Tervitus austet kaasfoorumlastele!
Nagu pühade ajal ikka, on rohkem vaba aega igasugu tehnikavidinate peale mõelda. Tekkis idee panna eramaja garaažikanali otsa seinale mõni kahveltõstuki raam, et sellega kasvõi küttepuid alla korrusele transportida. Sealt edasi katlamajja. Garaažialune on tühi ruum. Selle laes, kummalgi pool servas on kaks õõnespaneeli, mille peal auto seisab. Kanal on kaetud äravõetavate prussijuppidega.
Seega on olemas garaaž, kanal, selle all tühi ruum, tõstukiraam, mis pärineb arvatavasti vanemalt Balkancarilt. Puudu on hüdraulikapool: pumba, paagi, jagaja ja juhtimissüsteemiga.
Kas keegi on midagi taolist ette võtnud? Saaks ehk kogemusi jagada, mis pumpa ja jagajaid kasutada võiks. Saan aru, et tõstukit saab kasutada vaid siis, kui auto on väljas ja et tõstuki mastiosa tõuseb garaažipõrandast kõrgemale, aga tont temaga, iseenesest see väga ei sega.
Tervitades, IP
P.s. Pean veel raami lahti tõmbama ja ära mõõtma, kas selle tõstekõrgus üldse ulatub kahe põrandatasapinna vahel majandama.
Poolautomaat. Üles pumbatakse suvalise (jalg)pumbaga, alla vajub ise. Kiiruse määrab drosselklapi ava.
Oi-oi, enne pühad läbi, kui üles jõuad trampida. Ikka roolivõimupump el.mootoriga ja lõpplülitiga..
(28-12-2014, 18:11 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Oi-oi, enne pühad läbi, kui üles jõuad trampida. Ikka roolivõimupump el.mootoriga ja lõpplülitiga..
Ega jalaga tampida või pedaalidega vändata ei viitsi küll.
Kuidas roolivõimu pumbaga alla laskmine peaks käima, kraan survepoolele vahele ja solinal õli paaki tagasi? Kas need pumbad hoiavad seisu ajal õli kinni, et fikseerida tõstukil asend ü.s.s.-s ja ka vahepeal. Sel juhul paneks NŠ-10 reverseeritava mootori otsa ja alla lastes vajutaks mootori/pumba teistpidi käima. Või peaks ikka jagajat kasutama?
Tervitan, IP
Nii hull ei ole, et pühad läbi. Võrdluseks kunagi ehitatud külmakambri laibatõstuk. Kuni 200 kilo tõstis meetri võrra 50 pedaalivajutusega. 2 meetrit siis sajaga, 400 kilo kahesajaga. Neile andmetele võib tugineda mehaanilise kasuks otsustades. 2 - 3 vajutust tuleb sekundis ilma rahmeldamata.
Oeh, mille kõigega on elu jooksul tegeletud...
(28-12-2014, 17:58 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Üles pumbatakse suvalise (jalg)pumbaga, alla vajub ise.
See pumpav jalg kulub põlveni ära, kui puuaktsiooni käigus on tõstukit vaja palju kordi päevas üles sõidutada.[
attachment=51526] Alla tuleb jah, ise. Kuna elektrit ei ole arvatavasti tarvis kaugelt vedada, siis mina panustaksin sellele. Tõmbad kangi ja sõidab. [
attachment=51527]Mugavus maksab ka midagi. Kui juba teha, siis teha!
Kõige lihtsam ja odavam on ehk vintsi ja trossiga, kuigi vahest mitte kõige ohutum. Kui aga endal mõistus peas ja koorma alla suu ammuli vahtima ei lähe, siis peaks kõik OK olema. Hüdraulika oleks tõesti vingem, aga nõuab suuremat investeeringut, kui endal või sõbral silindreid-jagajaid kuuri all ei vedele. Kui juba sellele panustada, siis ei ole minu arvates mõtet käsitsi või jalgsi pumbata. Kasvõi NŠ10 pump(odavaim) ja mingi 1,5kW el. mootor juurde ning elu lill.
