automoto.ee foorumid

mõttepaus.
suhtlesin registripidajaga telefonitsi põhja vahetamise osas. See suhtlus ei viinud kahjuks kuhugi - registripidaja vaade on, et sõidukil on VIN ning selle muutmine ei ole ok ei dokumendis ega reaalsuses. Sõiduki vanus vms ei ole parameeter ja sõidukite puhul peab olema vanusest jms-st sõltumata "võrdne kohtlemine".
kaine mõistus räägib üht, nn mängureeglid teist.

kas on kellelgi soovitusi, kuidas edeneda? Eeldan, et registripidaja reatöötajast kõrgemal on pilt, otsustusvõimekus ja võimalused laiemad. Et me riik ja ametnikud on ikka asjalikumad ja mitte nii piiratud

Samas plaanin niiehknaa ka algupärase põhja kunagi korda teha. Tööd on rohkem ja pelgalt varuosaplekist ei piisa. Variant on ka seda teed minna.

jaapani raua puhul, mis 30+ aastat vana oli vanasti küll tavaline, et kere on numbrita, kuna roosterägalik oli selle koha lihtsalt konsumeerinud. Sama jutt peaks olema kõiksugu sierrraaridega, kus number abimehe jalgeall.
kui ikka pole number identifitseeritav, peaks muuseumil birkast jätkuma.

Uuri veidi lähemalt seadusi, ntx ülevaatuse omi. Minuteada üle 35a vanustel autodel ei pea vin enam kerel loetav olema, birka peal olevast piisab. Vähemalt ülevaatusel kuulsin sellist juttu.
On sul köigi nende pörnika-aastate jooksul üldse ülevaatusel keegi nöudnud seda tunnelipeal olevat vin'i näha?

Mul tehti ka sierrarile kunagi (või oli üks granu?) dokustaati märge, et vin mitteloetav (või muu sõnastus), sõbrapoisil sama teema. Seega - saab küll, kui kere taastatud ja tehasesilt alles.

tean, et VIN peab loetav olema kuni 30a vanustel sõidukitel.
kehtiv Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa2 räägib eranditest, sh 30+a vanadest sõidukitest. VIN osas ütleb nii:

Tsitaat:Kood 601. VIN-kood (e tehasetähis) ja kere või raami number
Nõue: VIN-kood ja kere või raami number peab olema sõiduki valmistaja või
Maanteeameti tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema loetav 30 aasta
jooksul.

Sooviks aga siiski asja vormistada viisakamalt, kui rellakaga VINi maha käiates. On kultuursem lähenemine ja mulle meeldib elada teadmises, et riik on kodaniku jaoks, mitte vastupidi

ilmselt asun homme riigiametiga kirjavahetusse. Mul tekkis teema vastu sportlik huvi.
kuna suures plaanis soovin ka algupärase põhja korda teha, siis kaalun ka varianti sellele uued põhjavannid tellida ning käised üles käärida. Masina algupärasuse kohapealt oleks see õigem ning vaikselt olen selle masina puhul kaldunud rohkem algupärasuse säilitamise poole, kui algne plaan oli. Esimeses lähenduses ma musta numbrit ei sihi, aga suuremates asjades võiks ju tulevikuvõimaluse jätta.

eile oli põrnikaga seotult veel kaks ebameeldivat uudist:
- Männiku liivapritsil on mu sildade jmsi jaoks aega alles järgmisel teisipäeval. St nädalavahetusel ma veel puhastatud sildu värvida ei saa. Põhjaga seotud küsimärkide taustal ei ole see suur probleem ning leian endale muud tegevust
- Pintaväri poolt segatud värvinäidis ei klappinud kummagi mul kaasas olnud kere pealt pärit näidislapiga. Tegelikult ei tea ma ka ise, mis on päris õige toon ja mis tooni ma ise soovin. Kas tumedam sinine või heledam, kui palju nn rohelise-efekti. Otsin veel natuke, püüan sotti saada tehasetoonist ning selle pealt otsustada, kas see sobib masinale. Muidu Devor väitis, et nad saavad tehasekoodi järgi pinnakat segada. Võimalik, et võtan sealt prooviks ühe liitri ja katsetan varjatud kohtadel. Elame-näeme. Lihtne asi, mille olen kole keeruliseks teinud

