(10-08-2018, 23:12 PM)motamees Kirjutas: [ -> ] (10-08-2018, 23:05 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]... Aga igaks juhuks anna ka ...
Fööni jaoks pole küll eraldi koolitust vaja...
Fööniga ei tee midagi ära kui laager on kinni. Point on selles, et kodus võib ju iga mees oma detailid punaseks ajada, maha lõigata ja uuesti keevitada, külmutada või lahti lõigata või mis iganes teha. Kuid kui isegi sellist võimalust pole koheselt võtta või on tegemist töökojaga kus selline tegevus on keelatud ning ainult press on ette nähtud, siis nii ongi. Hakata siin ajama jälle mingit 'mina ja maailm ja kõik lollakad' nuh jah... laske aga edasi.
(10-08-2018, 23:33 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Fööniga ei tee midagi ära kui laager on kinni. ...
See on küll vale väide, sest vahel ikke teeb ka.
Kusjuures tänapäeval nii ongi, et tuld teha igas töökojas ei saagi. Meil siin üks tõsine firma, paraku järgmisel korrusel on eluruumid ja MITTE MINGIT SOOJA! Kõige karmim relv on ketaslõikur ja sädemed püütakse ükshaaval kinni. See on tänapäev
Kodus ja tuleloaga asutustes saab temperatuuride erinevused muidugi appi võtta. sügavkülmakapi -18 ja alla noolutustemperatuuri jäävad soojendamised kurja ei tee.
Tänapäeval ju mingid induktsioon kuumutamis võimalused. Isegi töökojas näinud seda ja selle kasutamist.
(11-08-2018, 00:10 AM)Kult Kirjutas: [ -> ]Tänapäeval ju mingid induktsioon kuumutamis võimalused. Isegi töökojas näinud seda ja selle kasutamist.
Laagri võrude jaoks, sellise suuruse ja võimsusega, on ehk tehase teenindustes need olemas. Mutrikeste jaoks leiab neid isegi aliexpressist kopikate eest. Aga ka laagrite jaoks peavad aparaadid olema spets otsikutega, et need täpselt kohale istuksid ja mahuksid. Enivei, miljunääride teema või tehase teenindused.
Tooks siinkohal ühe lihtsa näite, natuke teisest vallast, aga siiski...
Kuu aega tagasi avastasin järsku, et mu Jumzi ratas täitsa loksub all ja mutrite ning velje vahel silmaga nähtav vahe.Kui kaua see velg seal loksunud oli või millal lahti tulnud, no ei tea ega oska öelda. Mina sellele kunagi tähelepanu ei olnud pööranud, võis vabalt olla ka mõned aastad, isegi enne kui ma Jumzi ostsin. Noh hea küll, otsisin võtme ja hakkasin kinni keerama mutreid. Ei liigu mitte ükski neist. Järgmiseks otsisin kahe meetrise toru ja hakkasin sellega kangutama...ikka mitte midagi. seejärel võtsin fööni...null. Siis laenasin gaasipüstoli, selle alt ballooniga, kuumuta palju tahad, ei liigu mitte ükski isegi kahe meetrise toruga. Lõpuks käisin lõunas ja ostsin hapniku mis mul tühjaks oli saanud, ning siis, kui mutrid punaseks lasin, hakkas ka võti neid ringi ajama. Seda kõike siis sitase poldikese ja mutri puhul. Ja me räägime siin föönist ja kordades suurema massi külge kinni roostetanud laagritest mille peale 60 tonnine press püksi lasi...
(11-08-2018, 00:38 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]... Jumzi ratas täitsa loksub all ...
Autojuhil ikke täitsa õigus - ma olen ikke loll küll, et fööniga Jumsi kallale soovitan minna. Täiesti mõttetu üritus ju. Oleks sa poole sõnagagi maininud, et Jumsist räägid. Vabandust lolli mõla pärast...
(10-08-2018, 23:05 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (10-08-2018, 22:42 PM)autojuht Kirjutas: [ -> ]viplala Kirjutas:Oled päris kindel, et kõik kes suure jõuga rattalaagreid pressivad, on idioodid?
Laias laastus võib sedasi arvata küll.
