Auto kokkuladumine käib täitsa lõbusalt juba, et ikka kevadeks valmis saada. Kõik jupid ja pisividinad on ette valmistatud juba mootori ja kere tegemise ajal. Nad on kõik pakitult riiulitel ja ootavad oma järge.
[
attachment=74106]
Volga kokkuladumine kulgeb vahelduva eduga.
[
attachment=74139]
[
attachment=74140]
Ja nagu alati koos probleemidega. Enne paigaldamist sai katsetatud vendika mootorit, töötas aga kriunus. Teadsin, et mul ka kusagil tutikas olemas aga võta näpust, II seeria oma erineb III seeria omast. Nüüd tuleb seda remontima hakata.
[
attachment=74141]
(12-02-2019, 18:16 PM)Formika Kirjutas: [ -> ]Volga kokkuladumine kulgeb vahelduva eduga.
Ja nagu alati koos probleemidega. Enne paigaldamist sai katsetatud vendika mootorit, töötas aga kriunus. Teadsin, et mul ka kusagil tutikas olemas aga võta näpust, II seeria oma erineb III seeria omast. Nüüd tuleb seda remontima hakata.
Vendika mootori põhi viga on et puks jääb kuivaks ja hakkab kriunuma.Vahel piisab paarist tilgast õlist. Kui puks on kulunud saab uuemalt mootorilt puksi võtta.
(14-02-2019, 15:51 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Teie oma?
Meie oma neh
.
Väga ilus vaadata kogu ehitust ja viimast videot!
Ise polnudki varem tähele pannud asjaolu, et GAZ-21 mootoril juba 1960 aastal paistab olevat kummist klapikambrikaane alune tihend. Sama ajastu teised kaks levinud odavamat nõukogude autot, Moskvits ja Zaporožets omasid sel ajal korgimaterjalist "ühekordseid" kambrikaanetihendeid. Sellest selgub, et Volga oli ka tehnoloogiliselt arenenum võrreldes tollaste tavaautodega.
Auto värvikombinatsiooni nähes meenus kohe selle I seeria kaksikvend:
http://www.volga.ee/modules.php?name=For...&start=106
Mein gott - mis ühekordsed korgist tihendid....
Iga kogenud Arseni Palu õpikute lugeja teab, et neid tihendeid tuleb keeta ja paitada ning siis saab uuesti käidelda. Pigem on just Volgad selles võtmes uudsed ja nooblid, et nähti ette uue kummitihendi paigaldamine, selmet, et osa remondist köögis mööda saata
(14-02-2019, 17:05 PM)mossepower Kirjutas: [ -> ]Auto värvikombinatsiooni nähes meenus kohe selle I seeria kaksikvend: http://www.volga.ee/modules.php?name=For...&start=106
Kui ma varem vaatasin kahevärvilisi Volgasid niisama muuseas, siis nüüd on pilk väga kriitiline, eriti pärast üht komisjoni pobeda kallal. Ma saan aru, et mees tegi endale nii nagu talle meeldis, aga nüüd kui ma seda värvijoont olen olen hoolega uurinud, siis sellistel piltidel jääb pilk kohe peale möödapanekutele.
Tore, et kaasfoorumlased juba ise hoiavad ennast kursis auto arenguga ja teevad vastavaid postitusi.
(14-02-2019, 18:19 PM)sven1 Kirjutas: [ -> ] (14-02-2019, 17:05 PM)mossepower Kirjutas: [ -> ]Auto värvikombinatsiooni nähes meenus kohe selle I seeria kaksikvend: http://www.volga.ee/modules.php?name=For...&start=106
Kui ma varem vaatasin kahevärvilisi Volgasid niisama muuseas, siis nüüd on pilk väga kriitiline, eriti pärast üht komisjoni pobeda kallal. Ma saan aru, et mees tegi endale nii nagu talle meeldis, aga nüüd kui ma seda värvijoont olen olen hoolega uurinud, siis sellistel piltidel jääb pilk kohe peale möödapanekutele.
Tore, et kaasfoorumlased juba ise hoiavad ennast kursis auto arenguga ja teevad vastavaid postitusi.
Pole midagi, ta pole ju originaalsust taga ajanud, tegi niisama endale sõitmiseks. Kaitseraud ju ka II seeria oma.
Väga äge, kuidas mees ehitab. Täitsa ilma äpita
Väga huvitavaid potsikuid on määrdeliinides. Kas need on mingid kavalad mehaanilised kolb?süsteemid, mis kindlustavad kõik sõlmed määrdega?
(26-02-2019, 19:19 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Väga huvitavaid potsikuid on määrdeliinides. Kas need on mingid kavalad mehaanilised kolb?süsteemid, mis kindlustavad kõik sõlmed määrdega?
Teoreetiliselt peaks need klapid kindlustama kõigi munakute määrimise. Kuna süsteemis kasutati tavalist mootori õli, siis tavaliselt määritud sai paar munakut ja ülejäänud õli jooksis lihtsalt maha, sest vedrud klappides ei trehvanud kunagi ühe kanged olema. Igatahes 1960 loobuti sellest süsteemist. Paigaldasime selle, kuna sellel autol oli ta kunagi originaalis olemas. Suuremates linnades, kus autod fooride taga seisid, polnud juhtidel muud teha, kui keskmäärde pedaali tallata, aga selle tulemusel muutusid need ristmikud õlist libedaks ja ....
.
Teemast mööda aga , kas BMW / EMW l ei olnud sarnane tsentraalse määrimise süsteem sarnaste vigadega ?
Sõjaaegsel sakslasel olid keskmäärde torud väga peened, see kindlustas õli ühtlasema jagunemise kõigile punktidele. Väga käsi määris, ilmselt kasutati läbitöötanud mootoriõli seal. Sepikoja taga oli autost väga vähe järgi jäänud, ei taibanud siis ka sepalt küsida masina marki.
Restaureerimise teoorias väärtustatakse kõrgelt omaniku/tellija nägemust, aga vanasõidukite puhul peetakse siiski tähtsamaks originaalsust. Igatahes II seerial tiibadel nooli ei olnud. Need tulid alles III seeriale.
Sellise teadmisele jõdsin ka mina eile õhtul, aga midagi enam teha ei saa, tagumised poritiivad said liistude järgi sätitud ja esimestele poritiibadele augud puuritud juba enne värvimist. No ja alati saab teha, aga liistud on juba olemas, augud ja kõik muu. See tähendaks ka tagumiste poritiibade uuesti sättimist ja üle värvimist - ka esimeste. Tuleb siit miinus komisjonilt - kui suur?