automoto.ee foorumid

Täisversioon: Gaz M1 EMKA
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37
Kuna on jõuluõhtu ja midagi teha ei ole, siis kirjutan siia kaasfoorumlastele natuke Jõulujuttu. Gaz 23 ka teha ei saa, siis kirjutan sellest, kuidas ma üldse nende KGB autodeni jõudsin, ehk Agu Sihvkalikult, et kui kõik ausalt ära rääkida, pean minema ajas mitu aastat tagasi, kui ma hakkasin mõtliskema, mille minul oleval EMKA-l on šassii nr 513 ja aastaarv 1940. Emkasid toodeti ju kokku miskit 60 000, minu mõttelaadi järgi pidi see olema üks esimesi ja aastast 1936. Kuna minu Ukraina tuttav Igor plaanis Oma tava ZIM-i ehitada ümber Faetoniks, siis plaanis ta minekut Gaz arhiivi, et leida vastavaid jooniseid. Teatavasti Gorki autotehas valmistas 1949 aastal ette 4 autot Stalinile näitamiseks. 2 sedaani ja 2 faetoni. Sedaanid läksid tootmisse aga Faetonid ei läinud. Niisiis hr. Igor siirdus Samaarasse, kuhu oli Gaz varasem arhiiv viidud, et leida selle prototüüp faetoni joonised ja lubas tuua mulle ka tõendi, et minu auto on aastast 1936. Mõni aeg hiljem sain temalt teate, et minu auto nr. ja aasta on õiged. Tegu olevat väikeseerialise autoga NKVD tarbeks, mis varustati Ford V8 mootoritega ja toodeti aastatel 1938-1940. Pärast seda hakkasin asjaga tõsisemalt tegelema, kuid informatsiooni oli väga vähe. Wikipediast leidsin, et tõesti eksisteeris M1V8, kuid ei midagi muud. Venekeelne Wikipedia andis natuke rohkem, tegu oli Ford V8 65 hj. mootoritega, mis pärast sakslaste õhurünnakut ja Gorki mootoritehase purustamast, mis tootis Gaz 51 eelkäiaiaid Dodge D5 baasil mootoreid, mida kasutati tollal kergetankidel T 60 ja Gaz M11-73-del. Gaz M11-73-de tootmine peatati aga kuna sõda käis ja tanke oli vaja, siis eemaldati enamusel NKVD Emkadel Fordi mootorid ja paigaldati tankidele T 60. Need tankid kaalusid kuskil ligi 6t. Niisiis küpses mul plaan taastada minu M1 ja paigaldada sellele Fordi mootor nagu tal kunagi sündides oli. Kerge mõelda, aga millest alustada. Sai külastatud Ameerika Fordi foorumeid ja uuritud internetti. Lõpuks oli tarkust niipalju, et Emkadele paigaldati Ford V8 221 cuinch, ehk 3.6 L flathead (tasapea) mootor. Vene Wikipedia ja ka muu kirjandus väidab, et tegu oli 65 hj mootoritega.
Kirjanduse andmetel tootis ford järgmiseid mootoreid 1. 1932-1934 V8-18 65 hj
                                                                            2. 1933-1934 V8-40 75 hj
                                                                            3, 1934-1936 V8-48 85 hj
                                                                            4. 1936-1937 V8-68 85 hj
                                                                            5. 1937-1939 V8-78 85 hj
                                                                            6. 1938-1941 V8-81A 85 hj