Aga äkki tutvustad oma võtteid, sest ega kuld mööda külgi maha jookse. Aga igaks juhuks anna ka kuumutamis-külmutamis kraadid, et metalli struktuur ei kannataks. Räägi paari sõnaga ka ohutusnõuetest töökodades, kui tegemist on lahtise tulega ning ka gaasi hoidmisest, kuumutamise ja külmutamise võimalustest, kontrollimisest ning tööliste koolitamisest. Räägi ka tehase poolt ette antud metalli karakteristikate säilimisest vastavalt kuumutamisele või külmutamisele ning üldiselt tehase poolt ette antud töövõtete järgimisele või garantiist kui neid töövõtteid on muudetud vastavalt oma suvale, ning tulemuseks on mõni tõsine viga.
Tehase nõuded on äärmiselt lihtsad - kui laager teat. surve juures välja ei tule siis ohutuse tagamiseks tuleb detailid asendada uutega. Ole siis hiromant ja tee kliendile selgeks et esiratta laagri vahetuse juures tuleb rattarumm ja käändtelg välja vahetada selleks et garanteerida sõlme ohutu töö. Sind vaadatakse kui lollakat. Uuemate autode laagritel käib juba kogu laagrisõlm poltidega, pole seal midagi pressida. Kodus oma värkstoas võid kuumutada, külmutada, föönitada ja teha muid võimlemisliigutusi...
Kui juba rattalaagrite vahetusele jutt läks, siis väga tähtis on teada mida ja millest pressida.
Kord sattus kätte Paraolümpia käändmik millel vaja rattalaager vahetada.
Oma isetehtud pressiga, mis annab ehk healjuhul välja 8 tonni survet see ei õnnestunud ja läksin asutusse, kus on 120 tonnine press.
Seal meister ainult naeris ja arvas et neil pole see mingi küsimus välja lükata.
Pandi siis lauale, metalljunn peale ja pressima.
Esimese asjana läks see metalljunn kokku nagu käsn ja laager ei teinud teist nägugi.
Siis võeti kõvemast materjalist asi ja sellega pressides sai pressi survejõud otsa.
Mehed olid hirmus ehmunud nägudega et kuidas see võimalik on???
Lõpuks siis tuli meist kellelegi mõte võtta laagri sisemine saale ära ja otse välimisest võrust pressida, mi tõi ka edu sest kuulid suruvad laagri välimist saalet laiali kui sisemisest suruda.
Muidugi see detail sai ka kannatada sest stopperrõnga soone oli kokku surunud ja stopperrõngast pidi õhemaks lihvima.
(11-08-2018, 10:05 AM)Walter Kirjutas: [ -> ]Tehase nõuded on äärmiselt lihtsad - kui laager teat. surve juures välja ei tule siis ohutuse tagamiseks tuleb detailid asendada uutega.
laagri sisesaale saab ju relaga lahti lõigata ilma võlli kahjustamatta,sisesaalele ei saagi vahel tõmmitsat taha panna,annad kuuma kasvõi keevitades ja kargab ise hopsti pesast välja(nt uaz sillas difri välis saale)mõlemil juhul ju ei kahjusta muid detaile.
Laagrisaalele keevitatakse ringiratast triip peale.
(11-08-2018, 10:05 AM)Walter Kirjutas: [ -> ] (10-08-2018, 23:05 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (10-08-2018, 22:42 PM)autojuht Kirjutas: [ -> ]viplala Kirjutas:Oled päris kindel, et kõik kes suure jõuga rattalaagreid pressivad, on idioodid?
Laias laastus võib sedasi arvata küll.
Aga äkki tutvustad oma võtteid, sest ega kuld mööda külgi maha jookse. Aga igaks juhuks anna ka kuumutamis-külmutamis kraadid, et metalli struktuur ei kannataks. Räägi paari sõnaga ka ohutusnõuetest töökodades, kui tegemist on lahtise tulega ning ka gaasi hoidmisest, kuumutamise ja külmutamise võimalustest, kontrollimisest ning tööliste koolitamisest. Räägi ka tehase poolt ette antud metalli karakteristikate säilimisest vastavalt kuumutamisele või külmutamisele ning üldiselt tehase poolt ette antud töövõtete järgimisele või garantiist kui neid töövõtteid on muudetud vastavalt oma suvale, ning tulemuseks on mõni tõsine viga.
Tehase nõuded on äärmiselt lihtsad - kui laager teat. surve juures välja ei tule siis ohutuse tagamiseks tuleb detailid asendada uutega. Ole siis hiromant ja tee kliendile selgeks et esiratta laagri vahetuse juures tuleb rattarumm ja käändtelg välja vahetada selleks et garanteerida sõlme ohutu töö. Sind vaadatakse kui lollakat. Uuemate autode laagritel käib juba kogu laagrisõlm poltidega, pole seal midagi pressida. Kodus oma värkstoas võid kuumutada, külmutada, föönitada ja teha muid võimlemisliigutusi...