Edit: Kui puid ja asju on vaja liigutada ainult ühes suunas ehk siis ülevalt alla, siis oleks ehk kõige lihtsam teha plekist renn? Sõber gravitatsioon toimetab ise puud alla. Pähe torkas veel üks mõte - kui tühi tõstuk ajada üles trossi, plokiratta ja vastukaalu abil(teoreetiliselt võib ka vedrut tarvitada) ning koormaga allatulekut pidurdada mehhaaniliselt või hüdrauliliselt, siis pole mootorit ega pumpa tarviski. Kui koormad teha väikesed, nii et kaal parasjagu koorma kasuks on, pole ka väga jõulist pidurdamist vaja. Lihtsalt laod puid peale, kuni tõstuk hakkab ise alla liikuma. All fikseerid tõstuki ära, laod puud maha ja lahti lastud tõstuk venib ise üles tagasi.
No ehk sai siit mõne kasutamiskõlbuliku idee...
Arvuta välja, vast mõne tankuri survestki aitab. Muidu jah jagajat või kolmikkraani vahele vaja. Kompressoriga veel parem- kui pääseb liikuma, siis viskab kohe riita!
Basiliol on väga head mõtted, nagu alati.
peris heaste äi saa nüid aru küll.
ega sul põle tarvis ju puid üles vedida?
ikka alla tahad saada?
puista nad siis niisama kanali august sisse ja ongi all.
või tahad sa juba näituseks auroalustele laotud riitasid täies tükis alla saada?
kui ikke lahtised halud siis niisama sisse valamine kõikse lihtsam või siis eelpool mainitet renn ehk veel parem.
sellega saaks üksjagu serva taha ka kauba saata.
Sellest võiks pihta hakata, et kui jäme on silinder.
Ilmselt poleks sinna mõtet üle 60mm silindrit panna.
Eeldades et silinder liigub 150cm saame mahuks 4300cm3.
Nš 10 pump annab 10cm3 pöörde kohta.
Kui me paneme pumba 1000p/min mootori otsa saame minutis 10 000cm3.
Seega toimuks tõstmine laias laastus 26 sek.
Kui ma mõttes 26 loen siis tahaks kiiremini saada.
Ilmselt oleks mõistlik 1500p/min mootor.
Mis aga selle värgi juhtimisse puutub, siis konkurentsitult kõige soodsam asi on Gaz-53 kallaja tõsteklapp.
Üles tõstmiseks paneb pumba käima, asi jõuab üles vastu piirajat ja avaneb kaitseklapp.
Mootorit seisates sulgub tagasivooluklapp ja platvorm jääb üles seisma.
Alla laskmiseks on vaja vajutada vardale, mis lükkab kuuli pesalt ja platvorm vajub alla.
Selle, mis sellele vardale lükkab peab küll igaüks ise välja mõtlema, kuid kuna tegu on garaaziga ja eeldatavalt on seal kompressor ma paneks väikse õhusilindri seda varrast lükkama ja platvormi peale kummipumpamise püstoli.
Vajutad alla, on silinder surve all ja platvorm läheb alla.
Lastes päästiku lahti läheb rõhk silindris alla ja taastub tõstmiseks vajalik olukord.
Enam soodsamalt ei oska asja lahendada.
(28-12-2014, 19:07 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]peris heaste äi saa nüid aru küll.
ega sul põle tarvis ju puid üles vedida?
ikka alla tahad saada?
puista nad siis niisama kanali august sisse ja ongi all.
või tahad sa juba näituseks auroalustele laotud riitasid täies tükis alla saada?
kui ikke lahtised halud siis niisama sisse valamine kõikse lihtsam või siis eelpool mainitet renn ehk veel parem.
sellega saaks üksjagu serva taha ka kauba saata.
Mul plaanis teha kolm-neli ratastel konteinerit ( 800 ×1000× h1500), mis laon puukuuris katlahalgusid (600 -700 pikad) ja sõidutan garaaži, lükkan tõstuki platvormile või käppadele ja lasen alumisele korrusele. Sealt edasi lükkan konteinerid kõrval ruumis asuvasse katlamajja, katla kõrvale ja sealt tore katelt laadida.
Kõik selleks, et ei peaks mitu korda halgusid ümber laduma. Põrandalt üles tõstma jne.
Konteinerid vaja ka üles tõsta, et neid uuesti laadida. Tuhakotte ei tahaks ka läbi toa välja tirida.
Teoreetiliselt saaks ka kanali kohale tuleva telfriga asjad aetud, kui hüdraulika ja tõstukiteema mingil põhjusel ei õigusta.
Tervitan, IP
Ma arvan, et basiilio esitatud idee, et pane elektri vints, on kõige soodsam ja mugavam üldse.
