Sõjaväe autodel olid jah numbrid igal pool. Sõja algul isegi esiklaasil. Nagu ma aru sain siis esimene täht tähistas sõjaväe osa rajooni...
Esisillaga on siis olukord järgmine... valikus oli 7 esisilda. Valisin selle...
See sild sai kunagi sulatusahju minekust päästetud. Ta on avariiline ja vajab omajagu remonti. Aga loodan et igasugu kõverusi on mul kergem välja ajada kui lõpuni ära kulunud sillaga jamada. Talupoja mõistus ütles et avariiline sild võib muu poolest korras olla...
Tala kõver...
Aga vedru pole vastu käinud eriti
Sellel sillal on kõvasti vastu käinud nagu ka enamustel sildadel mis kuskil vedelevad...
Tugihargi üks toru on kõver. Proovin sirgeks saada. Kui ei saa siis vahetan toru välja...
Tugihargi tagumine munak on väga vähe kulunud. Praktiliselt uue väärne kui nihikuga mõõta.
Teistel sildadel on need munakud lootusetult ära kulunud...
Tõin "laost" natu kola. Loodan nende juppidega hakkama saada. Kui ei saa siis sinna jäi seda kola ikka veel hulga.
Erinevaid nipleid...
Üks A/AA roolikarbi hoob on ka hunnikusse ära eksinud...
Ühe silla küljes on veider lõpuni töötlemata vedru ja esipiduri hoova polt. Veider on see et see sild tuli 41 aasta Suvesõja lahingupaigast.... Ühesõnaga, sellise poldiga sillal ei saanud olla esipidureid...
Normaalne polt oleks selline...
Esipidurihoob kinnitus sinna auku...
See on küll esiamortidega Ford Model A aga mõttest saab aru...
Olen suht kindel, et sellist korrosiooni tõrjuvat rohelist mul natuke on....
Materjal on pulbri kujul. Nimetatakse vist kroomoksiidiks, kindel ei ole.
Kadund papa segas seda pentaftaallakiga ja värvis igasugu asju. Mingi toime tal vist on, 10+ aastat tagasi värvitud järelkäru on siiani roheline
Naljakas on see, et enne värvimist sai käru käsiharjaga kergelt üle käidud ja siis läks kohe värv järgi.
Esisildade lammutamine on küll selline etapp elus mille tahaks ära unustada. Ilmselgelt alahindasin esisilla taastamise ajakulu mahtu. Absoluutselt kõik asjad tekitasid peavalu. Kõige hullem oli käikumineva sillatala poltide eemaldamine. Nii käändmiku kui ka vedru kinnitamis poltide. Kuidagi ei tahtnud välja tulla. Sai kuumutatud, külmutatud, kuvaldaga pekstud, puuritud ja pressitud. Lõpuks surus 80 tonnine press nad suure ägisemise peale välja. Sädemeid lendas ja poldid paukusid, aga välja nad raisad tulid...
Sillatala ja hark on jälle sirged.
Laagrid on lõpuni ära sõidetud ja siis samapalju veel kasutatud
...
Vasakul normaalne laager. Paremal kulunud(rullidel on otsad vastu saale äärt käinud)
Peavalu tekitanud poldid. Muide, teistel sildadel tulid nad haamri ja torniga ilusti välja. Küllap see avariiline sild on oma 70 aastat kuskil väljas vedelenud. Käändmikele pidi 2 meetrise toru otsa panema et nad vaevu ragisedes kuidagigi liikuma saada....
Laagrisaaled on ikka eriti ära kulunud...(rullid on vastu tagumist serva käinud)
Natuke vähem kulunud aga ikkagi läbi
Jubinad on pestud. Peale puhastamist ja kuluosade vahetamist läheb kokku tagasi.
Kas ainult mulle tundub või oli ka reaalselt vanasti metall väheke parem kui tänapäeval?
Praegu lihtsalt koonerdatakse igal sammul. Millegi arvelt tuleb alati kompromiss teha. Samas kui võtad näiteks kaasaegse krossi mootorratta lahti ja proovid alasi peal käigukasti hammasrattaid kuvaldaga peksta, siis ei tee neile isegi mikroskoopilist jälge peale. Seal on ikka eriti kõvast terasest asjad tehtud. Samas kütusevedajate passatil saad kõige odavamat tagarattalaagrit iga kahe nädala tagant vahetada... Vähemalt mina olen saanud
Küllap ei oskand õigesti kokku panna...
(25-11-2018, 01:47 AM)Taaviw126 Kirjutas: [ -> ] ...Samas kütusevedajate passatil saad kõige odavamat tagarattalaagrit iga kahe nädala tagant vahetada... Vähemalt mina olen saanud Küllap ei oskand õigesti kokku panna...
