automoto.ee foorumid

Tänud! On küll õiged rehvid aga hind on natuke kallis kuna need vanad rehvid on suht loterii. Võivad poole tunnise sõiduga ribadeks lennata.

Läänemaalt leidsin sellise asja.

Tundub Gaz AA oma olevat.
Kui huvi ja Läänemaale satud, siis anna teada.

On huvi. Satun Läänemaale. Kirjutan sõnumi...

Äärmiselt halba ilma trotsides sai jälle üks Gaz AA lammutamis koht leitud. Olulisemad leiud pildil. Oli ka muud. Näiteks kaua otsitud koormakasti detaile aga need vist pudenesid kuskil taskust välja... Ûhes kohas sai roomiku lülidega rahmeldatud. Arvatavasti seal need kasti jupid kuskil välja kukkusid. Kaua otsida ei saanud aga seal on veel väga palju kraami. Natuke eemal on üks Zis ka molekulideks lammutatud...

Täna sai ka rauda koju veetud...
Mainimist väärivad asjad olid sellised...

All vasakul on tagavedru tagumine klamber. Sellega kinnitus vedru tagasilla külge. Üks selline on veel puu all kinni aga rmk mees puhkab veel. Kui ta tagasi tuleb siis arutame kuidas selle sealt kätte saaks.
Üleval keskel on summuti klambrid.
Polt on tagavedru esimese otsa kinnitamiseks.
Ja üks AA kasti haagi vastus.



See vasakpoolne on üks huvitav junn. Ma arvan et võis täita sama funktsiooni nagu kõrvalolev jupp. Ei teagi...



Vot ûhe sellise kaotasin ära kuhugile metsa. Vaja üles otsida sest autol oligi neid kaks tükki. Siis oleks mõlemad olemas





Üks veider junn. Korraks arvasin et ehk on jalatugi. Asus gaasipedaali kõrval. Aga vist ei ole.



Üks isetehtud õlikork. Küllap kadus õige ära ja tehti uus. Ei tea, aga sobib õli sissevalamistoru otsa hästi.





Katkine generaatori rihmaseib. Tõin koju sest selliseid kirju pole varem näinud



Tundmatu jubin





Näide heast pinnasest. Maaseest välja võttes läikisid aga hakkasid kiiresti tuhmuma. Pärast pildistamist viskasin jõkke.



Uksepiida ja tulemüüri vaheline tugevdus.

Suvel ei tahaks üldse garaazi all olla. Seega jätkame arheoloogia teemadel...
Täna tundus ilm jahedam ja seadsin sammud jälle metsa poole. Veidral kombel polnud eriti putukaid. Küllap on neile ka see kuumus ja kuivus juba liig.
Autoga sinna ligi ei saa. Jalgsi peab oma kilomeetri läbi padriku murdma. Ausalt öeldes võib üksi hämaras metsas kergelt paranoiliseks muutuda. Täna muutus paranoia reaalsuseks kui põder võsas vastu tuli. Õnneks peab põtra metsaloomadest kõige vähem kartma.
Putukatest olid ainukese liigina esindatud põdrakärbsed. Ma pole aru saanud mida nad tahavad. Tasuta kaasa reisida vms. Sest hammustanud nad pole.

Igatahes saak oli koguselt väike aga see eest sain kasti detaili mis oli mul täitsa puudu...

MMi mootori kolb. Ei hakkand koju vedama...



Käivitus vända katke, poolikud käändmikupoldid, koormakasti katte konks(asus kasti külgedel all servas. See oligi mul puudu) ja veel üks plekist kammitsa osa....



Kaks päris normaalset velje vitsa ja arvatavasti ukse kohal olnud vihmavee renn?



