Pole küll auto-moto teemaline, aga siin kõik asjalikumad meistrimehed koos. Nimelt käsil palkmaja renoveerimine. Asi nüüd niikaugel, et tuleb otsustada, kas jätta savi laele, välja visata või mingi osa jätta. Maja mõõdud on umbes 12 x 8m, 2. korruseline, mõlemal pool vintskapp. Hetkel kihi paksus u. 20 cm. Katus eterniit, kunagi oli kivi.
Peast on läbi käinud 2 varianti:
1. Kõik savi maha, asemele müratõkkeplaat ja kivivill. Katuseks tuleb uus eterniit (104 plaati = 2,6t) ja katuse soojustuseks jällegi kivivill (20-25 cm).
2. Jätta savi u. 10 cm kiht, peale 10 cm kivivill. Katus sama.
Kogu savikihti ei tahaks jätta, sest soojustuse jaoks ka ruumi vaja. Laetaladelt tahaks ka koormat vähemaks.
Ise eelistaks esimest, aga olen siit-sealt kuulnud ja siitki ühest teemast lugenud, et ei tohi savi maha visata, seinad hakkavad mängima. Küsimus siis selline, et kui hull see asi tegelikult on? Kas hakkab iga tuulekese ja ilmamuutusega mängima? Või isegi seinad laiali vajuma? Kui ma soojustan kivivillaga, siis ehk selle raskusest juba piisab?
Ootaks eelkõige omal nahal läbielatud kogemusi.
vot see asi tasuks küll selgeks tegemist.
mul sama teema juba mitu aega meeles mõlkunud.
aampalgid tahaks vahetust ja siis tuleks nagunii see savi ja liiva kiht maha ajada ja ega ei viitsiks küll tagasi toppida. sooja ta ju nagunii eriti ei pea. paneks ka parem villa.
äkitse oleks abiks vabaõhu muuseumist proovida küsida? võiks arvata, et nad jagavad matsu.
igatahes kui targemaks saad, siis anna palun siin ka teada.
(18-12-2014, 22:11 PM)fm25 Kirjutas: [ -> ]Savi lael. kas vahelael?
Vahelael jah.
(18-12-2014, 22:32 PM)tarko Kirjutas: [ -> ] (18-12-2014, 22:11 PM)fm25 Kirjutas: [ -> ]Savi lael. kas vahelael?
Vahelael jah.
Jäi miskit sellist silma, ise sama probleemi ees olles uurides
Laetalade täidet ei tasu enneaegu kõrvaldada
Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto hoiatab katusekorruse rajamisel vanale pööningule ülemise korruse laetalade vahelt liiva-lubja- või lubja-saepurutäite mõtlematu väljaviskamise eest.
Sellist täidet peetakse tihti ekslikult tarbetuks ehitusprahiks. Tegelikult tähendab sellise isolatsiooni kõrvaldamine suuri soojakadusid läbi vahelae ja läbikostvuse suurenemist.
Veelgi hullem sellise vana täite kõrvaldamisel on oht, et talade aastakümnetega saavutatud paine võib nüüd raskuse kadudes järele anda. Selle tulemusena talad kummuvad, kuid see võib põhjustada ka lausa nihkeid maja seintes tervikuna.
Tere ma ei ole paberitega ehitaja aga külapealt kuuldu ja loogiline mõtlemine ütleb järgmist: savi ja liiv pandi kolmel eesmärgil. 1) tuleohutus, tuli ju savile ja liivale midagi ei tee.2) raskuseks, et toimuks uuel majal ühtlane vajumine.3) äkki soojustus, savionnid ju on soojapidavad. Nii ja nüüd tänapäeva, on olemas igasugused villad tuuletõkkeplaadid jne. Tegemist on ju vana majaga, see on juba ära vajunud, nii et savi vajadus ju nagu puudub. Tänapäeval soovitavad palkmaja ehitajad kivikatust, seda just raskuse ja väljanägemise (sobivuse) poolest. Tavaliselt tark inimene kuulab naabrimehe ära tuttava ehitaja arvamuse ja siis teeb ikka nii nagu ise õigeks peab. Jõudu ehitamisel.
