Tekkis vaidlus küsimuse üle.
Kas põrandaküte ntx 5 astmelisel skaalal temperatuuri hoidmiseks 3 või 4 dal astmel võtab samapalju energiat või mitte? Esialgse üles soojendamisel on loogiline, aga küsimus ongi temperatuuri hoidmise kohapealt.
Ette tänades
Kui sa selle skaala all pead silmas termostaadi skaalat siis mida suurem number seda kõrgem põranda temperatuur = seda soojem ruum = suurem erinevus sise ja välis temperatuuride vahel = suurem hulk soojusenergiat liigub läbi piirde õue = suurem energiakulu.
Kõrgem aste võtab ikka rohkem elektrit, kuna põrandat kütetakse soojemaks ju.
Sooja kadu on suurem, ruumis hoitakse kõrgemat temperatuuri, ja tänu selle temperatuuri hoidmiseks tuleb ka rohkem kütta.
Lihtne!
Enamus elektri kütte seadmetel on intervall sama, mis vahemikus kütab.
Nt:
aste üks: Kütab 10-15 kraadi vahemikus
aste kaks: kütab 15-20 kraadi vahemikus
aste kolm: kütab 20-25 kraadi vahemikus
jne:
Põhimõte on selline, mitte nagu arvatakse, et kütame põranda 30 kraadini ja siis hakkab kütma uuesti, kui on jahtunud 15 kraadini.
Sellised programmid maksavad natike rohkem, mida on võimalik ise seadistada ehk, et millal kütab (kella ajaliselt), kaua kütab (kella ajaliselt ja ka tempi järgi) jne.
Odavate kontrolleritega saad kontrollida ainult mis vahemikus üritab tempi hoida.
Kui nüüd jutt käib mingist kallimast kütte seadmest, mida on võimalik korralikult seadistada, siis seal annab ainukese õige vastuse elektri kulu mõõdik, mille saab ebay-st mõne euro eest ja mille pead ainult juhtme ümber ühendama, mitte vooluvõrku.
Mõõteseadmega saad teha kindlaks, et kas kasulikum on kütta 20-25 kraadi vahemikus või 22-23 kraadi vahemikus jne. Katsetada erinevaid versioone. Hiljem kindlasti ka foorumis seda kajastada.
Ok aga kui me võtame vaakumis näite, et soojakadu on ümmagune 0 ehk utoopiline situatsioon, siis on loogiline ju, et ruumi temperatuuri vahemiku hoidmine 22-24 kraadi vahel võtab sama energia mis ruumi temperatuuri hoidmine 20-22 kraadi vahel või ma eksin? Siinkohal muidugi paradox, et kui soojakadu ei ole, siis kuidas temperatuur langeda üldse saab, aga see selleks.
(05-11-2014, 21:58 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Ok aga kui me võtame vaakumis näite, et soojakadu on ümmagune 0 ehk utoopiline situatsioon, siis on loogiline ju, et ruumi temperatuuri vahemiku hoidmine 22-24 kraadi vahel võtab sama energia mis ruumi temperatuuri hoidmine 20-22 kraadi vahel või ma eksin? Siinkohal muidugi paradox, et kui soojakadu ei ole, siis kuidas temperatuur langeda üldse saab, aga see selleks.
Nu paneb see soojus ka vaakumis minema.
Kui seadmel on vahel nn termostaat, mis hoiab ruumi täpselt ühes temperatuuris nii, et plõksutab küttekeha vajadusel välja, siis vahet pole millist võimsust küttekehale anda või mitme tenniga ruumi kütta, energiakulu jääb samaks kuna ruumi antakse täpselt mingi x suurus energiat.
(05-11-2014, 21:58 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Ok aga kui me võtame vaakumis näite, et soojakadu on ümmagune 0 ehk utoopiline situatsioon, siis on loogiline ju, et ruumi temperatuuri vahemiku hoidmine 22-24 kraadi vahel võtab sama energia mis ruumi temperatuuri hoidmine 20-22 kraadi vahel või ma eksin? Siinkohal muidugi paradox, et kui soojakadu ei ole, siis kuidas temperatuur langeda üldse saab, aga see selleks.
Vaakumis ei ole soojakadu ümmargune null, on olemas soojusjuhtivus ja on olemas soojuskiirgus.
(05-11-2014, 22:26 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (05-11-2014, 21:58 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Ok aga kui me võtame vaakumis näite, et soojakadu on ümmagune 0 ehk utoopiline situatsioon, siis on loogiline ju, et ruumi temperatuuri vahemiku hoidmine 22-24 kraadi vahel võtab sama energia mis ruumi temperatuuri hoidmine 20-22 kraadi vahel või ma eksin? Siinkohal muidugi paradox, et kui soojakadu ei ole, siis kuidas temperatuur langeda üldse saab, aga see selleks.
Nu paneb see soojus ka vaakumis minema.