Koju sõites hakkasin mõtlema viimase aja leidude peale. Tuli meelde et eile leitud käändmiku poldid olid kuidagi veidrad. Selles viimases kohas on 44 aastal vähemalt 2 masinat ära lammutatud. Üks neist on raudselt MM sest üks MMi kolb vedeles seal ja esimene haake konks mida AA-l polnud. Kas need poldid on siis ehk lõpuni töötlemata esipiduriteta MMi omad. Augud on väga väiksed(võrdluseks on kõrval normaalne polt). Naljakas et mõlemad on ühe poole omad. Täna tuli kaks pooleks lõigatud tavalist polti. Seega teise masina poltide komplekt on leitud ja need olid erinevate poolte omad. Seega need imelikud poldid võisid ühe masina omad olla küll....(Nad on roostes küll aga nii väikseks need augud ei roostetaks.)





Poltidega samast kohast tulid ka need plekist kasti kammitsa jupid...



Ja see kandilise labaga ventilaatori katke



Et siis äkki on need sõjaaegse MMi modifikatsioonid millest varem kuulnud pole??

Sai väike pakiring tehtud. Maha sai sõidetud 1010kmi. Ööbiti Haapsalus. Õnneks tahtis naine juba ammu Haapsalus käia. Niiet kaks ühes ja kõik õnnelikud. Kahjuks kõigile külla ei jõudnud...

Sai külastatud ka kodanik Rainb-d kes müüb seda AAst tehtud traktorit. Väga muhe vend.

Külastatud sai veel Jurkat, Grahvi, ArdoH-d, Callawayd ja Randot Kehtna ligidalt. Suur tänu kõigile abi eest!

MM sai endale siis selliseid juppe...(ärge muretsege, mittevajalikud jupid jagan ära).

Tagasilla kinnitusvardad. Väga räbaldunud aga kuna tegemist on väga haruldaste asjadega siis las nad olla. Suure tahtmisega saab neist asja...





Erinevaid juppe. Väga hea asi on õhupuhasti. Kopsik on puudu aga küll selle ka leiame. Ja ega teised asjad ka halvad pole.

Ilus ventilaator, uus jahutusvedeliku põlv ploki külge. See oli mul puudu.

Keskel on uus tagavedru silla külge kinnitamis klamber ja esivedru kinnitamis lüli.

MMi lühike kardaan ja paar veepumpa.



Kabiini katuse ja uksepiida puitdetailid...



Radiaatori vannid, plokikaane tihend MMile, pidriklotsi katteid, üks generaator koos pealtnäha kasutamata ankruga, üks pasun ja babiit B83-e. Ehk siis kepsusaale babiit....



Klotsikatetest natuke lähemalt...









Jagaja kaaned...(pole vist päris õiged asjad)



Väike kaas on küll õige...



Ja valik küünlaid....



Osad olulised jupid sain tänu Callaway leitud tiivale. Tänu sellele saab MM parema raami ja kabiini... Suured tänud! Tiib sai endale ühe AA küljes hea kodu....

Natuke lugemist. Kui kvaliteet jääb kehvaks siis vajutage pildile peale. Minule kahjuks võõras keel....

Müstiline arheoloog, ulme lausa.Kule aga ega pindmistes kihtides kolhidale midagi leidu! Tõsiselt küsides siis ega kuskil rännakute käigus kolhida tüüpi masinat silma pole jäänud. Ehk kuskil kuivatite taga või kus iganes .Kui miskit märkad kirjuta privasse. Tänud ja edu .

Ei jõudnud kaugemale lugemisega, juba uudis käes!!! Vaba tõlge: käsiõlikannuga määrida klapitõukurid, klapivedrud ja muud mootoris. Väga huvitav lahendus.

Keelatud on kuullaagrite pesemine petrooliga, sest petrool rikub kuulide pinda ja tekitab enneaegset kulumist. Kuullaagred tuleb pesta bensiini või piiritusega. ........... Huvitav!!! Lk 9-10.

P 33 lk 11 on väga tänapäevaselt sõnastatud Auto juhtimise ajal on juhil keelatud rääkida. Sõna "mobiiliga" on millegipärast puudu. Aga hea on see, et isegi kõrvalistmel lösutava ämmaga ei tohi rääkida.

Tiraaž 1000 eksemplari.