Vajutad nuppu, ja asi liigub üles, vajutad nuppu, liigub alla. Juhtpuldid saad panna üles korrusele ja ka allakorrusele. Vintsi hind võrreldes hüdraulikaga on ikka tunduvalt väiksem. Säästlikum on ka süsteem
.
nu vot, kohe pilt selge.
kui sa just jämedast umbsest rauast või suisa betoonist neid kärusid ei tee, siis jääb kogu kupatuse kaal ikka kolmekohalise numbri piiresse kilodes. ja selle asja jaoks on elektri telfrist/vintsist ilmselt küll ja veel.
(28-12-2014, 19:21 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Nš 10 pump annab 10cm3 pöörde kohta.
Kui me paneme pumba 1000p/min mootori otsa saame minutis 10 000cm3.
Seega toimuks tõstmine laias laastus 26 sek.
Kui ma mõttes 26 loen siis tahaks kiiremini saada.
Ilmselt oleks mõistlik 1500p/min mootor.
Mina olen NŠ10 käima lasknud ka 2850 rpm-ga. Siis lippab silinder küll nii et teeb tuju heaks! Jah, ma tean et see ei ole pumbale hea ja elu jääb tal lühikeseks. Aga see ei ole ka puulõhkuja, millele hommikust õhtuni tuld antakse. Tõstmisel töötaks ta väga lühikest aega ja antud kohas ka suht harva. Muidugi oleks NŠ35 tummisem tükk ega nõuaks ka suuremat mootorit, kuna koormus on siin oluliselt väiksem kui ntx puulõhkujal. Pump on lihtsalt kallim. Aga kui kõik jupid viimse pulgani tuleb poest osta, siis ei mängi nende pumpade hinnavahe kuigi suurt rolli.
Austet ksf Basilio plokkiratta ja trossi mõtte peale meenus tahtmatult ühe humoristi lugu sellest, kui veel õndsal endisel ajal oli mehel vaja telliseid virutada. Leidis siis ehitusplatsi, kus 5. korrusel oli vajalik kogus olemas. Kuidas neid alla saada? Kõrval üle katuse serva rippus plokiratas, köis üle. Leiti 200 L tühi vaat, laoti telliseid täis ja teine mees hoidis maapinnal kaalu vastu. Kusagil 2. korruse kohal kohtus ta telliseid täis vaadiga, sai sellelt hea kolaka. Siis, kui vaat tellistega vastu maad käis, tuli sellelt põhi alt ära ja mõne aja pärast kohtus mees, kes 5.dalt köie otsas allapoole liikus uuesti sama vaadiga. Kui mees oli vastu maad käinud ja raputusest ümber käe keeratud köis lahti tuli, kohtus ta peagi veelkorra sama vaadiga, mis talle viiendalt otse peale kukkus... Aga see selleks... kindlasti ei pea niimoodi minu halukoormaga juhtuma. Lihtsalt vastukaalu kasutamise mõttega seosest tuli see lugu meelde.
Võibolla parim ja lihtsam on tõesti ksf 2715 idee GAZ-53 tõsteklapi kasutamise kohtla. Mehaaniliselt saaks seda varrast nii ülevalt kui ka alt kasutada.
Kas minu vahepeal tekkinud idee NŠ pumba teistpidi töölepanemisest alla laskmisel on väga eluvõõras? Juhul kui seisev pump õli peab, võib ju ka mingi elektromehaanilise piduri pumba ja mootori vahele sättida, et ta surve all hüdromootorina tööle ei hakkas.
Veel üks variant on kasutada tagaluuktõstukite hüdrojaamasid, aga see vast veel keerulisem/aeglasemalt töötav lahendus, lisaks akud ja nende laadimine jms.
Trossiga on ka see lugu, et tõstuk saaks olema garaaži väravate poolses kanali otsaseinas ja garaaži lakke seda kinnitada ei tahaks, sest vahepeal vaja võibolla autoga sisse sõita, siis võta selleks jälle tross maha.
Tervitan, IP
Ehk saan ma millestki valesti aru, aga kui vints kanalisse kinnitada, siis plokiratas võiks ju ainult veidi kanali servast üle olla(liigutaks eraldi plaati kanali sügavuse jagu)? Ei segaks see autot ja lihtsalt kinnitatav-äravõetav ju ka? Uued vintsid(mingi 3000lbs-ised ) ju alla 180 raha...kasutatud sõltuvad juba kokkuleppest. Muidugi kui kõik hüdro asjad on olemas, siis küll.
