ühed hiinlased kõik.
krooniajal maksis prosta mehanismus ühekohalise numbri kroonides.
vaevalt see nüüd viidatud asi parem on, olgugi et kallim.
aga kui ikka ei käi, võtad järgmise.
Mulle kahjuks ei ütle need termo- ja elektromagnetvabastid midagi. Peaksin pilti tegema kaitsmetest täpsustamiseks?
Kompressor on ka plasmale vajalik. Aga lõikan siis, kui kompressor välja lülitanud. 650L paak annab laveerida emma kumma seadme kasutamise vahel.
Muid asju taga ei ole.
Ega antud teema mul eluliselt tähtis ka nüüd ei ole, lihtsalt kombaini tükeldamisel jämedamaid võlle maha lõigates kerkis asi jälle päevakorda ja maamehe loogika ei jõua selleni, et miks suurem kaitse ennem peaks välja lülituma. Ja kas võiks üldse viga milleski seisneda.
Ksf v6sa-le kellamehhanismidest. Pole odavatel hiinlastel ka häda midagi töökindluselt ja täpsuselt. Siiski kipuvad kõva tiksu tegema ja mõnda see häirib, vähemalt algul. Sujuvalt liikuva sekundiseieriga hiinlast aga ei soovita, esineb omajagu praaki. Iseenesest jällegi vaiksed.
Kindla peale minek oleks Hermle või Junghansi mehhanism. Maksab muidugi kordi enam.
Ja enne ostmist tasub sihverplaadi paksus ära mõõta ja vastavalt siis natuke pikema võlliga mehhanism osta, et kinnitusmutter ka ära mahuks. Samas mitte üleliia pikk, hakkavad seierid vastu klaasi käima, kuid eks mehhanismi alla saab papitükke ka lõigata. Osadel kellakorpustel ei ole jällegi üldse mutriga mehhanismi kinnitus, vaid tagant krõksidega.
Seierite kinnituskoonused võivad ka erineda, osadel üldse minutiseiri kinnitus mutriga. Seega tasub vaadata, kas kaasasolevad pikkuselt sobivad. Kui eks loova lähenemisega jällegi...
Ühesõnaga, tasub vaadata täpselt kella ja mehhanismi, mida tellida, osta. Või seada siis sammud kellassepa juurde. Ilmselt annab ka vana mehhanismi korda teha, kuigi see võib maksta sama hinda uue paigaldusega. Hiinakas koos paigaldusega maksis 5 aastat tagasi 12.- kanti. Pole enam selles ametis tegev, seega praegusaja hindu ei tea.
Mul on selles mõttes lihtne, et sihverplaat on metall-leht, osutitel on ruumi laialt ja pikkus pole ka tegelikult oluline.
Enda harimise mõttes: mis seal siis ära kulub, et sekundiseier ei jaksa enam üles minna? Mitte, et ma viitsiks kuueeurost mehhanismi remontima hakata...
Lapiti laual käib täpselt. Pane või peegel seinale
Omast kogemusest kaotas kõva tiksu ära sekundiseieri eemaldamine ühelt tüüpiliselt made in China seinakellalt.
Mehhanismi sees on triip, niiöelda sidur. Kui ära kulub, siis ei jaksagi enam seierit vastumäge vedada vaid triip libiseb läbi. Sama asi mis mõni vanaegne üleskeeratav, pommidega seinakell, millel näpuga minutiseierit lükates saab aja õigeks seada. Lihtsalt sellel mehhanismil omakorda taga keeratav nupp aja õigeks sättimiseks. Kuna üldiselt ju nüüdisaja patarei seinakella seierid peidus kinnise klaasi all.
Kiiremont on näpitsatega plastikut pigistada tihedamaks ja käib jälle 10 aastat. Iseenesest vaja lihtsalt mehhanismi kaan plastkrõksidest tagant lahti päästa ja hammasrattad lauale, siis näha ka viga. Aga kui aastaid käinud, siis võiks ka kõik tolmu välja pesta seest ja võlliotsad uuesti õlitada.