1922 a intruktsioon autojuhile:
 1. Iga autojuht peab hoolitsema oma auto eest nagu iseenda eest..
2. Alalisel tööl linnagaraazis peab autojuht ilmuma teenistusse vastavalt kehtestatud korrale.
3. Auto peab alati olema puhastatud porist, valmis sõiduks ja peab olema üle vaadatud autojuhi poolt. Korrastatud sõidust tulemise järel nii et uuel suunamisel jääks vaid radiaatorisse vesi valada(külmal ajal, kui radiaator tühjendatakse) ja käsikannuga õlitada klapitõukurid, klapivedrud jm. Kohustuslik on autopesu kohe peale sõitu. Rooliseade  ja piduri kontrolli kohustus enne ja peale sõitu.
4. Igal autol peavad kaasas olema järgnevad tagavaraosad, materjalid ja tööriistad: 1 süüteküünal, 1 jupp kummivoolikut  veelõdvikuks, 1 ketas isoleerpaela, 1 viht keerutatud lina, vajalik kogus köisi-nööre, 1 vedrukammits, 1 prantsuse võti, 1 kruvits, 1 näpitsad, 1 meisel, 1 torn, 1 viil, võtmekomplekt, 1 küünlapuhastus hari, 1 presentämber, 1 rehvipump, 1 tungraud, 1 käsiõlikann, 1 (tavoti)prits.
           Märkus: veoautol peab peale nimetatute olema veel 1 köis 3- 4 sülda pikk, 1 labidas ja present.
5. käivitamise kergendamine külmal ajal saavutatakse silindrite kompressioonikraanidest mõne tilga perooleumi sissevalamisega kohe peale sõidusttulekut, kui silindrid veel kuumad. Aga  enne käivitamist ja radiaatori täitmist samasse tilgutada bensiini.
6. Vastavalt töötingimustele on autojuhile ette nähtud 1 tund lõunaks sel ajal kui autot laaditakse või siis kui see ei tekita töötakistust. S.t kui ladu ja asutus lõunatavad.
7. Liikumist alustada, käike vahetada ja peatuda tuleb nii et see võimalikult vähe oleks tunda reisijatel.
8. Hoiduda liiklemisel nähtava, otsesuunalise ja vaba tee keskele. Linnades- eranditult hoiduda paremale äärde, mööduda vankrist vasakult ja tulles järgnevalt tagasi tee keskele või minnes sujuva kaarega paremale teepoolele.
9. Enne ristmikku, enne teelangust kus edasine tee on silmala nähtamatu, pimedate kurvide eel, asulasse sissesõidul, enne vastutulevat voori, teist autot, jalakäijat või nendest möödumisel tuleb signaalitada.
10. Kurvides varakult aeglustada käiku, pimedates kurvides keelatud igasugustest vahenditest möödasõit.
11. Liikudes lahtisel killustikul tuleb eelnevalt sisse panna selline käik, millega saaks see ületatud, et killustikul ei tuleks käiku vahetada, peatuda ja siis liikuma hakata. Pidada meeles, et märg killustik on kummile halvem kui kuiv.
12 Takistused nagu kaardus sillake, rauteeülesõit, ristikraav jm ületada, lülitades koonuse välja aeglasel käigul ja  teravnurga all.
13. Liikumiskiirus tuleb alati valida vastavalt tee seisukorrale, ilmale. Sõidukiirus väljaspool linnu, asulaid sõiduautodel kuni 40 versta tunnis. Veoautodel kuni 20 versta. Linnades ja asulates 15 versta tunnis sõiduautodele ja 12 versta veoautodele.
 14. Kartliku hobusega kohtudes mitte anda signaali, aeglustada käiku, vajadusel täielikult auto peatada.
15. Õnnetuse puhul inimestega autoga kohtumise tagajärjel on rangeimalt keelatud jätta kannatanuid saatuse hoolde.
