sobib ikka, kõik sõltub puude hulgast mis senna vahele võtta. Tuttaval selline mtz52 taga
Endal selline riistapuu olemas. Kuna endal on kahene hüdropump ,siis ma ei oska kommenteerida kuidas see haarats originaal hüdropumbaga toimetab. Endal on ehitatud täiendav sein haaratsile hardox lehtmetallist, et oksad ja palgid ei roniks paagi vahele ega kuskile pahasse kohta (ükskord näiteks paagi kraan õnnestus murda lisaks pikem oks läheb vastu ratast ja siis tahab tiivakoopa ära lömastada ) Lisaks on mõistlik lehtmetallist keevitatud aga õigem oleks teha klambritega silindri torudele kaitsed, sest vastasel juhul esimene halvasti sattuv palk murab hüdrovooliku otsa. Ükskord õnnestus pööramise silinder lahti murda keevitusest ei midagi hullu sai kendasti kokku tagasi keevitatud ju oli praak. Kui t-40l jagaja lekib ,siis pikema otsa peale hakkab haarats lahti vajuma. Sama värk on ka üleval hoidmisega. Endal ei ole veel vastavaid klappe pandud aga on harjumus umbes 50-100m sõitmise järel korraks silindrit üle pingutada. Kui hoopealt õnnestub see haaratsi peenem aas kuhugi kännu taha sokutada ,siis natuke läheb kõveraks. Midagi hullu pole näiteks kui rahulikult on vaja midagi sirgeks lükata või tõmmata. Traktor ei jõua ära painutada peaaasi, et hooga ei tõmba. Üle 3m palke mitmekaupa eriti ei kannata vedada ja tõsta. 3m umbes 3-4 jämedamat leppa või nii, kui lohistada ühekaupa saab ka pikemaid 5-6 meetrit tõsta aga oleneb jämedusest. Tõstmisega on see värk, et oleneb kuidas on hüdraulika lahendatud aga kipub nina üles tõstma ,kui raske on. Olgugi ,et on lubatud ca 150kg ninale raskust panna ,siis mina ei soovitaks, sest ripsüsteem on natuke nõrk ja oht on rippsüsteemi tõstevõll ära murda. Haarats kõlbab hästi oksahunnikute vedamiseks, väiksemate palgikoguste veoks. Heina hunnikuid olen vedanud. Kui on näiteks omatarbeks küttepuud vaja siis igati ok riistapuu. Igasuguste padrikute ligvideerimiseks on hea kasutada. Saega lased maast lahti ja kuskilt saad haaratsiga kinni siis saab kogu padriku korraga minema lahistada ja hakkepuitu ladustada. Või vähemalt hoiad jõudu kõvasti kokku padruku või pajupuhma lahti harutamisel. Töötamise kohta veel ,et nõuab harjumist kuna kange on palju ja peab üsna täpne olema, et traktor õige kohapeale saaks ja koorem haaratsi vahele. Oht on veel tagumised rataste reduktorite kaaned lömmi sõita kui tagurdada hooletult. Velgedele ventiili oksakaitsed on ka metsas hädavajalikud.
(21-12-2014, 23:14 PM)Laurimetall Kirjutas: [ -> ]Endal selline riistapuu olemas.
...
Haarats kõlbab hästi oksahunnikute vedamiseks, väiksemate palgikoguste veoks. Heina hunnikuid olen vedanud. Kui on näiteks omatarbeks küttepuud vaja siis igati ok riistapuu.
Kerge ja suht läbimõeldud vidin, kuid eeldab rahulikku meest kangide taha ja mõistust õigel ajal järele anda.
Suurte Asjadega maadlemiseks natuke õbluke.
Vaadates seda haaratsit, ütleks et idee ja põhilahendused on laenatud vanalt healt muraveilt. Kuid on märgata mõningaid positiivseid täiendusi. Hea lahendus on silindriga juhitav pikitelg mis muraveil oli lahendatud servovedruga kuid toimis vaid tühjalt. Palke koondades saab kasutada ujuvasendit ja virnastamise juures on võimalik pikitelg fikseerida. Lõuad on viidud tahapoole, mis annab eelise palkide virnastamise juures ning koostöös suuremate lõugadega võimaldab muretult tegeleda ka võsa koondamisega. Ning nagu eespool juba mainiti saab edukalt heinateol kaasa lüüa.
Kuna aga lõuad on viidud tahapoole võrreldes muraveiga siis võib tekkida kergemate masinate puhul vajadus esiraskuste järele.
oli pilt siin vist kusagil aga teemaga läheb kokku
http://album.ee/node/28724713/50294291
Mainiks paar asja! ilma esiraskusteta pole mõtet metsa minna. Lolli võid mängida jh Teiseks ketid tagaratastele.