                                                                            7. 1939- 1943 V8- 91A 90 hj
Tegemist on tegelikult sama mootoribloki baasil toodetud mootoritega. Täiendavate hj-de saamiseks tõsteti surveastmeid,muudeti karburaatoreid ja süütesüsteeme.  Kirjanduses mainitakse kindlalt, et tegemist oli 65 hj mootoritega aga neid toodeti ainult aastatel 1932-1934. Esimene Ford B-40, mis oli tegelikult GAZ M1 prototüübiks toodi Venemaale 1934 aastal. Emkade tootmine algas 1936 ja NKVD Emkade tootmine alles 1938 a. Selguse saamiseks pöördusin jälle Ameerika Fordi foorumitesse, küsisin igalt poolt, kuid tulemusteta. Siis panin üles südantlõhestava loo oma pere saatusest, kes kõik küüditati Siberisse ja oma vanemate ja vanavanemate mälestuseks tahan taastada tolleaegset repressiiv organite autot. Sellisel jutul oli mõju. Minuga võttis ühendust endine Fordi töötaja, kes lubas mind aidata. Kuud läksid, vaikus. Olin juba lootuse kaotanud, kuid siis saabus mail- Venemaale müüdi 1937 a. lõpus 600 Ford V8-78 mootorit, koos käigukasti ja radiaatoriga hinnaga 100 $ tk. Hind tundus utoopiline aga siis sain teada, et täiskomplektne Ford B-40 auto maksis tollal 450$, ja eks osteti hulgi. Aga asi ikkagi ei klappinud. Aasta klappis aga Mootor V8-78 on 85 hj, kirjandus väidab aga 65 hj. Selle ebakõla üle juureldes ja vastust otsides jõudsin lahendusele. Ameerikas kohandati need mootorid vastavalt Vene oludele st. Ameerikas kasutati tollal bensiini A-78 aga Venes A-60. Tõenäoliselt tuli mootorite surveastmeid tublisti vähendada mis kokkuvõttes vähendas tublisti võimsust.
Nii, mootor oli teada, algasid otsingud. Panin üles kuulutusi Ameerika retroautode tagavaraosade süsteemi. kuud läksid, aga ei ühtegi mõistlikku pakkumist. Mul oli vaja täiskomplektset mootorit koos käigukastiga, aga mida polnud seda polnud. Ja siis õnn pöördus jälle. Sain Teate Rootsist, ROOTSIST, et on olemas selline mootor. Härra oli juhtunud lugema minu kuulutust Ameerika portaalist ja teatas, et kunagi igiammusel ajal sai ta ühe avariilise Ford B-40 omanikuks. Kuna tal on endal väike mootori rem. töökoda, siis ostis selle auto just mootori pärast. Eemaldas sealt mootori koos käigukasti ja radiaatoriga ja veel mingeid pisividinaid ja saatis ülejäänud vanarauda. Kuna keegi hilisemalt selle mootori vastu huvi ei tundnud, jäigi see kuurinurka aastakümneteks seisma. See oli jube vedamine, leida mootor siitsamast Rootsist. Võtsin jalad selga ja panin kohe ajama. Kohale jõudes tegime kaubad ära, lisaks sellele saime ka kaubale mootori remondi osas. Lubas mootori lahti võtta, kontrollida, vahetada mis vaja ja stendil käima panna. Ameerikast oleks see asi palju kallimaks läinud. Nii mis mul nüüd on. On EMKA on õige mootor. Auto näeb välja selline