aeg lendab kiirelt. Masina edenemise osas pean silmas pidama ka suure pildi ajakava, mis on selline:
- aprilli lõpus kere taas ratastel. Eeldab, et põhi ja sillad on valmis, kere alumised osad + salong on värvitud
- mai lõpuks värvimise ettevalmistused tehtud
- juuni alguses masina värvimine, Jaanipäevaks masin koostatud. Miinimumprogrammis lihtsalt ilmastikukindlana, st salong ja mootor veel tegemata

graafiku raiub kivisse fakt, et juuni lõpus pean garaazhi vabastama. Omamoodi on see teadmine hea - on "perekonnanõukogu" jaoks väärtuslik objektiivne argument garaazhiõhtute ja -nädalavahetuste kasuks

pole VIN-teema torkimiseks tuju olnud. Eks see tegelikult üks põhimõtteline jonnimine oleks. Kas tahan närve ohtu seada - elame-näeme.

möödunud nädalal käisid veermikujupid liivapritsis:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...6.JPG.html

käigukast sai pestud:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...1.JPG.html
mis (1-komponentse ja suht paksu) värviga võiks kasti üle pintseldada? Tehas on ta millegagi üle käinud ning värv on alumiiniumi korrosiooni eest kaitsmisel täitsa praktilist väärtust omav...

tagumisel "lääbal" oli huvitav kulumisjälg:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...0.JPG.html
ilmselt on vedrustuse piirik olnud vahepeal deformeerunud ning "lääbat" nühkinud. Mingi hetk on keegi ta sirgemaks väänanud.

üks esipiduri tagaplekk oli kah rooste purdud:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...5.JPG.html

need augud täitsin kinni keevitades.

kere puhastamine pinnaroostest jms-st oli tüütu ja eeldatust töömahukam ettevõtmine. Mootoriruum, ninas asuv pagasiruum (ka altpoolt) ja 2 rattakoobast. Igatahes on see vastik tolmune kraapimine ja küürimine nüüd tehtud.

seina ääres on kaks põhja. Kui aeg lubab (suur küsimärk), lõpetan eeloleval nädalavahetusel parempoolse ning see saab (musta) värvi alla:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...8.JPG.html

kattevärvide osas kisub Devori poole. Pildil on käigukasti kohalt pärinev "näidis-keretükk", A-piilari alt üks keretükk ning värvidena papitükil Pintaväri näidis, purgis Devorist võetud prooviliiter:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...6.JPG.html

eks prooviliiter ütleb pealekandmise järel, kas on õige toon (mis ta olevat paistab) või mitte. Armatuuri all on hea proovida ja võrrelda - seal on säilinud hea hunnik (pleekimata) tehasevärvi.

järgmisel nädalal puhkan Maarjamaalt eemal - naastes loodan mind ootavat pakki, milles on juba mingi hunnik tihendeid, piduritükke jms vidinaid, mille abiga saab põhja veerema panna ning kerega paaritada
manuspildil on nimistu, mis klapib loodetavasti saabuva paki sisuga. Selle osas saab huvitav olema - kas B-osa kummitükid (erinevad keretihendid) on ikka usutavad. Üldiselt ei ole need kallid ning mul tuleb niiehknaa veel vähemalt üks jupitellimus teha, niiet kui ikka üldse ei meeldi, tellin lihtsalt kallimad (nn B-kvaliteedi ja A-kvaliteedi hinnavahed on jämedalt 2,5..3 korda) ja kasutan neid.

piduri töösilindritele on masinal läbi aegade loominguliselt lähenetud. Mõõdud ei kattunud tehasemõõtudega. Kuna ees oli üks värske 17mm ning taga talle sobiv paariline, siis jätan need tagasilda (päris õige oleks seal '65 aastakäigul 19mm; 17mm on '67+ oma). Ette on tellitud nn tehasemõõdus 22mm silindrid.

täna võtan värvipüstoli kruntimiste alustamiseks kätte.
seda püstolit tuleb viibutada päris palju:
- põhi kahelt poolt kolmes kihis (epo, täitekrunt, kattevärv. Kattevärvi eel veel ka ohtralt kerehermeetikut)
- salong kohati kahes, kohati kolmes kihis (plus keevituskohtade kerehermeetik)
- mootori- ja pagasiruum nii "seest" kui "alt" kolmes kihis (plus kerehermeetik)
- ca 20..30 ühikut sillatükke jms pisemaid / riputatuna värvitavaid vidinaid kolmes kihis. Kuna nii palju asju mul korraga rippuma ei mahu, jagunevad need vähemalt kaheks etapiks. Püüan põhja veeremasaamiseks vajalikud osad kõik esimese korraga värvi alla saada

kõik võõbatavad asjad on hetkel roostemuunduri kihi all - esimesele krundikihile eelneb olenevalt masinaosast kas elektrilise või käsi-messingkettaga töötlemine. Saab tolmune olema...