16. Tõusudel ja sunnitud käiguaeglustamisel üleminek madalamale käigule toimub siis kui auto liikumiskiirus on langenud järgneva madalama käigu keskmiseni.
17. Pikkadel langustel kasutada jalgpidurit. Peamiselt kasutada  pidurdamiseks siiski oma mootorit. Üldine reegel- langust tuleb läbida samal kiirusel kui sellele  tõusmiselgi.
18. Linnades liikuda võimalusel piki trammiteed nii et relsid jääksid rataste vahele. Mitte sõita teeteraviku ja rööbaste ristumise peale. Trammirööpasse sattumisel sellest väljuda esimesel võimalusel.
19. Tänavalt teisele pööramisel peab liikumiskiirust vähendama jalakäija kiiruseni.
20. Tänavaristil eesõigus antakse paremalt tulevale autole või rakendile.
21. Järgnedes rakendile, autole, linnades trammivagunile- hoida vahemaad mitte alla 10 sammu.
22. Järsul kiirusevähendusel enne peatumist, linnades vasakpöördel, samuti suure linnavälise liikluse puhul tingimata anda väljasirutatud käega märku järgitulevatele vooridele, rakenditele või autodele.
23. Libedal teel ja kivitänaval ainus libisemisvastane toimiv võte -aeglane käik. Pidurdada niisugusel juhul väga ettevaatlikult mootorit kasutamata. Libisemisele vastu toimida  rooli pööramisega tagaosa libisemise suunas. Niimoodi ühtlustub auto asend.
24. Auto liikumisel, eriti halval, libedal teel autojuht on kohustatud roolist hoidma mõlema käega.
25. Pimeduse saabumisel peavad autol olema süüdatud signaaltuled, linnavälistel sõitudel ka laternad.
26. Auto peatumisel üle 5 minuti tuleb mootor kindlasti seisata.
27. Hädapeatusel, rikke puhul paigaldada auto parempoolsele(auto liikumissuunas) tee-tänavaäärele.
28. Kõigi tagavara õhukummide otsasaamisel lähima sihtpunktini täita mantel kaltsu, puhaste nöörijuppide, rohu,           õlgedega või mähkida rattakilp tihedalt nööriga, tihti kontrollides seda ajutist abinõu. Liikudav seejuures kõige            aeglasemal käigul.
29. Külmal ajal sõidust tulles, kui autot ei panda köetavasse ruumi,  kindlasti lasta radiaatorist vesi välja. Vee                  kindlaks eemaldamiseks peale tühjendamist lasta autol avatud korkidega käia 2 minutit.
30. Auto hooldamisel põhitähelepanu määrimisele.
     a) Auto keskmisel töölolekul kaks korda kuus vahetada õli mootori karteris. Enne värske õli sissevalamist pesta         karter petrooleumiga läbi.
     b) kiiruste kasti jaoks kasutada õli 1/3 mahuosa tavoti lisandiga. Keskmiselt kasutatava auto puhul määret               vahetada  kord kahe kuu tagant.
     c) diferentsiaali karteris õli 1/3 tavotiga. Vahetada kord nelja kuu tagant.
    d) ketassiduri karteris kasutada spetsiaalset vedelat (kondi-)õli, millesse on segatud samavõrdne kogus                     petrooleumi. Määret vahetada kord kuus.
     e) magneeto määrimiseks vajatakse 3 tilka kondiõli kahe nädala tagant.
     f) rattakapslisse tavotti lisada kord kuus.
     g) enne igat sõitu keerata kõiki määrdetoosi kaasi (štauferid) üks ring peale. Vajadusel lisada värsket tavotti.           Käsiõlikannuga valada mõni tilk õli kõikidesse määrdeaukudesse, mis on mehanismidel erinevates kohtades,             ülekannetes, rooliseadmes, piduritel, aktseleraatoris ja mujal. Aga samuti klapi tõukuritele, klapivedrudele,                kiirustekangi teljele, ventilaatori laagrile.
