automoto.ee foorumid

Täisversioon: Tsikli ratta võll vaja lahti puurida
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.

sokk

Mure siis selles, et lahti ei anna keerata. Proovitud kinnitust juurde keevitada ja keevituski keeramisel järgi andnud. Paistab, et ainus võimalus asi pingis lahti puurida või freesida. Ei ole aga endal palju kokkupuutumist olnud osavate meistrimeeste ja heade töökodadega. Kas oskab/tahab keegi ennast pakkuda või soovitada mõnda väärt kohta?
Tegemist on jaapanlasega ja jupid neil ikka kuradima kallid, seepärast ei lähe ise kuvaldaga kallale ega taha ka päris nurgatagustele soss-seppadele \"katsetamiseks\" anda.
Hetkel on siis ratas koos kiigega maha võetud ja nii ta kuskile pinki võiks saada kinnitatud, või mis? Oskab keegi midagi välja pakkuda?

sokk The Murestmurtud

p.s. mure asub Tallinnas
Kaasajal on olemas igasuguseid olluseid ehk \"mödisid\". Üks hea mödi kannab nimetust MoS2, mis on mõeldud kinnijäänud detailide avamiseks - rongib igale poole pragudesse. Lased seda \"psssst\" peale ja ootad tunnikese ning alles siis võtmega kallale. Kui ei ole püsskiire, soovitan peale lasta, nädal-paar (võib ka kuu-paar) seista lasta, siis mödi uuesti peale lasta ja siis tunni pärast proovida liidet avada.

Nt CRC ja Valvoline toodavad seda ollust.

Olen sellega igasuguste (vana)sõidukite igasuguseid detaile (sh roostes, vedelenuid jms) lahti teinud, reeglina on aidanud.

Mis väljapuurimisse puutub, siis kipuvad võllid olema siiski vägagi tihti karastatud terasesortidest, millele tavalised puurid ei pruugi peale hakata. Samuti tuleb puuriga, lõikekettaga vms-ga asjale kallale minnes detailiga jäädavalt hüvasti jätta. Seetõttu ikkagi soovitan asi välja keerata, nt peale leotamist käiata mutter/võlli ots tahuliseks (kui muudmoodi ei saa kindlat keeramiskohta) ja miski suuremat sorti võtmega kallale minna.

sokk

Nende mödide ja leotajatega proovisin. Lasin toimida nii 3 või 4 päeva, täpselt enam ei mäleta, aga ei olnud abi. Proovisin piduripuhastajat, keermelahtistit ja WD-40-t koos ja eraldi. Lasin seista üleöö jne. Tuhkagi.
Selle MoS2 jätan endale meelde, et tulevikus proovida, aga...
Mul tegemist Jaapani tarbesõidukiga ja suur suvi juba käes. Mõistate ju isegi, et igal vihmavabal päeval ja sõitvat ratturit nähes tilgub süda verd Smile Paar nädalat leotamisele kulutada tundub praegu küll igavikuna. Ja ei saa ju ikka kindel olla, et aitab.
Et korralikult karastatud terasega tegemist - püole kahtlustki. Võlliga hüvastijätu olen juba plaani võtnud, asi kindlasti kallis, aga neid on vähemalt saada.
Mutrit, ega võlli otsa aga tahuliseks käiata ei saa. mõlemad on sisemised kuuskandid ja \"uputatud\" kiige otstes pöörlevate ekstsentrikute (keti pingutamiseks) sisse. Relakaga saaks võllile läheneda ratta ja kiige vahelt, see aga hävitaks veel vähemalt ühe distantspuksi. Võibolla rohkemgi, kui nad seal sees kuidagi teineteise alla jooksevad.
Tuttuus mutter on mul juba olemas ja seda saaks nö. spikrina kasutada, et proovida lõhutavatele asjadele võimalikult vähe kahju teha.
Probleem ikka üleval Sad

terv, sokk
WD-40 ei ole kinnijäänud asjade eemaldamiseks, ta on lihtsalt õlitamiseks. Proovi MoS2-ga. Ja ära peale tunniajalist leotamist kohe keerama hakka, päev-kaks anna peale esimest ligu ikka seista ja siis uuesti ja siis tunni pärast võtit. Ma olen MoS2-ga saanud lahti enamik võimalikke ja võimatuid asju. Nt mootorratta kodaranipli, kui asi seisnud 20 aastat kivihunnikus je velg lausa ära roostetanud ribadeks. Ja ammu hüljatud Pobeda poritiiva kinnituspoldid (lahti, mitte katki), mida vaevalt peale tehases kokkupanemist 1950tel on inimese käsi keeranud...