[attachment=60999]

Petta ei maksa ennast lasta selle pildi heast välimusest. Uksed vahivad kõik kiiva. Kunagised keevitused on peidetud pahtlikihi alla, aga üldiselt on kõik tehtav.

[attachment=61000]

Eriline šassii nr., mis on ka raamil, aga halvas seisus. kunagi kevadel, kui ta välja ajan proovin ka sellest pilti teha.

[attachment=61001]

Pealt on auto GAZ M1 aga süda on GAZ 24. Ka on Gaz 24 kõik, mis jääb allapoole raami. Sillad, vedrustus, amordid, pidurid.

Plaan on taastada ta nii originaalsena, kui vähegi võimalik, see tähendab mehhaanilisi pidureid, 6 V elektrisüsteemi, presentkatust jm.
Seega palve kõigile kaasfoorumlastele, kui kellelgi on välja pakkuda alljärgnevaid osasid Gaz M1 esisild, tagasild, sobib ka GAZ 67 oma, st
tagasillad on Gaz M1 ja Gaz 67 identsed. Pedaalide komplekt. Esivedrud. Ühepoolsed hoobamortisaatorid. Telef. 5030762
Kas võiks tehnikahuvilisest lugemissõbrale paremat kingitust siin foorumis olla kui selline teema jõululaupäeval. Väga äge, püsivuses ei pea kahtlema, soovime siis uusi kordaminekuid.
Kirjutan siia ka veel natuke järjejuttu. Milleks siis oli parteil ja valitsusel vaja GAZ M1V8-d. Teatavasti valmis 1936 a. esimene riigi esindus auto ZIS 101, R8 5,8L mootoriga mille võimsus oli 90hj. Tolleaegsed M1 ei olnud võimelised tagama isakeste turvalisust, sest oma 50 hj ei püsinud nad lihtsalt ZIS-de kannul. Samuti oli vaja jälgida rohkearvulisi välisesinduste tegelasi, kes enamasti liikusid palju kiiremate lääne autodega. Kuna GAZ M1 on oma välimuselt prototüüp Ford B-40 väga lähedane koopia (muudeti ainult radiaatori võret), kuid transmissiooni osas tehti suured muutused. Vene tehased polnud võimelised V8 mootoreid tollal tootma, siis moderniseeriti GAZ A  R4 45 hj mootorit, millest pigistati välja 50hj. Põhjaliku muudatuse tegi läbi veermik ja vedrustus, mis said palju tugevamad oma prototüübist. Vene teid ei andnud võrreldagi USA omadega. Minu teada pole maailmas ühtegi GAZ M1V8 säilinud, siis saab selle taasloomine paras pähkel olema. Tõenäoliselt tuleb hankida Ford B-40 kataloogid ja üritada taastada selle järgi mootori, käigukasti ja radiaatori kinnitusdetailid. Samuti pole teada kuidas hakkavad koostööd tegema USA andurid ja Vene kellad. Tegelikult näevad Fordi ja Gaz-i armatuurid identsed välja.

[attachment=61006]

Minu Emka armatuur praegu. Tuhatoosi asemel sai paigaldatud vee temperatuuri näitaja, sest originaalne keeldus koos 24 mootoriga töötamast või andis lihtsalt otsad. Tõenäoliselt tuleb paigaldada Fordi näidikud. Rootslane keeras need kunagi autolt maha ja pakkus mulle. Kindlalt võtan need kaasa, võib-olla annab paigaldada Venekeelsed tablood. Vaevalt seltsimehed ingliskeelsete tabloodega ringi sõitsid.
Kas ma loen õigesti välja,et Emka praegune jõuallikas(GAZ 24 mootor) ei tööta?
(25-12-2016, 13:00 PM)kopraonu Kirjutas: [ -> ]Kas ma loen õigesti välja,et Emka praegune jõuallikas(GAZ 24 mootor) ei tööta?

Oh ei, täiesti korras, kui kellelgi soovi, võib väikse raha eest kevadel endale saada. Läheb võtmest käima, ainult pikast seismisest veidi väsinud.
Sellisel juhul panen end järjekorda kuna mul puudub mootor ühele pikaajalisele projektile.
(25-12-2016, 13:21 PM)kopraonu Kirjutas: [ -> ]Sellisel juhul panen end järjekorda kuna mul puudub mootor ühele pikaajalisele projektile.

Mul kodus praegu töökorras 24 mootor koos käigukastiga. Oli mul paar aastat tagasi sõitva Zim-i peal. Paremas korras kui see Emka peal.
Võid homme päev ära viia.
Ma tulen Veebruaris sulle külla ja päris niisama ma ei taha võtan siis midagi kaasa ka,mida saad oma auto pargis ära kasutada.
Kas Gorki autotehase arhiiv väljastas ka ametliku paberi, et see konkreetne auto ongi just sellest müstilisest Gaz M1 V8 väikeseeriast?