     Kord kolme-nelja kuu jooksul määrida vedrusid. Määrde vahelemineku kergendamiseks tõsta tungrauaga raami.
     h) Kui autol kettülekanne, tuleb need kord kuus maha võtta, hoolikalt petrooleumis pesta, kuivaks pühkida,              kohale panna ja tavotiga määrida.
     i) Peale tavotiga määritavate osade  ja määrdetooside petrooleumis pesemist esimene määrimine teha vedela õliga, edasi täita tavotiga. Ainult sellisel viisil  kindlustatakse vajalik pidev määrimine.
     J) Mitte pesta petrooleumis neid alusvankri osi, kus kasutatakse kuullaagreid. Nagu kiirustekasti, diferentsiaalikarterit, rattapukse, roolikarterit, ketassiduri karterit jne. Petrooleum rikub kuulide pindu ja kutsub esile laagrite kiire kulumise. Neid osi pestakse eranditult bensiini või piiritusega.
31) Valgustuse eest hoolitsemisel juhinduda järgnevast:
    A) Spetsiaalsete petrooleumlaternate reservuaare mitte täita ääreni. Reflektor ja klaas, samuti laterna metallkoonus alati hoida puhtad, laternad ise peavad olema täidetud.
    B) Kogu atsetüleenvalgustus nõuab tähelepanu ja hoolikust. Generaator tuleb tühjendada peale sõidusttulekut. karbiidimahuti generaatoris tuleb täita 2/3, sest lubi võtab rohkem ruumi kui puhas karbiid. Atsetüleenlaterna kustutamisel puhutakse leek ära veel siis kui gaas tuleb. Ühe-kahe sekundi pärast sulgeda generaatori kraan.
    C) Elektrivalgustusel peatähelepanu akumulaatoritele. Üle vaadata ja kontrollida kord nädalas suvel ja kahe nädala tagant talvel. Akuvedelik peab alati katma tinaplaadi ülaääri.  Ülevaatusel vedeliku vähesusel lisada ainult destilleeritud vett. Akud hoida alati laaditutena. Aku, mille pinge langes 1,8 voldini, vajab kohest laadimist.
    32) Tõsise autorikke puhul, kui autojuhil pole võimalik edasi sõita, on tal kohustus koheselt püüda teavitada
    garaazi sellest. Rikis autoga teele või trammirööbastele jäämisel tuleb energiliselt asuda tee vabastamisele,  kaasates miilitsat ja publikut.
33) Juhtimise ajal on juhil jutuajamine keelatud.
34) Juht peab jälgima masina seisukorda, tähelepanuga suhtuma esimestesse rikke tundemärkidesse. Selgitades välja põhjuse ja võimalusel koheselt kõrvaldades, et mitte anda võimalust märgatud defektil süveneda ja tõsise rikkeni jõudmiseks.
35) Juhi selgitusele juhtunust käsutamisega "edasi sõita", kuigi juht oli selle võimatust  kuni vea parandamiseni selgitanud, on lubamatu.
                  Märkus: Tahtliku edasisõidu mittesoovimise eest autojuht läheb kohtu alla.
36) Kõik andmed igast reisist juht kirjutab pliiatsiga erilisele teekonnalehele. Selle peab allkirjastama isik, kelle käsutusse masin oli antud ja kuhu kantakse märkused autos sõitnud isikutelt autojuhi poolsete reeglite rikkumiste kohta.
37) Instruktsioonide rikkumise ja garaaaziülema märkuste mittetäitmise eest juht vallandatakse, tõsisel juhul läheb kohtu alla.