Muidugi pidasin ma tsiklivõlli juures silmas seda Vene ajal tüüpilist ühest otsast väljaulatavat \"risti auguga\" isendit, kust saab nt karastatud pulga läbi pista. Selle ümarotsa oleksin ma käianud kuuetahuliseks ja lähenenud talle miski toekama padrunvõtmega hiigelpikendusega. Sisekuuskandi korral olen küll enam kui kindel, et järele annab (puruneb) võti enne kui võll.

Mida ma oskan siiski üldse soovitada, kui mitu kuud ligu on liigne ootamine? Siiski ikkagi mõned päevad MoS2 ligu ja kuuskantvõtmega lähenemist. Isiklikult arvan, et hävinud (profi)võti on siiski veidi odavam kui mitmed hävinud veermikudetailid, seetõttu siiski peale ligu keeramist ja järjest tugevamini. Kui siiski võti puruneb enne liite avanemist, siis kardan, et pika leo ainus reaalne alternatiiv on võll (ja distantspunksid) relakaga puruks, et saaks ratta kuidagi alt ära ning võlliköndi otsad tahku käiata, et need siis toeka pikendusega võtmega siiski välja keerata. Kolmas alternatiiv - veidi gaasiga kuuma ja siis uus keeramiskatse - siin ju ei toimi, sest kuumutamine hävitab siin laagrid võlli, võlliümbruse jm tähtsad asjad, mis on minu arvates suurem kahi kui võll ja distantspunksid.
Mina näiteks sain kinni kiilunud iz planeta silindri lahti kuumutates leeklambiga, ja siis valasin õli ja mootoripesu vedelikku plokikaane pealt sisse(ploki kaan oli maha võetud ja silinder kuum)vahele.
Mu selgitus sai vist segane, aga laagrid ei pea vist vastu ja värvile teeb ka liiga(mina kuumutasin leeklambuga)
Mis teised ütlevad?
kas sellist asja ei või olla, et tegu teistpidi keermega?
kas tööriistad on korralikud?
Kas löögiga mutrivõti (suruõhk) on proovitud?

sokk

Ei, keere õigetpidi ja võtmed olid ka korralikud. Suruõhku ei tahetud proovida, öeldi, et see lööb kohe nukid maha.

Täna sai siis võllile ja sealjuures ühele distantspuksile relakat näidatud. Tuli lahti... Aga päev ei olnud sellega veel lõppenud.
Hiljem tuli minna pentsujaama suitsu ja nipet-näpet järele. Vaatasin ka igaks juhuks keemiariiulit ja leidsin sealt Valdo soovitatud MoS2 keermeavaja (siis kõige tavalisemast R-Kioskist!). Võtsin ära, et järgmiste asjade peal katsetada. Garaazhis siis kohe katsetasin mutri peal, mille sees kinni kiilunud äralõigatud poldi ots. Paar tundi ligunes, võtsin kahed torutangid ja ei rakendanudki suurt jõudu. Tuli lahti.
Tõttöelda olin varem arvanud, et keermeavaja on keermeavaja ja vahe on ainult tootjas. Molübdeen disulfiidi sisaldavast roostenärijast polnud ma varem üldse kuulnud, teadsin vaid, et seda määretele lisatakse.
Siinkohal on pisut piinlik küll, eriti Valdo ees, kes ju siinsamas rääkis minu jaoks imevedelikust \"MoS2\". Ma, tolvan, lihtsalt ei uskunud, et samal tootel nii suured toimimiserinevused on.
Löön siinkohal kogenud vanarauasõprade ees silmad maha ja ütlen, et proovin järgmine kord targem olla.
Eks Kawa maaletooja ütleb mulle, kui suur see kooliraha siis kokkuvõttes tuli.
Teemaväline küsimus ka: kas- ja mis määret keermetele mäkerdada, et tulevikus kinnikiilumisi ei tuleks? Seesama molübdeen disulfiid? Või vask?

