automoto.ee foorumid

Masin oli N-Liidu aegadel mu vanaisa tööauto, mis kanti 80nendate lõpupoole maha kere liigse mädanemise tõttu, vanaisal õnnestus ta siis ~50 rubla ees ära osta. Läbis seejärel isa käe all kere kap.remondi ja oli paar aastat meie pere sõiduriistaks. Jäi garaazi seisma 94ndal aastal kulunud mootori ja roostetama kippunud kere tõttu. Auto vastu huvi tekkis kusagil 97nda aasta paiku, kauplesin isalt välja et ta seda maha ei müüks/utiili lohistaks. Kuna endast polnud tol ajal erilist masinaehitajat (käisin siis keskkoolis), seisis 69 veel paar aastat puutumata. Siis sattusin ühe inimese peale (kes ka siin foorumis tai nime all kohati figureerib), kes masina taastada lubas. Lubaduseks (millised hiljem veel hulgim kuulsin) asi jäigi. Sain paraja tõmblemise peale auto selle selli käest tagasi viletsamas seisukorras kui ta sinna läks ja liiva täis mootoriga (mis jutu järgi väga heas korras pidi olema jne). Mis teha, omad vitsad peksavad, ei tohi inimesi nii kergemeelselt usaldada. Vaatamata tagasilöökidele hakkasin masinat tasahilju otsast remonima, mis tõsi küll väga visalt edenes. Eelmise aasta suve alguses leidsin tuttava autoremondimehe, kes mind aitama oli nõus. Sai auto tema poole veeretatud ja sealtmaalt edasi on taastamine lõpuks ometi märksa hoogsamalt käima läinud Alul sai mõeldud, et katsub kere väga laiali kakkumata lappida, aga tööhoos sai praktiliselt kõik laiali lammutatut ja asi kaunis põhjalikult ette võetud. Raam ja kõik kere küljest ära käivad plekid on liivapritsiga puhastatud ja parandatud. Ühelt vanalt talunikult sain kap. remonditud mootori, mida kordagi käimagi polnud pandud, muu tehnika (käigukastid, sillad) said/saavad ka korralikult üle käidud. Katsun GAZi taastada originaalilähedaselt, täielikku originaalsust taga ajamata. Mõned pildid tööde seisust eelmise suve lõpu seisuga leiate aadressilt http://www.zone.ee/ce2. Sügisel tuli ehitamisse sisse kerge paus, praegu läheb töö jälle täie hooga edasi, kuna on kole tahtmine asi selle suve hakuks valmis saada PS kui kellelgi misgeid 69 juppe vedelemas või vajaka on, võib vabalt mulle e-maili saata/sõnumeerida

Päris tubli töö juba ära tehtud, edu edaspidiseks

Mis aasta 69 see on?

Piltidel vaadates jääb mulle silma, et salongi põrand on siledast plekist, tegelikult peaksid olema seal sooned sees. Kui ma ei eksi, olid ka tagumiste küljepaneelide siseküljed salongis sissepressitud soontega (piltidel tundub olevat ilma).

Muidu tüüpiline kunagi Koerus kap-remondis käinud isend.

Kui Sul mõni sissepressitud \"Gaz\" märgiga kapott üle juhtub olema, siis anna märku.

Asp
69/54

[quote]Niimoodi kirjutas: Aspelund
Piltidel vaadates jääb mulle silma, et salongi põrand on siledast plekist, tegelikult peaksid olema seal sooned sees.

Mul küll teine auto, aga soontega plekke samuti sinna tänna vaja. Kas on kellelgi infot, kus neid sooni saaks lasta pressida?
terv,
Eberhard

Paberite järgi 1970 aastal tehtud või kap. remonditud (vene ajal siis vist uue aastaarvu sai?). Põhi on sile sellepärast, et see on hiljem uus keevitatud (kunagi kere remondi käigus ei jäänud algsetest plekkides vist üldse suurt misgit järele, ma olin siis veel nii noor et suurt ei mäleta mis tehti). Kahjuks on väga robustset tööd tehtud, mida on ka piltidelt näha (vaata näiteks seda rattakoobast: http://www.zone.ee/ce2/pildid/gaz17.jpg?2 ). Kuna kere ja raam sedavõrd üle p*rse on keevitatud, loobusin ka mõttest üritada masinat täiesti originaalina taastada. Tahan ta teha lihtsalt endale aeg-ajalt küla/linnavahel ja põllupeal sõitmiseks nii et masin väljast enam-vähem originaalne välja näeb (kängururaudu jm külge aretama ei hakka). Kapott on UAZ-kirjaga, aga kui sa endale väga GAZ-kirjaga eksemplari tahad, üritan lammareis ja muudes urgastes silmad lahti hoida, kus ma 69 plekke müügil olen silmanud. (2 kohas olen vist isegi kapotti vedelemas näinud). Tänud heade sõnade eest, Olaf

Kui miski konkreetse asja vastu huvi, siis võin ma varuosade kataloogist sobivaid kohti kopeerida.