Kindlasti oskad.Tütre Opelil vahetasin esiratta laagrit.Tüdruk sai nädala sõita ja jälle undas.
Võtsin lahti ja läksin poodi õiendama.Arvasin,et tuleb kõva vaidlus.Müüja ei ütelnud ühtegi sõna,
tõi riiulist uue.Ei tahtnud ma seda odavat enam.Ostsin sellise firma oma mille nime oskan
selgelt välja öelda ja probleemid lõppesid sellega.
Mul on õnnestunud tuntud nime rattalaagrid karbist välja võtta ja kohe tagasi varustajale ja veel kolm laagrit järjest.käevahel rudisesid.
Ja odvam laager mis tuli.see igati ok.
Alati pole kallim parem
Liivaprits hakkas tõrkuma. Puhastamine jäi pooleli kuni pritsi korda saab. Suuri asju nagu sillatala, ei viitsi traatkettaga nühkida...
Kuna sild oli avariiline, siis mõtlesin peale sirgendamist kontrollida käändmiku poldiaukude kaldeid...
Kindlasti on ka paremaid meetodeid. Aga mõõdud sain kätte. Ühel pool 7 kraadi ja teisel umbes 6.5 kraadi. Olema peab 7 ja tolerants on 15 minutit ehk 0.25 kraadi. Üks pool jääb napilt tolerantsist välja. Korraks tuleks pressi alt läbi käia talaga...
Käädmikul on poldi ava kalle 9 kraadi. Seega peaks rattad jääma 2 kraadi väljapoole kaldu...
Tundub natuke ogarus poolt kraadi taga ajada aga ameeriklased kurdavad et kui Model A või AA sillas mingid jamad sees on, siis võib nn "death wobble" tekkida. Ehk siis võib esisild maanteel räigelt värisema hakata kuni midagi ära lõhub...
Siin videos demonstreeritakse seda. Kel vähe aega võib heaga minuti edasi kerida....
https://youtu.be/8EuQ6f8rgT4
MMiga muidugi nii kiiresti ei sõida, aga silla tala painutamine on kõigest paari minuti töö...
Tugihargi munaku diameeter peab olema 1,5 tolli. Ehk siis 38,3mm..
Teistpidi mõõtes on 0.4mm kulunud. Aga seda peetakse uueväärseks...
Käändmiku poldi puksid ja tugilaagrid on ka päris head. Ainuke jama on laagritega. Poodi pole veel jõudnud aga ma arvan et neid laagrid saab ikka poest. Ei tundu millegi poolest erilised...
Ma olen seda viskumist oma kuningliku tagumendiga tundnud
Korrata ei tahaks, üsna kole oli.
Sõjaajast pärit roostevastast värvi tahad või viin ohtlike jäätmete paika enamuse?
Selle sillatala mõõtmismeetodi täpsusega on nii ja naa. Mina teeksin enne pressi alla saatmist paar mõõtmist veel ja siis vaataks, kas ja kuipalju tulemused hajuvad.
Üheksa korda mõõda...
(27-11-2018, 09:51 AM)Marcello Kirjutas: [ -> ]Selle sillatala mõõtmismeetodi täpsusega on nii ja naa. Mina teeksin enne pressi alla saatmist paar mõõtmist veel ja siis vaataks, kas ja kuipalju tulemused hajuvad.
Üheksa korda mõõda...
Sillatala samale alusele teistpidi ja paistab kohe välja, kas mõlemale poole tekkivad samasuured "parandused".
See ju peaaegu täpne tulemus.Täpsemalt saad suures freespingis sõidutades ja indikaatorkellaga või nurgashabloonide ja valguspiluga vaadates.Külgkalle kolmest kaldest vähimtähtis,muutub ju sõiduajal pidevalt.
Sai veel kaks esisilda ära lammutatud ja lõpuks tundub sain taastamiseks sobivad jupid kokku....
Aeg on päris vaenulik ja tiksub muudkui edasi. Mõtlesin et proovin natukenegi elu lihtsamaks teha. Proovisin sidrunhappega asju leotada enne puhastamist. Praegu tundub et natukene teeb elu lihtsamaks küll...
Maximast saab paari euro eest kõik vajaliku
Rummud...
Üks proovitükk enne...
Pärast... traatharjaga vaja veel puhastada
Aga hape tegelt ise üksi päris puhtaks ei tee. Traatharjaga tuleb ikka üle käia. Hape leotab rooste hästi lahti ja palju kergem on puhastada...
Tugevalt roostes asjad võib ka elektrolüüsinõusse visata - akulaadija on kõigil ja poest happelist kodukeemiat ka saadaval.
Räägi sellest sidrunhappes leotamisest tiba lähemalt. Soodat on vaja pärast neutraliseerimiseks?
Ma sel teemal täitsa võhik.
Mis siis juhtub kui ei neutraliseeri?