Päris ei saa ikka nii, et viskan vanal majal raskuse minema ja käib küll. Palkmaja elab oma elu niikaua kuni sellel palgil veel mingi materiaalne osa olemas on ja sellepärast on tema hea tiheduse säilimeseks vaja ka raskust saja aasta pärast. Kui ei usu, siis võib iga palkmaja omanik oma maja ära mõõta erinevatel aastaegadel. Uus maja vajub sõltuvalt lahendustest kusagil 2,5mc meetri kohta koomale ja jääb sinna mängima. Seepärast tuleb ka akna ja ukse augud teha mitte 5cm varuga vaid 7,5cm varuga kahe meetri kohta. See oli puumiaja palkmajade üks levinumaid hädasi mis värsked majaomanikud läbi pidid elama, sest selleks ajaks kui aken kinni kiilus oli firma juba teise nime saanud.
Kivikatus on omal kohal just raskuse tõttu.
Kindlasti on teisi teadusi sellel alal, aga nii on õpetanud mind kaks erinevat meistrit, kes ei teagi ilmselt üksteise olemasolust. Vanem neist on teinud tänaseks üle 60 maja ja vast väga võsa ei aja.
Üks asi mida kohe kindlasti ei tasu mitte mingil juhul palkmajaga ühele krundilegi viia, on igasugused purgist lastavad vahud, mida teadmatud hoogsalt palkide vahele susistavad. Palk ehitiste meistrid on sellele isegi oma nime andnud, "makrohallitus".
Kas just savi peab seal olema on iseküsimus aga kuiva liiva soojapidavus pidi sama olema mis puidul. Pole kunagi ise uurinud aga kes seda väitis näitas ka tabelit kus tõesti olid ligilähedased numbrid. Ei mäleta kus kas mingil messil või TV saates seda räägiti.
Kas just savi peab seal olema on iseküsimus aga kuiva liiva soojapidavus pidi sama olema mis puidul. Pole kunagi ise uurinud aga kes seda väitis näitas ka tabelit kus tõesti olid ligilähedased numbrid. Ei mäleta kus kas mingil messil või TV saates seda räägiti.
edit: vahe ikka kahekordne.
Tollel ajal kui neid asju ehitati oli see lihtsalt ainuke lahendus lagi sooja pidama saada.Vajub ja mängib puidust hoone nii raskusega kui ilma .Savi tehti veega selliseks parajaks mölliks,siis oli teda hea laele panna.Hiljem kuivas lõhki siis täideti praod liivaga.Katuse konstrui ja kõik on piisavalt raske et maja tuulega lendu ei lähe.Vee peal võib küll hulpida ja pikalt.
Eelkõnelejaga 100% nõus. Mina viskaks ka selle jura sealt kus seda ja teine, ning paigaldaks tänapäevase soojustuse. Mängib see maja cm üleval pool või cm all pool, pole suurt tähtsust. Ma pole veel kuulnud, et keegi oleks majale hakanud lisaraskuseid paigaldama, kui näiteks eterniidi asemele plekk pandi. Vanasti käis laka alune pilgeni heinu täis, ning kevadeks jälle tühjaks. Ei juhtunud siis nende majadega midagi, ei juhtu ka praegu. 100 tähtsam on korralik soe toas, kui mingi vana savikiht lae peal.
Kui savi on vahelael ja mõlemad korrused eluruumidena kasutusel, siis pole nagu põhjust soojustusest rääkida. Pigem helisummutusest.
1880 aastast majas elatud kümme aastat peale savi-liiva-klaasikildudest laetäite väljavahetust. Ülakorrusel nn. teenijatoas oli keskseinale toetuv põrand oma 15 cm kõrgem kui äärtes- niipalju sajandiga mängis täispuit madalamaks. Villa paremaks ei pea siiski. Hiired elavad-paljunevad seal hästi. Ühest kohast sai avatud ja villa nagu polnudki eriti enam- junnideks veeretatud töökate üüriliste poolt. Ülal nüüd kütmisega vähem muret- tuleb läbi põranda, oma + 10 ikka sees.