Tänud! Päris huvitav. Hea oleks küll kui viitsid veel tõlkida...

(29-07-2018, 23:27 PM)Sm.Autojuht Kirjutas: [ -> ]Kule aga ega pindmistes kihtides kolhidale midagi leidu! Tõsiselt küsides siis ega kuskil rännakute käigus kolhida tüüpi masinat silma pole jäänud. Ehk kuskil kuivatite taga või kus iganes .Kui miskit märkad kirjuta privasse. Tänud ja edu .

Eks püüan silmad lahti hoida. Kuigi eriti vist pole selliseid masinaid näinud...

(30-07-2018, 12:13 PM)Taaviw126 Kirjutas: [ -> ]Tänud! Päris huvitav. Hea oleks küll kui viitsid veel tõlkida...

egas vanim eestikeelne autoraamat Jantes, N. Autojuhi käsiraamat : juhatused autojuhile ja -omanikule : rikked ja vigastused, nende parandusviisid. Mis peab olema auto tagavara kastis : [tõlge] / N. Jantes ; H. V. Reieri toimetusel. – Tallinna : Rahvaülikool, [1920?]. – 64 lk. : ill. ; 18 cm.
ka palju vähempõnevam pole. Ma igatahes päris pikalt naersin seda lugedes. Kui on soovi ja mul viitsimist, siis skaneerin sisse ja riputan üles.

Seda raamatut tahaks lugeda küll

Vanu autoraamatuid saab lugeda rahvusraamatukogu digiarhiivist.

Näiteks sellised:
https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:327449 Ford veoauto käsiraamat 1937
https://www.digar.ee/id/nlib-digar:71338 Chevrolet käsiraamat 1936
https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:285920 Wäike käsiraamat Nafta motori juhtidele 1912

Tsitaat:12 Takistused nagu kaarsild, rauteeülesõit, ristikraav jm ületada, lülitades koonuse välja aeglasel käigul ja ületades takistuse teravnurgaga.

Kaarsild on Tartu kandis kindla silla nimi ja võib eksitada. Gorbatõi paneks mina küüruga sild. Koonus on ka otsetõlkes õige aga ehk olid tol ajal variaatorid ka levinud, ega ma muidugi tea aga sobiks nagu. No pole kursis tollaste autodega.
Olen kuulnud, et kunagi oli LE-s selline jutt umbes. Lähenedes raudteeülesõidule lülitada sisse aeglasem käik ja ületada raudtee sidurit mitte lahutades. Võibolla koonus = sidur.

Kes oskab arvata mis detailiga tegu. On põhjust arvata et AA oma aga endal ei koida...

Pilte internetist....





1944 aasta pass nagu ma aru saan?



Raami number lähemalt...



Originaal MMi summuti...







Siin on näha kuhu see jupp käis mille ma metsa ära kaotasin.... käib raami tala sisse selleks et kammitsat pingutada saaks.

Internetis nägin ühte juttu ämbrist. Väidetavalt oli tegu ennesõjaaegse ämbriga mis oli mõeldud autojuhtidele. Kas kellelgi on sellist ämbrit või on näinud mõnda? Või on tegu täiesti tavalise ämbriga millele on ise tila külge leiutatud?

Suur tänu pen.skarile tõlkimise eest!

Tegin väikse ringi metsas. Ilm oli peale päikese loojumist väga mõnus. Putukaid ka pole eriti.
Üks põdralehm hiilis ligi uurima mis ma teen. Uskumatult vaikselt liiguvad männimetsas. Hiljem kuulsin tiigersae häält olgugi et maju ligidal pole. Jahimehed äkki said miskit kätte.



Kahjuks minu autole siit midagi vaja ei lähe aga kellelgi loodetavasti läheb. Need plekist nurgad on vist AA akukastiga seotud? Pildil on veel üks tuledelüliti kinnitamis liblikas, kabotiluku jäänus, AA lühikese kardaani esimene kate, lõdviku klambrid, AA roolikarbi võll, klapivedru, tagaratta mutter, leegitoru klamber, esivedru kammits, paagi kronsa, kütusetaseme "anduri" pesa?. Muu on võõras aga arvatavasti ka AA oma. Tegelt sai ikka korralik hunnik rauda toodud. Aga muu ei vääri pildistamist.

Hunnikuid sorides leidsin sellise viguri...



Ta sildab lüliti sees kontakte. Teoreetiliselt on mul enamvähem kõik olemas et üks toimiv lüliti kokku saada...
Iseasi kas on mõtet. Korpuse saan küll korda. Sisu võib Ameerika oma ka panna