakümneid ainult neljakümned (AM) olnud, sellest ilmselt 30% tagurpidi sõidetud ja pole veel juhust, et aisa oleks kõveraks saanud. Ei kühvliga kruusa hunnikust hammustades ega lund/pinnast lükates.


Kui kohelda T40-t nagu belarussi või buldooserit, siis on tõesti traktori lõpp kiire tulema.

Mul on selline  maakoht kus vb on vahest mingi tee vaja metsaveo autole lükata või ,et ise pääseks tööd tegema muidu on jalutada palju. Variant on teha sirge sahk ja sahata kalasaba kujuliselt kui liiga paks on. Või teha muudetava nurgaga sahk. Kuidas selle nurga all sahaga on, kas hakkab traktorit külgsuunas lükkama. Ega vist pole eriti hea  laagritele ja ratta reduktoritele . Kui paksu  lund see t-40 üldse lükkab kui lihtsalt ilma sahka tõstmata lasta mingi 2-3 käiguga. 4 ndaga on kuskil sileda peal hea lasta. Kuidas peaks sahk olema tehtud, et maase ei läheks ja metsas igale poole taha ei haagiks või ei saagi ujuvas asendis sahata.

mu oma siis ei taha? 
https://www.upload.ee/image/9699426/IMG_0552.JPG

ka suuri kolle lükkab lõbusalt külgsuunas ja eriti kui jää all.

(15-03-2019, 16:32 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]mu oma siis ei taha? 
https://www.upload.ee/image/9699426/IMG_0552.JPG

Palju sa küsid selle eest

Omal oli russile kohandatud banaaniks lükatud muudetava nurgaga veoauto sahk. Kitsamaks lõigutud, kummiteraga, ees haakes. Kummi teraga maal õuepeal mõttetu nühkida nagu Luik ütles. Kui metalli tera isegi läheb maasse, siis mitte väga tihti,võibolla vaid esimesel lükkamisel, see muidugi oleneb, kas tallad on oma ülesannete kõrgusel, või mitte?  Kuidas on saha ründenurk?  Uus buldooser, mis kuskil üleval kuldse börsi lingiti poeb liiga hästi maa alla, seda muidugi annab taldadega taltsutada pisut. Omal see veoka vana sahk suht maaga täisnurga all. 
Enne talve saigi kummitera eemaldatud ja samuti sai taha haakesse sätitud, peaaegu risti, nurk äkki mingi 10 kraadi, kuna kilomeetreid lükata pole, siis tunnike madistamist ja kõik strateegilised ligipääsuteed puhtad, kui otse ei jõua kaugele siis küljele ära ja edasi.  Paaris kohas kippus maasse kah, aga lisaks et mul pole taldu. Lükkamist nii vähe, et pole viitsind ehitada(see talv 4 korda) Aga kevadel paar mätast õigesse kohta tagasi tõsta pole väga keeruline, kui see üldse kuskil nurga taga silma peaks riivama. 
Tagumine sahk sellise mahu juures parem, ei jää metsas ka ette, kui peaks sinna asja olema.