Häiriv on muidugi suurem läbikostvus- iga sussilohin kuulda. Selle vastu abi- jätan raadio tasa mängima. Väga vanad uksed tuli ka välja vahetada- hakkasid pooma. Seljaopist paranev poeg praegu hädas- ta sai 3 cm pikemaks ja uued, madalamad ukseaugud riivavad seitlit. Pole hullu, küll ta varsti painduma hakkab.
Minu arvamus- kus maja sündinud liiva-savitäitega- las olla, seal kõik paika loksunud. Ei tasu üllatada teda kaasaegsusega- hakkab uus kohanemine peale. Iseasi, kuipalju elupäevi sellisele majale enam jätud- papp-, põhk-, "võileivad" asemele tulemas. Need majad, mis akudrelliga kokku keeratud saavad- ikka kaasaegsetest materjalidest teha. Mingi aeg oli linaluu saadaval- oli küll ütlemata hea täitematerjal.
Hallistes vallamaja kõrval oli aastakümneid tulekahjujäänus püsti. Proua Aino ei tahtnud uskuda, et maja tal põleb, kui üles aeti kustutajate poolt. Jämedad laetalad ja liiv ei lasnud tuld-suitsu alla. Alles eterniidipaugud panid teda asja tõsidusse uskuma. Nüüdse varemed lihtsam koristada- plekk, veetorud rulli ja koskisse, manitou laadib paar kallajat ka täis. Plats puhas.
Kodused "piirajad" on siinsete meeste pea ikke korralikult sassi ajanud. Ega see jõulu aeg kerge ei ole. "Piiraja" nõuete täitmine suur töö.
Kuda see maja nüüd järsku lendama peaks hakkama?
Raskus ikka selleks et palgid omavahel tihedamad oleksid ja paremini tuult peaks, mitte selleks, et tuul minema ei viiks maja.
Kui majal juba peal teine kasutatav korrus ja eterniiti kandev katusetarind, siis on seda raskust seal niiehknaa juba rohkem kui järgmisel laastu katusel. On seal siis plekk või eterniit.
Aida laele ei pandud seepärast raskust, et paremini tuulduks. Tehti varadki kitsamad ja oli ka ilma varata aitasi. Aida nurk oli võimalikult lihtne ja hõredapoolne paremaks tuuldumiseks.
Sama lugu oli saunadega. Kuigi suht tuleohtlik koht ja oleks võinud seal seda savi olla.
Palkide tihedusest on suva, kui majal on ümber tuuletõke.
Vahelae soojustamine sedasi, et vesi laetaladesse pidama ei jääks on lahendus.
Eeldasin millegipärast, et maja tahetakse näidata palkmajana ja siis on hea kui on palgid tihedad.
Heina reeglina elumaja peale ei pandud ja laudapealseteski tuli ta hoolsalt iga kevade puhtaks teha, et järgmine hein mingit jama ei hakkaks niiskuse mõjul tootma.
Savil on ka omadus hoida niiskustaset mida hein kaugeltki ei suuda. Kuna enamus toas olevast aurust läheb läbi lae, siis oli ka see oluline. Kui sinna nüüd niisama see kivivill panna ja see tuulduda ka ei saa, siis on varsti selle majaga pe*se. Aur läheb talasse, sealt edasi on vettinud kivivill või niiskustõke ees ja ei kuiva see tala enam nii nagu vaja.