Vajadusel saan ka originaali põhja ja küljepleki sisse pressitud jooni pildistada.

Asp

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: eberhard
[quote]Niimoodi kirjutas: Aspelund
Piltidel vaadates jääb mulle silma, et salongi põrand on siledast plekist, tegelikult peaksid olema seal sooned sees.

Mul küll teine auto, aga soontega plekke samuti sinna tänna vaja. Kas on kellelgi infot, kus neid sooni saaks lasta pressida?
terv,
Eberhard

Need sooned saab sisse lasta spets rullik pingis. Seda pinki nimetatakse vist \"sike-masinaks\". See aparaat on meil olemas. Kui huvi on siis võta ühendust.
5063138
Marek

Muideks, ega kellelgi pole kogemusi kui suurt kummimõõtu kannatab GAZ\'i originaalvelgedele (16 tolli) panna ? Kuna kõik mul olevad 6,50-16 mõõdus kummid on parajad pastlad, mõtlesin need asendada natuke moodsamate 225/75R16 mõõdus kummidega. Sellised peaks ju veel velgedele minema ja rattakoobastesse kuhugi vastu käimata ära mahtuma?

Pildistasin nädalavahetusel paarist raamatust mõned pildid. Neist peaks saama ülevaate plekkidesse pressitud soontest ja ka varajase variandi tulede asetusest.









Asp

Piltide, kataloogide jm kirjanduse/teabe osas tasub külastada saiti http://gaz69.nm.ru/ Kasvõi terve kataloog seal saadaval.

Rehvidest... leiab aeg-ajalt veel siit-sealt algseid, st 6.50-16\" siksak-mustriga rehve. Nt 2x aastas korraldataval traditsioonidega Kurtna laadal ja kuulutuste kaudu.

Üldiselt Vene foorumites ringikolanuna on ka minu peasse jäänud mõte, et parimad 69le alla panna on kaasaegse Gazel\'i rehvid. Võib põhimõtteliselt ka Niva omad panna. Liiga lai ja madal \"pastel\" minu arvates 69le ei sobi.

Muide, Pobi ja 69 veljed on peaaegu identsed... Pobi velgedel on vaid \"nagad\" ilukilbi kinnitamiseks, 69 omadel pole. Palju liigub siinkandis ka uuemaid poolakate velgi (Nysa), mis erinevad algsetest selle poolest, et kilb ja pöid on omavahgel keevitatud, mitte needitud, nagu GAZil oli kombeks. Kui ehitada vehiikel sõitvaks isendiks, võib ka need installeerida (väliskujus algsest praktiliselt ei erine), kui aga originaaliks, siis ei soovita.

Tänan infi eest, Valdo, ma just mõtlesingi et miks mul osad veljed nagadega keskel on. Laiad kummid jäävad ära, rahast hakkas kahju ja leidsin odavalt (300eek/tk) 6 uut prefektses korras originaalkummi (siksakiga muster). Ise kere põhja ja sisemistele küljeplekkidele vist sooni sisse ajama ei hakka, liiga ropp töö oleks.

\"Nagadega\" (5 tk) veljed ei pea olema tingimata just Pobi omad; \"küürakale\" kuuluvad nad vaid juhul, kui kilbi ja pöia osa on omavahel ühendatud neetidega. Kui neetide asemel ilutseb keevis, pärinevad nad Eesti tingimusis 99,9% tõenäosusega Nysalt. Warszawal (enne 1973, mil tootmine lõpetati) olid samad veljed, aga neid N Liidu ajal siiakanti praktiliselt ei sattunud.

Aga noh... 69 alla istuvad nad kõik

Ma ei tea kas keegi veel proovinud on aga mul küll ei õnnestunud Pobi velge 69-le alla sokutada kuna rummu auk on pobi veljel liiga väike, muidu on päris sarnane küll.

