Kas mitte peen liiv aja jooksul alla jämedama killu vahele ei liigu mis tekitab kivide langemise seal kus liival on võimalust killu vahele pugeda.
Paigaldades on ju keeruline killupatja alla välja liivaga täita. Ei ole küll tänavakivide paigaldaja, kuid selline küsimus liiva osas on endal tekkinud.
Mul on laotud kivid seal ära vajunud kus autodega peal sõidad ja pargid. Kividepaigaldajad vibravad küll aluse tihedaks aga sellest ei piisa.
(25-05-2018, 13:59 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]Mul on laotud kivid seal ära vajunud kus autodega peal sõidad ja pargid. Kividepaigaldajad vibravad küll aluse tihedaks aga sellest ei piisa.
See tihendamise koht on nii ja naa.
Väikese vibraga (loe: ilma teerullita) tihendamisel tuleb vastavalt tihendatava kihi omapärale (nt. killustik vs. liiv) ja paksusele (nt. 20 vs. 40 cm) teinekord tihendada ikka (mitme)kümneid kordi enne kui ettenähtud tiheduse välja annab kui tihedust ka reaalselt mõõta. "Silmamõõdu" ja "jalatunde" järgi muidugi 3-4 korra järel enam erinevust ei ole ja on juba tihe küll.
Antud kogemus siis maaparandusest tulevase laohoone põrandaaluse tihendamisest.
Unikivi alusena olen tihendanud iseendale eramaja esisise unikividest parkimisplatsi aluse (ca. 75-100 m2) ning kasutasin eelnevaid maaparandusest saadud kogemusi ning selle suht. väikese platsi tihendamiseks kulus väikese vibraga vist pea terve päev või isegi poolteist, ei mäletagi enam.
Naabrid käisid selle käigus mitu korda uurimas, et ega midagi juhtunud pole ja kas mul ikka mõistus korras, et tihendan ja tihendan sama platsi juba hommikust saati ja ammu silmaga ju näha et midagi enam ei muutu ega juhtu.
Igastahes oli see 10+ aastat tagasi ning vaatamata igapäevasele autode parkimisele ja sõitmisele silmaga nähtavat vajumist kusagil näha pole. Plats samasugune nagu tegemise ajal tehtud sai.
Selline tegevus siis muidugi ise ja iseendale asja tehes. Kui oleks unikivi aluse pinnase täitmise ja tihendamise teenusena raha eest sisse ostnud, siis poleks otseloomulikult ükski kasumit teeniv firma v. töömees sellist tihendamist teinud.
Ja samas on ka ju omamoodi tuleviku kindlustamine kui unikivi plats teatud aastate järel "hooldust" jälle vajaks.
Sipelgad tassivad, liiv kaob ära vee toimel, liivas hakkab igasugu ollus paremini -kiiremini kasvama ja kildu hea tasandada. Aga tegelt siiani kogu aeg liiva padja peale pandud, see sõermed rohkem viimase aja teema.
Taanis nägin kuidas tehti ühe terminali sissesõidu teed. Algul jäme kild siis tasanduseks kiht liiva ja selle vibras kinni suur teerull. Kui hakati kivi panema toodi kohale segumasin mis liiva ja tsemendi kuivalt segi segas ja see läks liiva peale enne kivi. Kihi paksus oli silma järgi umbes täpselt mitte üle 10 sendi. Seda kinni ei tallatud vaid aeti niisama labidaga siledaks ja kivi masinaga maha. Peale seda tuli väike vibra ja kogu see kivi vibratati üle. Lõpuks valati kivi veel liivaga üle ja harjati masinaga vahed täis.
Üldiselt on silma jäänud, et see vibratamine on üks väga tähtis töö. See protsess kestab pikalt. Hollandis nägin kui vahepeal näiteks valati plats veega üle ja siis uuesti vibra selga.
Nii see on. Endal lasin ka 500 kg raske diiselvibraga killu kinni. Kolm aastat möödas ja vajumist pole märgata.
mu aasta tagasi rajatud sillutis sai alla 40cm killustikku, mille tihendasin vaid korra (kui 40cm kiht maas) ning vaid 200kg tihendajaga. On näinud 9t kopplaadurit muudkui edasi-tagasi trampimas ning 6 korda segupirni (üle 25t, sh 8t betooni?). Plats püsib kenasti ning pole ei kergele ega raskele tehnikale alla vandunud. Erand: betoonimasin sõitis kord kergelt üle äärmiste kivide ja need nihkusid "muru sisse". Aga see on juba ootuspärane, kuna kaevatud alus ei ole kivist palju suurem - mõnes kohas on ehk mõne sentimeetri väiksemgi
Mu tihendamine tekitas siin omal ajal kah teerulli-jutte, aga oma praktika põhjal unustaks need kohe ära ja teeks samamoodi, nagu tegin:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=57719&page=3
lõplik tõe hetk on eelkõige liiva ärauhtumise vaates muidugi alles mitmete aastate pärast...