veel on väga teretulnud kaasvõitlejate lahked mingit sorti keregrilli või tõsisema värvimise abipukkide laenukslubamised - need aitaks põhjale kuluva 4 kihi (epo+täitekrunt+keremastiks+kattevärv) kuivamise aega 4 päeva võrra lühendada ja võimaldaks ilmselt ka ühtlasemalt kaetud tulemi. Praeguses lähenduses tuleb mul põhja ülemist ja alumist poolt eraldi värvida ning igale kihile rahulikku mõneteisttunnist kuivamisaega jättes tähendab see tegelikult katmist 1 kiht päevas ning 8 kihti viitab 8 värvimispäeva peale.

tänud grilli pakkujatele. Taevaminekupüha eel soostus aga põhi siiski lausa koduste vahendite abil üles tõusma

Sellist lähenemist tore lugeda,et saan ise hakkama,ise olen ka panustanud just selliselt,et ise hakkama saada,vähemalt suuremalt osalt.Kui vbl.viitsid ehk teha veel väikse töö,isi mõtsin sellist varjanti,et tagaotsas kus need kone kinnitus kronsad.Sinna sättida x latt rauast nö.kronsa,millele jääks siis keskele auk,millest oamkorda mingi pulk,võll läbi oleks.Võib ka pm.lakke riputada,ma omal nii teen,panen tali otsa kõlkuma.Ette otsa ka midagi sarnast,kolmnurk toed ja ongi sul kiirelt moodustatud kere grill olemas,käepäraste vahenditega.Soovitan soojalt,mida parem,mugavam sul seda teostada,seda parema kvaliteetsema tulemuse saad   Mis puutub kere edasse,siis sellele teeks lihtsalt mingid pukid,võimlemist on seal nvn.omajagu.
https://youtu.be/S37YAOmNuuk
Vaatamata sellistele abivahenditele...
https://youtu.be/HvHwJEvlMqc

https://youtu.be/iBiS77yKQEk

kaalusin kah pukkide tegemist - funktsionaalsed asjad teeks vast 4..8 tunniga valmis ning küllap leiaksin ka maal ringi vaadates sobiva materjali. Kuna ma aga põrnika järel neile otsest rakendust ei näe ning eeldatavalt teen paaril eesootaval aastal kerede ehitamise osas pausi, siis pole mul mõistlik "jalgujäävat kola" (juurde) tekitada

Su jagatud filmikesi on kena vaadata. Nii riistad kui kambrid on uhked. Kere värvimine paneb muidugi isegi minu kui amatööri muhelema - töövorm on lühikese varrukaga, kindaid pole käes. Katuse värvimist alustab alumisest otsast ning kui küünitab ülemise otsa poole, on särgisaba peaaegu värske värviga kokkupuutes. Aga see eristabki ilmselt amatööri ja proffi - üks võib kasvõi silmad kinni värvida, teisel sõltub tulem aga paljuski ettevalmistusest ja jooksvatest pisiasjadest

kere sai alt, salongist, mootoriruumist ja pagasiruumist värvitud möödunud nädavahetusel:


põhi, sillad jms olid värvitud juba varem. Käigukast sai epokrundi + kattevärvi alla. Saame näha, kas püsib paremini, kui tehasevärv.
esmaspäeval sain "uued" uksed. Kahjuks ei saa ukselukustit ilma keevitamata sobima panna ning taastan vist ikka oma algupärased uksed.