Teine küsimus veel: kas leidub fotosid sarnastest veermiku numbrit kandvast plekitükist originaalsena restaureeritud M1 eksemplaridel?

Ning küsimus auto välimuse kohta: tootmisaasta 1940 võiks viidata sellele, et see auto võiks põhineda mudelil 11-73 koos kõigi kaasnevate muudatustega. Kas kõik V8 olid tootmises vaid M1 lkeredetailidega?

A.
(25-12-2016, 16:36 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Kas Gorki autotehase arhiiv väljastas ka ametliku paberi, et see konkreetne auto ongi just sellest müstilisest Gaz M1 V8 väikeseeriast?

Teine küsimus veel: kas leidub fotosid sarnastest veermiku numbrit kandvast plekitükist originaalsena restaureeritud M1 eksemplaridel?

Ning küsimus auto välimuse kohta: tootmisaasta 1940 võiks viidata sellele, et see auto võiks põhineda mudelil 11-73 koos kõigi kaasnevate muudatustega. Kas kõik V8 olid tootmises vaid M1 lkeredetailidega?

A.
 Head küsimused

Nagu ma juba eelpool kirjutasin, siis alguses ma ei osanud midagi arvata ja tahtsin lihtsalt õiglust jalule seada, et parandada aastaarvu varasemaks ja saada selleks mingigi paber. Kuid kõik, mis on seotud KGB või NKVD-ga on Venemaal siiani äärmiselt salastatud. Muidugi proovisin ma hiljem sellele asjale ametlikku kinnitust saada aga siis puhkes kahe suure slaavi sõbra vahel sõda ja mu Ukraina tuttavad muutusid üleöö mittesoovitavateks. Venemaal mul mingeid häid kontakte ei ole. Lihtsalt pean praegu seda asja kaudsete tõendite najal tõestama. Esiteks see number 513 ei ole mitte ainult sellel väiksel tabelil, vaid on löödud ka mul raami siss, kus ta on küll halvasti säilinud. Mul on üks vana pilt, mis ma saatsin Igorile, kui ta Samaarasse sõitis. Aga noh läbi raskuste on näha, et tegemist on numbriga 513.

[attachment=61007]

Lisan siia juurde ka originaalse Emka sildi koos kere ja mootori numbriga. Minul on ta täiesti teistsugune, see võib tulla sellest et Fordi mootoritel numbreid ei olnud. Kui Uuel Aastal rootslane mootori käsile võtab ja ära puhastab, siis saab näha, mis markeeringud seal peal on.

[attachment=61008]

Mis puutub Gaz M11-73, siis seda kindlasti Emka variandina ei kasutatud, sest neid toodeti väga vähesel määral enne sõda ja nende erinevuseks oli teistsugune radiaatori võre ja natuke pikem nina, mis oli tingitud uue 6 silindrilise mootori kasutusele võtust, mis lihtsalt ei tahtnud vanadesse gabariitidesse ära mahtuda.
(25-12-2016, 16:36 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Kas Gorki autotehase arhiiv väljastas ka ametliku paberi, et see konkreetne auto ongi just sellest müstilisest Gaz M1 V8 väikeseeriast?

Teine küsimus veel: kas leidub fotosid sarnastest veermiku numbrit kandvast plekitükist originaalsena restaureeritud M1 eksemplaridel?

Ning küsimus auto välimuse kohta: tootmisaasta 1940 võiks viidata sellele, et see auto võiks põhineda mudelil 11-73 koos kõigi kaasnevate muudatustega. Kas kõik V8 olid tootmises vaid M1 lkeredetailidega?

A.