Ma täpselt numbreid ei mäleta aga trampija taldmiku laiust ja 20cm paksust killu riba vist pidi umbes 9x, 200sega üle käima, et saada 90% tiheduseni kokku vajutatud kiht. Umbes taoliseid parameetreid on vaja aluspinnale, juhul kui ma väga mälus mööda ei pane (mis ei ole ka välistatud).
Küsimus gaasipliidi kohta. Pliidil kirje 20 bar ja reduktoril 30 bar. Pliit väidetavalt korterelamu gaasitrassi rõhu jaoks tehtud. Targad rääkisid, et sellisel pliidil düüsid teistsugused ja tööle ei hakka. Kas on tõsi?
(26-05-2018, 23:31 PM)Härg Kirjutas: [ -> ]Küsimus gaasipliidi kohta. Pliidil kirje 20 bar ja reduktoril 30 bar. Pliit väidetavalt korterelamu gaasitrassi rõhu jaoks tehtud. Targad rääkisid, et sellisel pliidil düüsid teistsugused ja tööle ei hakka. Kas on tõsi?
Tööle hakkab kindlasti, aga leek põleb kollase leegiga ja kindlasti tahmab ka rohkem kui vaja. Kui gaasibalooniga kasutama hakkad.
vahetad düüsid välja ja töötab sellise ilusa sinise leegiga.
Õige on küll aga teistpidi. See pliit puhub liigagi hästi reduktori otsas. Vaata, et ennast õhku ei lase. Düüsid tuleb ära vahetada, muud varianti ei ole. Nojah, oleks seadistatav reduktor aga neid ei lubata kööki pliidi kõrvale ilmselt panna.
(26-05-2018, 23:44 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Õige on küll aga teistpidi. See pliit puhub liigagi hästi reduktori otsas. Vaata, et ennast õhku ei lase. Düüsid tuleb ära vahetada, muud varianti ei ole. Nojah, oleks seadistatav reduktor aga neid ei lubata kööki pliidi kõrvale ilmselt panna.
Näe väsinud juba ja see vana pea ei mäleta ka enam kummapidi asi käis
Marko varjant on õigem !!!
(28-05-2018, 21:24 PM)hundu615 Kirjutas: [ -> ]Kas keegi oskab öelda mis asi on ja mida teeb Doppler Simulator,sama mis järgneval lingil:
https://www.moparessentialtools.com/item-detail.aspx?itemid=99630421&type=equipment
Pikemalt süvenemata pakun, et kardetavasti kasutatakse seda mingi doppleri efektil põhineva radarseadme kontrollimiseks või seadistamiseks. Püüab radari poolt saadetava signaali kinni ja saadab enda poolt viitega signaali tagasi ehk siis imiteerib liikuvalt objektilt peegelduvat signaali.
L.
(29-05-2018, 08:53 AM)lauril Kirjutas: [ -> ] (28-05-2018, 21:24 PM)hundu615 Kirjutas: [ -> ]Kas keegi oskab öelda mis asi on ja mida teeb Doppler Simulator,sama mis järgneval lingil:
https://www.moparessentialtools.com/item-detail.aspx?itemid=99630421&type=equipment
Pikemalt süvenemata pakun, et kardetavasti kasutatakse seda mingi doppleri efektil põhineva radarseadme kontrollimiseks või seadistamiseks. Püüab radari poolt saadetava signaali kinni ja saadab enda poolt viitega signaali tagasi ehk siis imiteerib liikuvalt objektilt peegelduvat signaali.
L.
Seade on mul tulnud ühest autoremondi ettevõttest,on uus ja kasutamata,ei oska midagi peale hakata.
See siis ainult antud mudelile või?
(26-05-2018, 23:31 PM)Härg Kirjutas: [ -> ]Küsimus gaasipliidi kohta. Pliidil kirje 20 bar ja reduktoril 30 bar. Pliit väidetavalt korterelamu gaasitrassi rõhu jaoks tehtud. Targad rääkisid, et sellisel pliidil düüsid teistsugused ja tööle ei hakka. Kas on tõsi?
20-30 bar on pliidi jaoks liiga palju, pigem on tegu 20mbar ehk millibaari.
20-30 millibaari on täiesti tavaline võrgugaasi rõhk. Sellel reduktoril vist puuduvad gaasiballooni niplid?
(30-05-2018, 07:14 AM)hundu615 Kirjutas: [ -> ]See siis ainult antud mudelile või?
Ei tea
nägin ka seda esimest korda elus.
Soovitage filtrit vaadist vändaga pumba ja paagi vahele.