Põhi on sildadega koostatud - pidurisüsteem tahab veel natuke tööd. Sildade kokkupanek oli oodatust tüütum - nii mõnigi asi põtkis vastu ja nii mõnigi asi vajas paigaldamiseks koormarihmu



eile ilmnes ootamatu probleem: esisild ei sobi uue põhjaga. Kinnituste kuju ja kontseptsioon on sama ehk sild kinnitub 4 poldiga kardaanitunneli otsa plus kahega kere külge. AGA nn uus põhi tahaks sillatala, millel on torsioonitorude vahekaugus ca 3cm suurem - sellel pildil alumise "torupesani":


mõtlesin juba silla asendamisest, aga see toob ilmselt muid probleeme. Kasvõi selles võtmes, et piduriosad peaks jääma algupärased (ning velje poldivalemiks 5x205).
sobitan aga ilmselt ikka praeguse silla. See vajab vahetükke, mille abil sild nihkub ca 20..25mm ettepoole. Sild-kere poltkinnitused jäävad ära, alumised silda põhjaga siduvad poldid saavad põhja pool uued avad.

küsimus: kuidas oleks mõistlik nn vaheflants realiseerida, et tulem oleks viisakas ja kuluefefektiivne? Kas mingit sorti laserlõikus? Kust küsida ja mida ma sisendiks andma pean? Saan teha nt plastiliinvormi ja sellelt asju mõõta.

uba on ülsiselt sellise "frameheadi" puhul nähtavad horisontaalsete "torupesade" vahe väiksemaks ajada. Sild võiks frameheadile võimalikult suure pinnaga toetuma jääda, niiet sillakinnituse muutvate nn vahetükkide min laius oleks 40..50mm. Sügavus 20..25mm. Vahetükkide kõrgus on ca 150..160mm.

ratastel


rattakoobaste värvimiseks tahab veel mingi loogikaga otsade kergitamist põhjalt. Kui päevavalgus kattevärvi õnnestumise võtmes lubab, siis salong, mootoriruum ja pakiruum saavad edaspidiseks "pitseeritud". Praktikas neid ilmselt nii kiirelt kinni ei saa - küliliolekus värvitud kere nõuab ilmselt mõne nurga alt veel kattevärvi...

kui kahe auto garaazhis põhja, keret, uksi (2 komplekti), tiibu ning ka tööriistu pidada, ei ole tegu mitte tohuvapohu vaid ruumipuudusega. Kandevkerega masinaga mahub toimetama, aga järgmised garaazhid ehitan siiski suuremad

Kas sa sillamure said lahendatud ja kui siis mis trikiga ? nagu ma aru sain siis on sul sellise ristlõikega jubinat vaja?

Edit: auke peaks kaks olema.

just - Sa kujutad väga õige kujuga asja. Ideaalis väikeste täiendustega kolmandas mõõtmes. Kuigi mu eelnevast kirjeldusest ning nigelatest piltidest (lähivaates ei ole ju pildil nihked nähtavad) oli kindlasti raske aru saada, mis on point.
vaatasin natuke veebipoodides ringi, aga vastavat üleminekutükki ei leidnud, niiet tuleb ikka "Made in Estonia" käsitööna teha.

panin silla alla:
- distantsiks hetkel puitklotsid. Annab enam-vähem õige asendi
- ülemised algupärased sild-põhi kinnitused on kasutusel (lihtsalt pikemate poltidega. 90mm asemel 120mm. Loomulikult "tugevad poldid")
- alumiste sild-põhi kinnituste jaoks puurisin uued augud. Hülsstugevdust frameheadi sisse ei tee - vana tsenter on ca 15mm kaugusel ehk siis ühes auguservas ning toetab kuigipalju. Sinna läksid 140mm poldid + vastu mutrid (tavalise meeterkeermega tugevad - nii pikki peenkeermega ei leidnud)
- kuigi see "kererappimine" mulle ei meeldinud, laiendasin sild-kere kinnitusavasid ja kinnitused säilivad. Need on päris olulised - nii sillale kui kerele. Sillakinnituste vähendamine 6 pealt 4 peale ja nn ruumilisust oluliselt vähendades ei ole kena. Ning kui kere sealt ei kinnituks, oleks kõige eespoolsemad kerekinnitused alles A-piilari all. Sealgi vaid vasaku ja parema piilari all ehk kahes punktis...
- teen praeguse sillaseisu põhjal akrüülvormid. Seepärast on ülaloleval pildil vasakpoolsete kinnituste juures näha maalriteipi - katsin kontuure enne silla allapanekut. Vormiga marsin treiali juurde ja küsin, kas ta saaks selle põhjal kaks suht identset tükki valmistada.