Vabandust, läks meelest lisada, et pole ühelgi säilinud Emkal näinud väiksemat, kui 5 kohalist kere numbrit
Kas on teada, kas "organitel" olid V8 Emka ja GAZ-23 vahelisel perioodil samuti mingid analoogsed eriseeria "sleeperid" kasutusel?
(26-12-2016, 00:21 AM)Marcello Kirjutas: [ -> ]Kas on teada, kas "organitel" olid V8 Emka ja GAZ-23 vahelisel perioodil samuti mingid analoogsed eriseeria "sleeperid" kasutusel?

Jah, olid küll. Aastatel 1956 - 1958 toodeti täpselt 100 GAZ 20G või teise nimega GAZ 26, need olid ZIM 12 mootoriga, kuid ilma hüdromuhvita Pobedad. Säilinud on neid 2tk. Üks Moskvas ja teine Ukrainas. Selle ukraina auto jälgi ma praegu hirmsasti taga ajan, et saaks täiusliku kollektsiooni. Muide GAZ 23, mida tehti 603 tk, järgnes GAZ 2424 (2245 tk), siis 2434 (156 tk.) ja lõpuks gaz 31013 u 150 tk.

[attachment=61014]
(25-12-2016, 17:26 PM)Formika Kirjutas: [ -> ]Vabandust, läks meelest lisada, et pole ühelgi säilinud Emkal näinud väiksemat, kui 5 kohalist kere numbrit
No aga tule ja vaata, kui Raplamaale satud...
(27-12-2016, 16:47 PM)Kodanik Männike Kirjutas: [ -> ]
(25-12-2016, 17:26 PM)Formika Kirjutas: [ -> ]Vabandust, läks meelest lisada, et pole ühelgi säilinud Emkal näinud väiksemat, kui 5 kohalist kere numbrit
No aga tule ja vaata, kui Raplamaale satud...

    Mitme kohaline nr siis sul on. Selle numbri pärast üksi ei tahaks küll sõita. Rohkem tahaks teada kui originaalne teil see veermik on. Jalgratta leiutamine pole kuigi auväärt ettevõtmine, sest olla teie juba kuskil 150 a. tagasi ära leiutatud. Teiseks huvitab mind, kas kellelgi üldse aimu on, palju neid Emkasid Eestimaa pinnal üldse säilinud on. Registris pidi 3 M1 + 1M11-73 olema. Näiteks mina pole oma veel arvele võtnud. Enne tahtsin õige mootori peale panna. Kui on registris siis hakkab kindlustus pommima ja siis tuleb ajutiselt ta jälle arvelt maha võtta
Algab 2-ga, neljakohaline number. Originaalsildu ei ole.
(27-12-2016, 20:44 PM)Kodanik Männike Kirjutas: [ -> ]Algab 2-ga, neljakohaline number. Originaalsildu ei ole.