Konkreetne T 40AM vedas 6,2m kuuse palki nii mis mühises aga nina oli taeva poole ja saime peaaegu esisilla kardaanidest lahti. Kuna esisild töllerdas ühest asendist teisse täie jõuga. Keevitasime piirajaid juurde nii pool sentimeetrit. Nüüd peaks ka esiraskused olemas olemas.
Kipun end kordama, aga jätkuvalt, pange t-40-nele lühemad tõste latid.
Siis pole esi raskusi vaja, ja saad tõsta normaalseid palke, ilma lolli mängimiseta.
(jõu õlg tuleb lühemaks muuta ja viia tagasillale lähemale, kui keegi aru ei saa.)
Aiste lühemaks tegemine annab mõningase effekti aga ega aisasid vägapalju ka ei anna lühendada vb 30cm aga palkide tõstmisel see suurt eelist ei anna. Pealegi hakkab puukraam vastu rattaid käima ja tõstmisel võib poritiiva ära painutada.
Väga õige märkus, ja üldiselt ise midagi lõikuma ei hakkaks, hiljem teinekord on jällegi pikemad latid kasulikud. Ühele T40-le keevitasin lattide peale teised munakad juurde, iga seadme puhul seda varianti kasutada ei saa kuid antud juhul meile sobis. MTZ'i kesktõmmits oli sel juhul täitsa paraja pikkusega.
Väike video hakkematerjali veost. Umbes selline kogus nagu videos on ka minuarvates maksimaalne, mida kannatab vedada, sest kui ees oleks lisaraskus ,siis on tunne ,et inertsjõudude toimel mingi aja pärast see rippsüsteem venib ära ja hakkab lõtkuma. Hetkel tõstab kergelt nina aga see on ka märgiks ,et on juba liiga suur koorem võetud. Sellise pika hakke veol on muidugi jõuõlg väga pikk ja raskemad asjad olen lasknud järel lohiseda sama asi ka pikemate palkidega. Töökäigus vilumus sae ja traktoriga töötamisel kasvab ja siis saab sellise haaratsiga omatarbeks kõvasti aega ja vaeva kokku hoida. Saab materjali kätte ka kohtadest kuhu kärgua ei pääse
https://www.youtube.com/watch?v=OQoHzrlH...lpage#t=26
Kõik õige, et võib vastu rattaid hakata käima, aga palki sa ometi nii kinni ei võta, et vastu ratast tõstad. (sama kehtib ka poritiiva kohta). Võsa vedamisel on tõesti lähemal asuv haarats natike nuhtluseks, aga palkide vedamisel on lähemal asuv haarats suureks eeliseks.
See 30 cm haaratsi lähemale toomine tähendas minule, et 5.10 pikka palki, mis oli umbes 40 cm diameetriga, vedada ennem ei saanud. Nokk tõusis juba 30 cm palgiga väga kergeks. Küll aga peale aisade lühendamist, tõstab selle 40 cm palgi õhku ja on masinal isegi manööverdamis võime olemas.
Minu jaoks rohkem pole vajagi, kuna üle 40 cm palke on vähe.
Muidugi palkide vedamisel on suureks plussikas ka tagurpidi liikumine, kuna üle küngaste sõitmisel ei tõmba nokka taevase, vaid surub kõvemini maaligi.
(eeldab muidugi roolivõimu kerget töötamist)
Keskmiseks tõmmitsaks sobib kett. Kuna palke on vaja nagu nii ainult ühes suunas tõsta. Teinekord mõne künka peal läheb palgi ots vastu maad, ja rattad kohe maast lahti, või teed palgiga maastiku kujundamist. Kett aga mängib, lastes palgil ülespoole tõusta niipalju kui vaja. Samamoodi on ka palgist hea kinni võtta, kui keskmine tõmmits mängib. Saad haaratsi nurgaga mängida pidevalt (Hüdrauliline kesktõmmits oleks kõige parem, aga nii lühikest ei oska kohe otsidagi ja t-40 saavad jagaja kangid otsa)
(26-12-2014, 21:41 PM)Laurimetall Kirjutas: [ -> ]Väike video hakkematerjali veost. Umbes selline kogus nagu videos on ka minuarvates maksimaalne, mida kannatab vedada, sest kui ees oleks lisaraskus ,siis on tunne ,et inertsjõudude toimel mingi aja pärast see rippsüsteem venib ära ja hakkab lõtkuma. Hetkel tõstab kergelt nina aga see on ka märgiks ,et on juba liiga suur koorem võetud. Sellise pika hakke veol on muidugi jõuõlg väga pikk ja raskemad asjad olen lasknud järel lohiseda sama asi ka pikemate palkidega. Töökäigus vilumus sae ja traktoriga töötamisel kasvab ja siis saab sellise haaratsiga omatarbeks kõvasti aega ja vaeva kokku hoida. Saab materjali kätte ka kohtadest kuhu kärgua ei pääse https://www.youtube.com/watch?v=OQoHzrlH...lpage#t=26
Kas sul on hüdropump originaal või on võimsam 50-ne pandud?