Välimisest tulebki pressida, see on elementaarne. Ise olen eriti kinni jäänud juhtudel kasutanud tule asemel rellakat. Sooned sisse ja siis annab tavaliselt järgi. Kahjuks mõnel puhul on see raskendatud, tulenevalt käändmiku ehitusest.
Oma silmaga olen näinud ka varianti, kus vanakooli mehed lajatavad väikese kolksu haamriga käändmiku pihta, kui see surve all on aga ise natukene pelgan sellist lähenemist, või noh pole piisavalt pika varrega haamrit
Ilmaasjata põete nende käändmikujuppide omaduste pärast. Need on nagu kraanakonkski pehmest rauast - venida tohib, murduda mitte. Natuke haamerdamist ei ole üldse hirmus.
Pean end küll üle keskmise heaks guugeldajaks, kuid seekord siiski jäin hätta ja palun abi.
Kas keegi oskaks välja tuua, et kuidas nimetati (eelistatult inglise keeles) ja mida täpselt tähendasid vanasti töö-/veomasinatel need mõned read kirjasid, mis asusid tavaliselt ukse või esitiiva allservas?
Tegu oli enamjaolt vist kaaluteemadega, aga olekski vaja mingit täpset infot, sest ühe projekti jaoks on vaja välja mõelda sellised asjad.
Kuna ma ei suutnud isegi nende kirjade nimetust välja guugeldada, siis ei leia ka päris head pilti.
Õnneks meenus, et ühel IŽ kastika photoshopi peal olen neid näinud ja selle pildi olin kuskile oma galeriisse salvestanud:
![[Pilt: x_b495902b.jpg]](http://cs1674.vkontakte.ru/u1775475/96534136/x_b495902b.jpg)
(15-08-2018, 13:21 PM)Jarmo Kirjutas: [ -> ]Pean end küll üle keskmise heaks guugeldajaks, kuid seekord siiski jäin hätta ja palun abi.
Kas keegi oskaks välja tuua, et kuidas nimetati (eelistatult inglise keeles) ja mida täpselt tähendasid vanasti töö-/veomasinatel need mõned read kirjasid, mis asusid tavaliselt ukse või esitiiva allservas?
...
Palun täpsusta piirkond ja ajastu. Erienvates riikides on erinev tähistus ning näiteks UK on see aja jooksul ka muutunud.
Laialt on levinud tühi- ja täismassid.
Eile sai politsei teate, et Pärnus Side tänaval varastati maja ette pargitud sõiduautolt Volvo XC 90 esituled. Vargusega tekitati kahju ligemale 4650 eurot.
Kas ainult tuled võivad nii palju maksta või võis seal toimuda ka mingite asjade lõhkumine, et tuled kätte saada?
(15-08-2018, 13:21 PM)Jarmo Kirjutas: [ -> ]Pean end küll üle keskmise heaks guugeldajaks, kuid seekord siiski jäin hätta ja palun abi.
kasuta koogelmoogelis näiteks jõuluvana keelset fraasi - pakettiauton painomerkinnät.
(15-08-2018, 14:33 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Eile sai politsei teate, et Pärnus Side tänaval varastati maja ette pargitud sõiduautolt Volvo XC 90 esituled. Vargusega tekitati kahju ligemale 4650 eurot.
Kas ainult tuled võivad nii palju maksta või võis seal toimuda ka mingite asjade lõhkumine, et tuled kätte saada?
Küsi esindusest tulede hinda ja sa üllatud - ebameeldivalt...
(15-08-2018, 14:11 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Palun täpsusta piirkond ja ajastu. Erienvates riikides on erinev tähistus ning näiteks UK on see aja jooksul ka muutunud. Laialt on levinud tühi- ja täismassid.
Piirkonna osas vast niipalju, et võiks olla ingliskeelne al, sest lisaks numbritele tahan kujunduses kasutada ka mingeid lühendeid ja seks puhuks on vaja teada, et mida täpselt kasutati.
Ajastu osas vast vahemik 1950-1980.
Diesel - aitäh, Soome keeles otsida ei taibanud tõepoolest.
Veidike infot sealtpoolt tuli küll, aga üritan veel inglisekeelseid vasteid ka leida.