Kui seadmel on vahel nn termostaat, mis hoiab ruumi täpselt ühes temperatuuris nii, et plõksutab küttekeha vajadusel välja, siis vahet pole millist võimsust küttekehale anda või mitme tenniga ruumi kütta, energiakulu jääb samaks kuna ruumi antakse täpselt mingi x suurus energiat.
Kui ma nüüd sellest komplektist õigesti aru sain, siis päris nii see ei ole.
Mida kõrgem on temperatuuri vahe köetava ruumi ja mitte koetava osa vahel seda suurem on sooja kadu. Seega mida kõrgemal hoida toa tempi seda kulukam on.
Seda sooja kaota arvestust saaks võibolla nii teha, et kui tõsta olemas olevat tempi 2C*, siis ei ole tõesti vahet kas on algtemp 20 või 22. Kui kadu sees, siis ka energia kulu suurem tembi tõstmiseks.
testisin siin oktoobri lõpus, kui külmad ilmad olid: mul on pesuruum, mida ümbritseb selline 0-15 kraadi temperatuur 2 seina poolt ja õuetemperatuur teise 2 seina poolt, lagi on soojustamata, kõik paneb minema (ehitus pooleli hetkel). Oktoobri lõpus koolivahejala määrasin põranda temperatuuriks 15 kraadi (õhku hetkel lihtsalt monitoorin, ei küta ühu järgi, kuna nagu ütlesin, soe paneb igalepoole minema), peale koolivaheaega, kui ilmad juba soojemaks uuesti läksin, seadsin sisse programmi, mis kütab hommikul põranda 20 kraadini, lõuna ajal ka 20 kraadini ja õhtul jälle 20 kraadini - seda selleks, et kasutamise momendil oleks tuba soe. Kokku ööpäevas max 10h kütmist 20 kraadi peale, vist oli isegi vähem, ülejääänud aeg on temp 11 kraadi peale reguleeritud. Tegin just eile kokkuvõtteid kaugloetava arvesti näitudest - see aeg, kui oli põrand reguleeritud stabiilselt 15 kraadi peale, oli maja energiatarve keskmiselt 0,67kWh, kui panin kasutusse programmipõhise kütmise, kasvas maja energiatarve umbes 0,1kWh. Vahe on märgata, tasub hoida stabiilselt väikest temperatuuri, kui kütta korra ja palju.
Kahjuks ei mäleta enam stamplauset, et mitukümmend protsenti küttearve suureneb, kui tõstad sisekliima temperatuuri 1 kraadi võrra. ehk tasuks hoida nupu võimalikult madalal ja mitte kütta üle.
Lihtsalt paranduseks, et kasutasin sõna vaakumis metafoorina, vaakum, ehk tühjus, ehk andmeid pole. Tegelikult oli ikkagi point soojakadudes mitte keskkonnas
Eneseväljendus on mul alati kehvemapoolne olnud. Tänud vastuste eest
(06-11-2014, 00:59 AM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Lihtsalt paranduseks, et kasutasin sõna vaakumis metafoorina, vaakum, ehk tühjus, ehk andmeid pole. Tegelikult oli ikkagi point soojakadudes mitte keskkonnas Eneseväljendus on mul alati kehvemapoolne olnud. Tänud vastuste eest
Kui sa soojakadudest rääkima hakkad, siis on su esimeses postis küsitud küsimus täielik nonsenss või mida sa üldse täpsemalt teada tahad? Igasugune energia liikumine läbi seina on üks asi, olgu seal taga vill või vaakum, ruumi soojas hoidmiseks kuluv energia, lähtudes su algsest küsimusest, on hoopis teine küsimus. Kui ma nüüd õieti aru sain, tahtsid sa teada, kas kulub rohkem energiat ruumi x kraadide juures hoidmiseks, kui lüliti on keeratud 10kw peale või 1kw peale, siis vahet pole mis litakas tenni soojustab kui nn termostaat, mis tenni välja plõksutab vastavalt ruumi tembile, vahel on. Energiakulu vs ruumi temp jääb samaks, kui välistada igasugused kõrvalised tegurid.
(06-11-2014, 00:21 AM)taavi Kirjutas: [ -> ]Kahjuks ei mäleta enam stamplauset, et mitukümmend protsenti küttearve suureneb, kui tõstad sisekliima temperatuuri 1 kraadi võrra. ehk tasuks hoida nupu võimalikult madalal ja mitte kütta üle.
Kui silmas pidada 19-24 C piirkonnas kõigutamist siis jämedalt 5% iga kraadiga.
Piirde soojusjuhtivus ja ruumi soojas hoidmiseks kuluv energia ikka "ühemunakaksikud". Teine sõltub otseselt esimesest.
Kui suure võimsusega (2 kW või 10 kW või ...) küttekeha selleks kasutatakse ei muuda tõesti midagi. Peaasi et piisav on.