Siis on sul 1936 a või 1937 a auto. 1936 aastal tehti 2524 autot. Kas sul birka ka alles on, kas nagu minul ukseposti küljes ainult sassi number või on kapoti all nagu tavaliselt, koos mootori numbriga.
Kapotialune birka on alles, ukse oma ei ole vaadanud. Auto aastast 1936.
2 nädalat tagasi sai suure vaimustusega välja hõigatud superprojekti pidulikust avapaugust, kui õnnestus lõpuks hankida mootor + käigukast oma Gaz M1-le. Täna olen nagu vanasti Nõuka ajal oma projekti esimesest faasist, ehk SUUREST VAIMUSTUSEST üle saanud. Selgeks on saanud, et GAZ M1 ei ole Pobeda, ei Volga, ega ka mitte Tchaika, vaid auto mis võeti tootmisest maha aastal 1941, st. 76 a. tagasi. Mingeid tagavaraosasid sellele autole praktiliselt ei ole. Tänu kaasfoorumlasele Jyrkale sain tagasilla, mis küll kuulus kunagi GAZ 67-le, aga õnneks need asjandused on identsed. Ostu kuulutused on üleval nii Vene kui Ukraina retrojubinate portaalides, aga mida ei ole, seda ei ole. Pakutud on hirmsa hinna eest ainult Gaz 67 mehhaaniliste pidurite komplekti, aga seegi ei pruugi täpsele M1-le sobida. Tjumenist pakuti üht närust M1-te 11 000€ eest, koos originaalse esisillaga. Selle raha eest lubati ka Pihkvasse ära tuua. Kuna muu sellel autol on täielikult mitteoriginaalne, alates Pobeda mootorist ja lõpetades sisuga, õigemini sisu jäänustega. Siis minu silmis on asi täiesti väärtusetu. Peale selle ei lubata sellist riista Eestisse tuua. Vaid  peab taotlema Vene kultuuriministeeriumist eraldi loa. Nüüd ma siis olen nagu Nõukaaja projekti teises vaatuses, milleks siis on PIKK PAUS. Püssi ma põõsasse ei viska ja tegutsen edasi, et mitte langeda Nõukaaegse projekti kolmandasse faasi, ehk SUURDE PETTUMUSSE, kuigi ma annan endale aru, et puuduvat esisilda ma kuuri all valmis ei keera. Ukrainast lubati täiskomplektsed esi- ja tagavedrud. Puudu peale esisilla on veel esi amortisaatorid, ja üldse kogu amortisaatorite kinnitusvärk - nii vedrude kui raami külge. Sm Tihhonov Volga foorumist, lubas lahkesti nende käsutuses olevat, Eestis ainukest enam-vähem originaalset GAZ M1, millele on väljastatud ka must nr. uudistama ja pildistama tulla. Eks sealt saab väga vajalikku informatsiooni. Kui Tallinna satun tuleb see käik kindlalt ära teha. Peale eelpool nimetatud vidinate on puudu ka veel 2 kilpi, kuhu kinnituvad piduri töösilindrid ja piduri klotsid. 2 sain Ukrainast, aga pidid tagumised olema. Esimised olla teistsugused, aga millised ei tea. Siin suur palve kaasfoorumlastele, kui kellelgi on pakkuda mingitki GAZ M1 tagavaraosade kataloogi, pakkuge välja. Mul mingi hädine, pisike on aga praktiliselt kasutuskõlbmatu. Pilte vähe ja väga üldised. Puudu on ka pedaalid ja nende kinnitused, ehk kogu see süsteem. Praegu on Pobeda oma. Peale selle peab kuskil käigukasti taga olema mingi pidurisüsteemi võll, kuhu kinnituvad kõigi rataste juurest tulevad pidurdustrossid ja ka käsipiduri värk. Käsipiduri ja jalgpiduri funktsioonid on sellel autol kokku viidud. Kindlasti tuleb suur jama veel kardaaniga aga selle jätan aega, kui olen mootori ja tagasilla korda ja paigaldada saanud. Siis saab näha ka täpse pikkuse. Praegu pakutakse mitmes komplektsuses ja seisukorras GAZ 67 kardaane, aga ma pole kindel, et nende pikkus ja nuudid sobivad Fordi käigukastiga. Õhtul lisan ka pildi juppidest, mis on õnnestunud hankida.
http://retrodetal.ru/detail/901-gazzis1941/

Mõningaid Emka tükke leiab siit: http://retrodetal.ru/search/

Otsingusse pane ГАЗ-М1

See leht on nähtavasti ka tuttav: http://gaz-m1.ru/

Seal tasub vaadata kirjanduse ja varuosade alla.

Näidikute taastamine: http://www.pobeda-club.ru/threads/pribor...cija.3281/

See raamat tasuks ka hankida: http://diecast43.livejournal.com/260209.html

Siin viidatakse ka mõningatele raamatutele, mis vist on lehe tegijal olemas: http://antiqcar.ru/gaz

Tükke võib küsida ka siit lätlaste käest: http://www.antik-war.lv/viewforum.php?f=72

A.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37