Mul on NŽ 32-10 pump see on pmst nagu originaalpump hüdrosüsteemile ja sellel on otsas veel nž-10 pump roolivõimendile. Hüdrosüsteemist on eemaldatud klapp mis jagab õli kaheks ja õlipaagist on tehtud eraldi ots roolivõimu pumbale. Haaratsi jaoks on 32ne pump täitsa ok. Ma ei tea kuidas see originaal süsteem selle haaratsiga toimetab aga ma kujutan ette , et pikema töötamise peale on õli paagis nii soe ,et ei tõsta midagi ja peab korralikult pööret andma ,et hüdrost võimsust saada.
Endal tuli mõte proovida 50-st pumpa. Vahest ei jõua ikka tõsta ja surudki pöörded põhja. Oskab keegi öelda kuidas istub t-40-le 50-ne hüdropump?
Välimuselt on 32 ja 50 samasugused. Seega peaks sobima. Küll aga arvatavasti jääb jagaja läbivool natike kitsaks ja pikemal tööl läheb õli maru kuumaks. 32/10 on sellisel juhul ideaalne variant. Üks ei sega teist. Rool kerge ja tõstab ka normaalse (tehase) normiga.
Siinkohal ei tasu unustada ,et korras hüdrosüsteemi tõstevõimet ei mõjuta antud süsteemi juures kas pump on 10, 32 või 50. Rõhku annavad nad kõik peaaegu sama väärtuseni enne kui puruks lähevad. Ainuke erinevus on töö kiiruses. Siit tulenevalt ei saa teoreetiliselt ka liiga suurt pumpa panna. Pump peab olema optimaalne. Suur pump tahab suure rõhu jaoks palju jõudu saada. Tühikäigul pole suurt jõudu võtta ja poob mootori kinni. Pöördeid andes läheb pumba tootlikus nii suureks ,et raske on midagi täpselt teha ja hüdrosüsteem liigub liiga kiirelt. T-40 on huvitava hüdrosüsteemiga nimelt on seal juba originaalis klapp mis jagab õli roolivõimendi ja hüdrosüsteemi vahel. Klapi ehitus on lihtne aga juba oma olemuselt kütab selline hüdrosüsteem mõtetult õli. Mida kiiremini õli voolab seda kuumemaks läheb. Lisaks veel rõhukadu mis on pidevalt roolivõimendisse suunatud. Võib järeldada ,et pidevaks hüdroga töötamiseks selline süsteem ei sobi ja pigem ongi mõeldud haakeriistade mõningaseks tõstmiseks ja liigutamiseks. Kui pidevalt õli soojendav ja rõhukadu põhjustav klapp hüdrosüsteemist eemaldada ja lisada roolivõimendile eraldi pump saab hüdrosüsteemi mis on analoogne mtz 80 traktorile. Õli ringleb ilma koormuseta vabalt pumbast jagajasse ja tagasi hüdropaaki. Õli soojeneb ainult viskoosusest ja torustikust tingitud hõõrdejõudude toimel ühesõnaga vähe. Kui nüüd hakata hüdrohaakeriistaga tööd tegema, siis jagaja kangide liigutamisel lastakse õli samuti läbi jagaja siibrite ning kui on soovi palju libistada jagaja kangiga ,siis õli kuumeneb. Normaalsel töötamisel see probleeme ei tekita ja hüdropaagis suudab õli piisavalt jahtuda enne kui uuele ringile läheb. Koppadel ja suuremates hüdrosüsteemides on kasutusel lisaks õlijahutid ja muutuva tootlikusega pumbad , et proovida maksimaalselt energiat kokku hoida. Liigne õli soojenemine ja jahutamine on pmst kütuse ülekulu. Oma kogemusest arvan ,et kui pole mingit spetsiifilist seadet ,mis palju võimsust hüdrosüsteemist tahab võiks olla eraldi pumpade puhul hüdropump isegi väiksem kui 32, sest kiirust on aga tühikäigul ei jõua mootor pmst mitte midagi teha alati on vaja natuke pöördeid tõsta ,et oleks piisavalt momenti. Üldiselt on 32-10 täitsa ok ja paigaldus on ka lihtne.
Nii, sai ostetud haarats ära, aga tuleb puudu üks jagaja sektsioon. On keegi teinud t-40-le kuidagi neljanda sektsiooni juurde?
no ma pakun et sul kesktõmmits ka hüdroga, pane selle asemele kett nagu soovitati, või kraan vahele ja ühenda lahti, siis peaks sektsioonidest piisama, 2 haaratsile ja üks rippsüsteem.