400 on suhtkoht miinimum, pigem normaalne üldvalgus. Normaalne valgustugevus töökohal oleneb üldvalgusest, töökohast, töö tegijast ja tehtavast tööst. Mina arvestaks 7-800 ja üles luksi, kui päris puude lõhkumisega tegemist pole. Ja oluline on selle juures ka ühtlane valgus. Näiteks prosed liiga lähedalt hakkavad peegeldama ja teevad teistpidi halvaks selle asja.
(19-01-2015, 01:11 AM)Flammable Kirjutas: [ -> ]400 on suhtkoht miinimum, pigem normaalne üldvalgus. Normaalne valgustugevus töökohal oleneb üldvalgusest, töökohast, töö tegijast ja tehtavast tööst. Mina arvestaks 7-800 ja üles luksi, kui päris puude lõhkumisega tegemist pole. Ja oluline on selle juures ka ühtlane valgus. Näiteks prosed liiga lähedalt hakkavad peegeldama ja teevad teistpidi halvaks selle asja.
800 üldvalgustuseks hakkab natuke silmade peale. Eriti ainult ülalt langeva valguse puhul - nagu silmad korraks tõstad, oled alla vaadates mõnda aega pime. Aga eks see on natuke individuaalne ka
Märkisid õigesti, et sõltub tööst. Mulle jäi mulje, et teema räägib üldotstarbelise töökoja üldvalgustusest. Seega võime vist välistada juveliiritööd ja trükiettevalmistuse. Vist ka kanepikasvatuse (kuigi selles viimases ei saa vist kunagi kindel olla). Rahast räägiti ka - et valgustamine päris vaeseks ei teeks.
Seega räägime üldvalgusest. 800 luksi eeldab päris muljetavaldavat valgustiparki lakke. See on tehtav, kuid mitte odavalt. Räägid ju isegi prožektoritest laes, mida ei tohi liiga ligistikku panna... Säärastel eredatel kodupäikestel on aga kalduvus üsna suure söömaga olla.
Kuigi üldjoontes olen nõus: täpseks tööks on vaja oluliselt enam, kui üldvalgustuse 400.
LED-de ja üldse valgustuse puhul peab vaatama seda, et kui suure pinna pealt see valgus tuleb. Toa saab valgeks niimoodi, et panna üks cm2 suurune üliere täpp lakke, mille poole silmi tõsta on lausa valus. Saab aga ka niimoodi, et valgusallikad on ühtlasemalt ja suurema pinna peale jaotatud. Ja mida vähem on valgusallikaid, seda rohkem esineb varjusid.
Valgustuse projekteerijad arvestavad oma projektides küll valgusti kõrgust, valgusti poolt antavat valgusvoogu ja valguse nurka, ruumi lagede ja seinte värvi ja veel mitmeid asju, muuhulgas ka seda kui ühtlane valgus valgustatavatele pindadele langeb.
(26-02-2017, 12:56 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Toa saab valgeks niimoodi, et panna üks cm2 suurune üliere täpp lakke, mille poole silmi tõsta on lausa valus. ... Ja mida vähem on valgusallikaid, seda rohkem esineb varjusid.
Issand Jumal seda ei teadnud ja riputas meile taeva vaid ühe üliereda täpi, mille poole silmi on tõsta väega valus ... ja ometi on päikesevalgus kui loomulik valgus suurema osa päevast praktiliselt varjudeta
(27-02-2017, 21:40 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ] (26-02-2017, 12:56 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Toa saab valgeks niimoodi, et panna üks cm2 suurune üliere täpp lakke, mille poole silmi tõsta on lausa valus. ... Ja mida vähem on valgusallikaid, seda rohkem esineb varjusid.
Issand Jumal seda ei teadnud ja riputas meile taeva vaid ühe üliereda täpi, mille poole silmi on tõsta väega valus ... ja ometi on päikesevalgus kui loomulik valgus suurema osa päevast praktiliselt varjudeta
Lõunaosariikide värk, päike paistab seniidis ja lausa suurema osa päevast.
Vanajumal pani oma lambile ikka hajuti ka, atmosfäär nimeks. Vaakumis lõpeb päikesepaistetus varju piiril nagu noaga lõigatult.