Nii, nädalavahetusel sai auto veermik jälle tagasi kokku kruvitud ja mootor peale tõstetud Mõned pildid praegusest seisust leiab siit. Sidurikorv sai pandud selline, millel üle ühe vedrud olid seest välja korjatud (isa oli kunagi teinud kuna sidur oli üliraske ja selle hoovastik purunes korduvalt), südamesse jäi kripeldama kahtlus et ega see äkki libisema hakka? On kellelgi kogemusi? Puudu/kadunud on ka sidurikoja alumine kate, kui kellegi selline jupp peaks üle olema või oskab keegi öelda kuskohast sellist saaks, siis palun andke teada.

69 sidur = Pobi sidur.

Vähem vedrusid pandi vanasti (enne 1953. aastat) Pobil nendel siduritel, mis olid pooltsentrifugaalset tüüpi. Need erinesid hilisematest selle poolest, et sidurikäppadel olid väljaspool korvi perimeetrit vastukaalud, mis surusid täiendavalt sidurit kokku seda tugevamini, mida kiiremini mootor käis.

Kui panna kaaludeta käpad ja osa vedrusid ära võtta, siis näitab alles praktika, kas asi hakkab libisema või ei.

Muide korvi lahti võttes pane kõik osad samas järjekorras ja samapidi tagasi - muidu läheb asi tasakaalust välja. Ja käppade kaugus tasapinnaplaadist oleks mõistlik paika reguleerida kümnendikmillimeetriga, muidu on siduri ebaühtlane võtmine sõidu ajal tunda.

Siduri teeb kergemaks veel see, kui selle käppade laagreid veidi ümber ehitada. Tehasest tulles oli käppade üks laager nõelte peal, teises avas oli aga üks suurem laagrirull. Hiljem ratsiti nõelte värk tihti puksi peale.

Mõistlik oleks käpad panna ikkagi nõeltele ja seda kõigi 6 ava korral. St ka selle rulli asemele on mõistlik paigaldada samasugused nõelad (ava-võll täpselt sama). Ühe vana autojuhi sõnul (kes oli oma 51ga sama nalja kuskil 1960tel teinud) hakkas asi liikuma kergelt kui kellavärk

Veel ehitatavast 69st.

Kas Sa ei ole mõelnud paigaldada sõidukile sellel algselt olnud hoobamortisaatoreid - pildid näitavad nii esi- kui ka tagasillal teleskoope? Ma ei usu, et 69 valmistati tehases teleskoopidega.

Hoobamorte peaks veel liikuma, vähemalt Volga poes oli neid kuu tagasi.

Muidu - kena töö ja ehk saab seda iludust ka liikumas varsti näha!

Praktilisuse vaatenurgast on teleskoobid siiski vist paremad. Minu kogemus originaalidega ütleb, et villis on siis paras kits, auklikul teel läeb juhitavus juba 25-30 km/h juures metsa (hakkab külg ees hüppama). Sellest ka venekeelne hüüdnimi \"Kozlik\".

Asp

Hmm, sidurikäpad tuleb mul siis kindlasti veel üle reguleerida, praegu said nad silma järgi ühekaugusele keeratud. Ette panin teleskoopamordid (UAZ\'i amort koos ülemise-alumise kinnitusega), kuna uusi hoobamorte Tartu ümbrusest sinna asemele ei leidnud, taha olid need juba eelmiste omanike poolt paigaldatud. Pealegi jäi hoobamordi käik peale esivedrude uuendamist lühikeseks (oleks pidanud seal misgit ümber aretama nagunii), samuti oli kerge lootus et teleskoobid hoobamortidest natuke paremini töötavad. Originaal-amordikinnitused on kõik alles ja kasutatavad, kui kunagi sinna korralikud orig. amordid leian ja isu need paigaldada tuleb.

Nii, sihuke s*tt lugu on et mu õnnetul GAZ\'il on sidurihoovastik misgi viletsalt töötav (sidur hirmraske) murdumisaldis käkk, ega kellelgi ei juhtu olema misgit fotot milline see originaalis peaks välja nägema ? Manuaalis tundus võll, mille küljes sidurikäppa liigutav hoob on, olema kahest otsast kinnitatud, samas kui mul praegu käib see aind ühte otsapidi mootori külge kinni. Igasugune abi-nõu on väga teretulnud, sidurihoovastiku sättimise taga seisab praegu kere peale tagasisättimine ja lihvimine-pahteldamine-värvimine

Vahepeal on masinal keretööd lõppend ja ta üle värvitud, kinnisideeks on saada asjaga jaanipäevaks valmis Uuemaid pilte näeb siit. Suuremates jamadest seisab ees veel uue elektrisüsteemi ehitamine, vana on taastamiseks liiga armetus seisukorras.