Mul sama suur maja nagu sinulgi. Mina otsustasin vana mulla7savi maha pilduda kuna see roti kusehais ei meeldinud. Majal praegu pandud sitasti mingi plekk katus, kuid tuleb uuesti eterniit katuseks. Villa läheb samuti 20-25cm, tähtis on paigaldada lakke aurutõkke paber mis ei lase niiskusel läbi lae minna 2.korruse põrandasse. Läbi seina hingab kivivill ilusti niiskuse välja kuna soe pressib külma poole.
minul oli seda savi mulda ainult max 10cm suht külm oli
Lakke ja seintele tuleb sissepoole kindlasti aurutõke, olenemata sellest, mis sinna lakke jääb või tuleb. Majal ümber vill, tuuletõke ja laudis. Palgivahed uuesti takutatud. Mõned palgidki vahetatud.
Aknad lasin makroga ette, aga et hallitama ei läheks, tuleb Contega SL sissepoole ja Contega Exo väljapoole. Aknad plastikust, 2000.-ndete alguses vahetatud. Vent tuleb ka. Seestpoolt jääb palk ainult vaheseintel välja. Väisseintele sissepoole OSB ja aurutõke.
Ega see maja ilma savita lendu küll ei lähe, aga olen igasugu jutte kuulnud.
Savil on rotikusehais küll küljes. Sealgi käigud ja pesad sees. Maja aastast 1936.
(19-12-2014, 07:00 AM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Mul sama suur maja nagu sinulgi. Mina otsustasin vana mulla7savi maha pilduda kuna see roti kusehais ei meeldinud. Majal praegu pandud sitasti mingi plekk katus, kuid tuleb uuesti eterniit katuseks. Villa läheb samuti 20-25cm, tähtis on paigaldada lakke aurutõkke paber mis ei lase niiskusel läbi lae minna 2.korruse põrandasse. Läbi seina hingab kivivill ilusti niiskuse välja kuna soe pressib külma poole.
minul oli seda savi mulda ainult max 10cm suht külm oli
Katusel võiks ikka rohkem soojustust olla, kui 20 cm, pigem 30-35, soe läheb ju ülespoole. Mees, kes mulle puistevilla pani, ütles, et 20 cm hoiab külma kinni, 30 cm sooja. Suvel läheb katus palavaks ja teine korrus samamoodi. Ja selle läbi seinte hingamise kohta ütles telekas üks insener, et pane puuklots suhu ja katsu hingata. Majal võiks ikka mingi vent olla, parem, kui korstnasse, ja õhu juurdevool ka, muidu põletab ahi-pliit-kamin hapniku lihtsalt ära. Ühes palkmajas muidu tuld pliiti ei saanudki, kui pidi akna lahti tegema.
(19-12-2014, 00:41 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]...
Vanasti käis laka alune pilgeni heinu täis, ning kevadeks jälle tühjaks. Ei juhtunud siis nende majadega midagi, ei juhtu ka praegu. 100 tähtsam on korralik soe toas, kui mingi vana savikiht lae peal.
Vanasti olid nõuded mugavusele kordades lahjemad ka.
Savisegune täide on paljudel lae peal. Halvemaks selle asendamine nüüdisaegsete materjalidega midagi ei tee. Kui teisel korrusel toimub pidev tegevus, siis tähendab vahelae massi vähenemine suuremat sammumüra, kuid sellega saab tegelda eraldi.
Kuiva ja sõreda massi üks vaieldamatu eelis on tundetus näriliste vastu. Isegi, kui end läbi kaevab, vajub kanal peastelt täis. Villas meeldib neil tõbrastel aga mõnuga pöörata. Sulgemata õhukanalid on aga tõenäolised soojakaod...
Mina oma majas asendaks küll.
Miks eterniit tagasi? Ma loodan, et ikka nüüdisaegne asbestivaba...
Asbestivaba ikka. Praegu ka asbestivaba peal, aga kehvalt paigaldatud. Nurgad lõikamata, naelad roovist mööda, aluskatte puudu, rihtimata jne. Kuna saun ja kuur tahavad nagunii uut katust, siis uus majale ja need kuurile ning saunale.
Mul vanal palkmajal väljapool tselluvill ning plaanis samuti laepeale.
Seda liiva,sambla segu oli lae peal ikka tonnides