praegu saan keretöödega ka ilma vahetükkideta edasi minna - kere on õigetpidi ja on teada, et suure pildi peal saab silla viisakalt kinni

panin üleeile õhtul ka esisilla-vahetüki mõõte kirja:
http://teet.luarvik.org/d/6818-1/DSC_0020.JPG

sügavus-dimensiooni loodan saada vormilt - see on tegelikult ka natuke keerukam, kui "klots + 2 kahetollise toru kontuuri".

põrnikaklubi foorumis kurtsin juba möödunud nädalal, et omandatud korralikumad uksed (uuemalt põrnikalt) jäävad paraku mu masinale külge panemata. B-piilari lukustus on üpris erinev ja kuna see on prõmmimist jms saav koht, ei soovi ma sinnakanti keevitust + pahtlit tekitada. Kannataks ka originaalsus ning ilmselt läheks võtmemajandus keerulisemaks.
erinevused - sinine on algupärane uks, punane uuem aastakäik. Mõlemad uksed on parema külje omad ja üpris kenasti kõrvu:


algupärase kõrvalistuja ukse saan suht konkreetse (ja lihtsa) välispleki lappimisega ok-ks. Juhiuks on aga hulka tüütum:
http://teet.luarvik.org/d/6812-2/DSC_0012_001.JPG

niiet uste pakkumised (eelkõige juhiuks) on teretulnud. Vajalik uks pärineb 08/1959..07/1966 põrnikalt. Võimaliku uksepakkumisega on üpris kiire, kuna nädalavahetus toob mul ustega tegelemise.

samuti teeks rõõmu 08/72 ja hilisema põrnika esimene käigukastipadi. Ka pruugituna, kuna pean seda niiehknaa ümber ehitama. Mu "uus" põhi on VIN järgi täpselt '72a augustist ehk siis kuu aega varasema põhja puhul ei vajaks ma modifitseeritud kastipatja. Esisilla kompatiiblusteema on tootmisaegade vaates samuti juuksekarvas kinni: masin on valmistatud 1965a jaanuaris ja uuem tosrsioon-sillatala, mis bolt-on meetodil külge läheks, tuli 1965a augustis (ning püsis edasi muutumatuna). Kõikvõimalikud juhusliku olemusega asjad põtkivad siinse teema põhitegelase puhul ikka korralikult vastu ning juhuses kinni olevad asjad ei anna kohe mitte õnnelikke kokkusattumusi

katsin üleeile ka kereavausi ja masin näeb hetkel välja selline:


järgmisel nädalal tahaks pahtlipurgi lahti nööpida. Selle eelduseks on krundi all olev kere ja uksed. Tiivad ilmselt veel mitte. Tiibade puhul tuleb veel otsustada, mis pinnad liivapritsida lasta. Ilmselt jätan välisküljed pritsimata.

üldist:
kalender ütleb, et põrnikat ümbritseva garaazhi vabastan ma käesoleva kuu lõpus. See on 3,5 nädala pärast. Ühe nädala olen Eestist ära, niiet pmst on tärmin 2,5 nädala pärast. Otsustasin nädalate vaatamiselt päevavaadet vahele jättes kohe tundidele ümber minna. Kui mu perekonnanõukogu annab kõigiks vabadeks päevadeks ja õhtuteks garaazhiload ning võimalikud ürituste-kutseid ignoreerida õnnestub, jääb põrnika tarbeks maksimaalselt ca 110 garaazhitundi. On vist paras hetk asuda kihlveokontorit avama

mul on uks sarnases seisus ehk alaäär tahab nii seest kui väljast keevitust saada.

kõrvalistuja ukse keevitasin eile ära, täna torgin natuke juhiust, niiet ukseteema läheb ilmselt päevakorrast maha.

edit: lisasin pildid ka manustena - algne server on hetkel miskipärast maas.

sel nädalal läheb põrnikas maalri kätte. Umbes sellisena (rattakoopad ja tiibade siseküljed on juba kattevärvi all):



esisillale tegin lõpuks ikka ise vaheflantsid ja istub "nagu ema süles". Muide akrüülhermeetikuga ei ole mõistlik vormi võtta - erinevalt silikoonist ei kuiva see suurema pätsina ära. Kaapisin nn vormiakrüüli ca nädal pärast "vormilaskmist" sodina välja.
kahjuks ununes esisilla vaheflantsidest enne paigaldust pilti teha. Pärast paigaldust nii palju, kui nende olemusest sellisel kujul aru saab:
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...1.JPG.html
http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...9.JPG.html
koostisosadeks on 52mm siseläbimõõduga torujupp, 50mm välisläbimõõduga torujupp ja jupp 8x25mm latti.