terv, sokk@piinlik.zr

edit: ja kõigele lisaks Valdol veel täna sünnipäev ka! Kingituseks Sulle siis see, et tegid ühe mehe oma teadmistega jälle pisut targemaks! Õnne!
ise paneks tavotti(kas kirjutasin õieti), aga kindlasti on paremaid võimalusi(arvan nii)
Too vasemääre on igasuguse kinniroostetamise vasta hää kaup, endsel ajal mäkerdati tuubist suusatõrva, kui oli ette teadmine, et kümne aasta pärast tahaks lahti keerata...
totaalne OT ja minu subjektiivne kogemus:
Kui tahad keermestatud asja kunagi ka lahti saada, siis vasemääre (valvoline copperspray), hea ka igasugu aku ja muudele klemmidele. Kannatab kuuma, isegi kollektoripoltidele on abiks. ainult miks ta ra..e niiii kallis peab olema pea 200 rahaSad
Kui uuesti enam lahti ei taha võtta, või vaja muidu kõvasti fikseerida, siis LOCTITE tööstuslik keermeliim, nime ei mäleta. Keermestamata asjadele (puksid istud) on veel eraldi mögin, peab hästi, aga lööki ja vibratsiooni ei talu.

Kui lahti vaja saada, siis nagu öeldud igasugu MOS2 asjad, erinevaid katsetatud, kõik head, isegi WD sisaldab mingis koguses seda MOS´i. WÜRTH´il oli ka hea asi.
Kui asi väike, siis petroolivanni. enne igasugu leotust on hea asja kolkida, kui muidu ei aita, siis saab viha maandatud.
WD40 on eranditult parim asi, igasugu pistikutele, suts vahele, paar korda kinni lahti, veel suts ja jäädavalt kokku. WD sööb rohelist vaske mõnuga ja uuesti oksüdeeruda ei lase.

Määrimiseks kitsastes kohtades (lukud hinged) kasutan valvoline WHITE GREASE t. Algul jube vedel, mahub igale poole vahele, kuivades ei võta tolmu eriti külge.
Kokku igasugu keemiat oma 10 potti riiulil, värvid peale selle. Pimedas peab ettevaatlik olema, et keermeliimiga ukseluku kallale ei läheksBig Grin
Lahtivõetavalt kokkupanemisest.

See vasemääre on üsna kallis asi, kuigi minu arvates parem kui tõrv (peale suusatõrva olemas ka spetsiaalne keermetõrv) ja muud konsistentsed määrded (LITOL, tavott resp solidool jms).

Omadest kogemustest \"vanarauaga\" tean, et mis omal ajal solidooliga kokku pandud (30-40 aastat ja enam tagasi muud \"mögi\" saada polnud), see ka ludinal lahti tuleb reeglina. Sama lugu, kui kokku pandud tõrvaga. Nt 1927. aasta statsionaar-petroolimootori (ajanud ringi tellisetehast) poldid keerasin kõik väikese jõuga lahti - viimane omanik oli hoolsalt tavotiga kõike määrinud 1960tel...

LITOLi eelis solidooli ees on, et ta ei tahkestu (loe: ei kaota määrimisomadusi) aja jooksul, kuid (väikest jõudu kasutades)annab lahti ikka võtta. Kuuma ei kannata ükski konsistentne määre ega tõrv (ajapikku sulab välja), kuumades kohtades peaks kasutama siiski vasemääret. Kui asi ei saa ekstreem-tingimusi (varju all seisev vanasõiduk), siis vast ei juhtu LITOLIga midagi.

Mina olen seni kasutanud kokkupanemisel LITOLi; kui asi läheb mootoriteni/väljalasketorustikeni, eks siis peab vasemäärde võtma, sest seal vaja kuumataluvust jms.

Igatahes viimased 10 aastat ei ole ma NIISAMA enam ühtki keermesliidet kokku pannud.

Roostes/kinniste asjade lahtivõtmisest.

Kunagi aastaid tagasi (kui Lääne mödid hakkasid alles levima) mässasin ühe liite korral mitmeid kordi tulutult nii tavalise vedela õliga (mida olin teinud 1980tel vaheldumisi kokakoola ja BSKga) kui ka WD40ga, seni kuni sõber soovitas MoS2e. Paari päevaga oli asi lahti. Sealt mu MoS2 usk Smile... mida on süvendanud asjaolu, et paar tõeliselt lootusetut asja, mille olen jätnud kuuks-kaheks MoS2ga likku, olen saanud ka lahti, erinevalt 1980tel aastatel BSKdega, kokadega jm asjadega pikalt leotatud asjadest.