Mure järgmine. Saadaval oleks vanaaegne, ilmselt mõisasepikojast pärit sepalõõts. Pikkust silma järgi ca. 2m ja lakas visuaalsel vaatlusel tundub korralik olema, kaasa arvatud nahaosa. Kuna ühe küljega on vastu põrandat, siis alumise osa seisukord pole teada. Kuna endal puudub vastav koht ja vajadus asja omada, siis küsin siin kas sellisele asjale huvilisi ka oleks ja milline võiks olla asja umbkaudne väärtus hetkel käibel olevates rublades. Ahjaa, muud sepakola on ka - ääs, puurpink, 100kg alasi ja pisemad tööriistad.
tere,sooviks asju näha,siis oskaks hinnata ja huvi äratada esemete vastu,kus asuvad.
Asjad on põlvamaal. Kuna antud kinnistu ei ole minu valduses, siis hetkel kola vaatama ei saa tulla. Üks probleem on veel, hooned on halvas korras ja osad vahelaetalad on poolenisti sisse vajunud. Et sepikoja osast täit ülevaadet saada, see eeldab kahele mehele pool päeva tõsist tööd. Sai eelmine sügis kogu sepikoja sisustusele, niipalju kui ukselt näha oli, pakkumine tehtud- 500e, aga seda oli perenaise sõnul vähe. Tagumises seinas jäi veel silma suurem hunnik puidust kaste, kus ilmselt midagi sees. Kastide kõrval mõned tsiklite esihargid, paar vana õlilampi jne. Ühesõnaga, põrsas kotis. Et Tagumise seinani pääseda, selleks on vaja vähemalt kaks sissevajunud vahelaetala välja lõigata.
On mul ka tegemist olnud pererahva eakuse tõttu lõpetavate majapidamistega, mahajäetud metsataludega ja olen (Abja, Mõisaküla) muuseumi tassinud paljutki. Näiteks perenimega veskilkäimise kott, mis mahutas 150 kg vilja(jahvatamistasu kotiarvult, samas pidi mees selle jõudma kotikärule tarida!), linatöötlemisvahendeid, üht-teist militaarset jne. Eks see sepalõõtsa nahk on ajaga niisuguseks saanud, et ainult (Näkisepa)muuseumis veel koos seisaks. Kolhoosiaegseski sepikojas on ikka üht-teist endisaegset riiulile, seinaäärde seisma jäänud, isegi kui sinna noored rauakollid sisse on saanud.