uksed pidin ikka algupärased korda keevitama. Tugev kahe päeva töö... Juhiukse alumine osa sai üpris uus:




...ja ukse välisplekid said läksid keevituskuuma tõttu päris kenasse lainesse

tiivad käisid liivapritsis:



... ning tahtsid seejärel ikka ka siit-sealt keevitamist. Lausa ca kahe päeva jagu. Sültjad tagatiivad, mida esialgu prügiks pidasin said keevitamiste järel päris tugevad. Insenerid on ruumilise geomeetriaga neile asjaliku tugevuse andnud ning nt auku ussitanud kinnitusserv teeb need kohe pehmeks.

üks krunditavate asjade hunnik nägi välja selline:


paak ja luugid ei mahtunud kohe kuidagi sama kruntimisüritusega garaazhi rippuma.

uksetiftid on tehasest 7,95mm mõõdus. Varusin puurid mõõtudes 8,1, 8,2 ja 8,3. Lõpuks puurisin ikka juhiukse 9mm ning kõrvalistuja ukse 8,5mm peale - muudmoodi ellipsit ringiks ei saanud. Treial tegi vastavas mõõdus tiftid. Puurisin käsitrelliga ning kartsin selle tõttu nn sissekodeeritud loksu - tulem on aga uskumatult hea ja täpne. Tulemuse (esialgne) headus ei tohiks tulleneda värvist vms kiireltkuluvast "tihendist" tifti ja hinge vahel ehk siis peaks olema püsiv. Elame-näeme. Treimisssooned nühkisin kah 100 paberiga siledaks - ilma ei tahtnud tiftid minna.

hinged ja tiftid vävisin igaks-juhuks ka enne paigaldust:


...ja vist ongi kõik, mis vahepeal toimunud. Püüan enne masina maalri juurde viimist võimalikult palju komplekteerida. Nt mootor jms - ehk saab selle veel peale. Sõltub, kas esimese väntvõlli simmerlingi vahetus on "paari tunni töö" või tuleb mootor pooleks tõmmata. Tehnikat ma enne väikest sõitmapanekut torkida ei taha - see välistaks kohe masina liikumise käesoleval aastal. Suvel on ju ka muid asju kui garaazh ning viimasel ajal on põrnikaprojekt ikka üpris higimaiguliseks muutunud. Viimased 6 kuud on see põrnikas ikka päris palju tähelepanu saanud. 15dets 2014 lohistasin ta ju sellisena garaazhi: http://teet.luarvik.org/v/p6rr/65/kereto...lmistused/
puudu on ka salong. Nii alt, ülevalt kui istumise alt.

materjalidega läks lõpp päris ilusaks - sain nii happe- epo- kui täitekrundi nulli. Samuti riiulist ära kasutada paar tobedat RAL9005 jääki.

kui mälu ei peta, on masinale seni kulunud (kõik valmissegudena):
- 1l happekrunti
- 3l epokrunti
- ca 7l (+/- 0,5l) täitekrunti
- 2,5 või 3,5l pintseldatavat kerehermeetikut (suur koguseerinevus, kuna ma pole kindel, mitu liitrist purki põrnikale jooksvalt võtsin)
- 2..2,5l musta pinnakat (põhi, sillad, tiivad seestpoolt)
- 1,8..2l sinist pinnakat (salong ilma laeta, kere aluspinnad ja rattakoopad, mootori-ja pakiruum ning luugikinnitused, bensupaak)
- 1l kivikaitset (põhjale)
- 1..1,5l paksemat korrosioonitõrjet (ikka kivikaitsepüstolile)
- 0,7..0,8kg klaaskiudpahtlit

hinnanguliselt kulub veel:
- 1kg klaaskiudpahtlit (millest 90% puhtalt lainelistele ustele )
- 0,5..1kg peenpahtlit
- 3l täitekrunti (välispindade lauskruntimine kattevärvi eel)
- 5l kattevärvi

niiet pisikese põrnika peale läheb kokku ca 13..15l krunte (ilma nendega priiskamata) ning 9..10l kattevärvi. Mis kogused siis veel suuuuurte autode peale lähevad?
(materjal ise ei ole väga kallis - visualiseerin selle abil just töömahte. Materjalikulu annab ju ka viite tegevuste mahukusele )