(28-12-2014, 21:47 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Austet ksf Basilio plokkiratta ja trossi mõtte peale meenus tahtmatult ühe humoristi lugu sellest, kui veel õndsal endisel ajal oli mehel vaja telliseid virutada. Leidis siis ehitusplatsi, kus 5. korrusel oli vajalik kogus olemas. Kuidas neid alla saada? Kõrval üle katuse serva rippus plokiratas, köis üle. Leiti 200 L tühi vaat, laoti telliseid täis ja teine mees hoidis maapinnal kaalu vastu. Kusagil 2. korruse kohal kohtus ta telliseid täis vaadiga, sai sellelt hea kolaka. Siis, kui vaat tellistega vastu maad käis, tuli sellelt põhi alt ära ja mõne aja pärast kohtus mees, kes 5.dalt köie otsas allapoole liikus uuesti sama vaadiga. Kui mees oli vastu maad käinud ja raputusest ümber käe keeratud köis lahti tuli, kohtus ta peagi veelkorra sama vaadiga, mis talle viiendalt otse peale kukkus... Aga see selleks... kindlasti ei pea niimoodi minu halukoormaga juhtuma. Lihtsalt vastukaalu kasutamise mõttega seosest tuli see lugu meelde.
...Kas minu vahepeal tekkinud idee NŠ pumba teistpidi töölepanemisest alla laskmisel on väga eluvõõras? Juhul kui seisev pump õli peab, võib ju ka mingi elektromehaanilise piduri pumba ja mootori vahele sättida, et ta surve all hüdromootorina tööle ei hakkas.
Lugu katusekivide alla laskmisest on klassika, müüdimurdjadki tõestasid ära, et toimib! Tuli ka endale see lugu meelde kui soovitasin, aga eeldasin, et sellisel tublil mehel on ikka rohkem aru peas.
Hüdraulikapumpa minu teada teisipidi käima ei panda ja õli kinni hoidmiseks ei kasutata. Allalaskmiseks võiks olla ujuvasendiga hüdrojagaja, antud juhul piisab ühesektsioonilisest. Neutraalasendis hoiab jagaja ise õljumil nii öelda punni ees ega anna järele. Ega ma hüdraulika alal väga pädev ei ole, aga puulõhkuja ehitamise käigus jäi ka miskit tarkust minugi kaalikasse pidama. Targemad võivad täpsemaid soovitusi jagada. Jagajaid ja muud hüdraulika staffi võib imetleda ntx:
http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?opti...40&lang=et
(28-12-2014, 21:47 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Kas minu vahepeal tekkinud idee NŠ pumba teistpidi töölepanemisest alla laskmisel on väga eluvõõras? Juhul kui seisev pump õli peab, võib ju ka mingi elektromehaanilise piduri pumba ja mootori vahele sättida, et ta surve all hüdromootorina tööle ei hakkas.
Tervitan, IP
Siit paistab juba roheline idee: alla liikuv platvorm toodab elektrit. Selle saab maha müüa.
(28-12-2014, 22:20 PM)aavu Kirjutas: [ -> ] (28-12-2014, 21:47 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Kas minu vahepeal tekkinud idee NŠ pumba teistpidi töölepanemisest alla laskmisel on väga eluvõõras? Juhul kui seisev pump õli peab, võib ju ka mingi elektromehaanilise piduri pumba ja mootori vahele sättida, et ta surve all hüdromootorina tööle ei hakkas.
Tervitan, IP
Siit paistab juba roheline idee: alla liikuv platvorm toodab elektrit. Selle saab maha müüa.
Vohh, panen tõstukile hüdromootori ja selle otsa "ilgelt võimsa" geneka. Kõrvale panen pisikese säästu telfri, millega tõstan puud alt üles ja lasen kohe kõrval tõstuk-generaatoriga alla tagasi ja nii paarsada korda päevas. Mida suurem võimuste vahe neil seadmetel on, seda rohkem pappi tuleb...Hurraa...JJJ
Ee-eh, oh oleks see vaid nii,
Paistab, et udu-lihtsat ja ulme-odavat lahendust ei olegi, ega peagi olema. Kuigi, tänudega, sain juba mitmeid väärt soovitusi, mille kallal edasi mediteerida. Mis hea peab saama, see ka raha maksab.
Tervitan, IP
sõbralikult vihjaks, et enne hooga pihta hakkamist tasuks ehk kiss printsiipi meenutada.