6.- on muidugi omajagu rasvaselt küsitud ka, seinakella mehhanism otsinguga leiab ka odavamaid pakkumisi. Aga eks see mõne euro pärast joosta vist ei tasu siia sinna, kust aga lihtsamini näppu jääb.
30 senti kopikatega maksis 100 kaupa ostes.
(17-12-2018, 22:48 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Patarei täis?
Aber natürlich.
Mul on isegi vastav priboor vooluallikate ülekuulamiseks
Peale vaadates ju ei näe, kas fotoaparaadi poolt ära põlatud pulk on kutupiilu või veel sisaldab kuue kuu jagu voolu kella tarbeks.
(17-12-2018, 23:22 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Mul on isegi vastav priboor vooluallikate ülekuulamiseks Peale vaadates ju ei näe, kas fotoaparaadi poolt ära põlatud pulk on kutupiilu või veel sisaldab kuue kuu jagu voolu kella tarbeks.
Priboor ikka koormusega testib patareid, mitte tegemist ei ole lihtsalt multimeetriga, mille nupp keeratud V peale ja rõõmsasti näitab 1.4 millegiga, kuigi tossu ei pruugi enam isegi kella vedamiseks oll? On tulnud ette selliseid asju.
Tasub ka täitsa uue patareiga proovida, mitte fotoaparaadist poolsurnutega. Ja kindlasti ikka patarei, mitte akuga.
Kippus tulema ka remonti kellasid, millel oli peale patarei vahetust Duracelli oma sisse pandud. Ei seedinud mõned mehhanismid neid, peale suvalise odava alkaline sissepanemist töötasid edasi veatult.
Patarei kontaktid tasub ka enne uue paigaldust üle vaadata. Üldiselt küll nüüdsed patareid enam möksi eriti välja ei aja.
Tsitaat:sekundiseier ei jaksa enam üles minna
Siin juba soovitati eemaldada seier aga võibolla annab tinast vastukaal teha seierile. Koormab küll võlli rohkem.
Nii palju kui mul kodus probleeme on olnud kella osuti ülespoole mitte liikumisega, on seni patarei viga olnud. Ega varem polegi meeles vahetada, alles siis kui "aeg on seisma jäänud", osuti kusagil 9 kandis tõmbleb ja edasi ei jõua minna.
(17-12-2018, 21:13 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kas seinakella kvartsmehhanismid on kõik ühesugused peedid või on mõni teistest kabedam ka?
...
Oomipoest võtsin mitu aastat tagasi 2 kmpl, a´1,30€, mõlemad siiani elus, sekundeid ei loe, st seierit ei pannud.
seega siis viidatud 6+ € eest saaks 4tk...
(17-12-2018, 22:22 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Mul on selles mõttes lihtne, et sihverplaat on metall-leht, osutitel on ruumi laialt ja pikkus pole ka tegelikult oluline.
Enda harimise mõttes: mis seal siis ära kulub, et sekundiseier ei jaksa enam üles minna? Mitte, et ma viitsiks kuueeurost mehhanismi remontima hakata...
Lapiti laual käib täpselt. Pane või peegel seinale
Kui antud mehanismust reanimeerida ei anna, võin saabuvate pühade puhul ühe sellise komplekti puhta muidu eraldada.
https://www.osta.ee/tee-ise-kell-116828636.html
(17-12-2018, 23:43 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ] (17-12-2018, 23:22 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Mul on isegi vastav priboor vooluallikate ülekuulamiseks Peale vaadates ju ei näe, kas fotoaparaadi poolt ära põlatud pulk on kutupiilu või veel sisaldab kuue kuu jagu voolu kella tarbeks.
Priboor ikka koormusega testib patareid, mitte tegemist ei ole lihtsalt multimeetriga, mille nupp keeratud V peale ja rõõmsasti näitab 1.4 millegiga, kuigi tossu ei pruugi enam isegi kella vedamiseks oll? On tulnud ette selliseid asju.
Tasub ka täitsa uue patareiga proovida, mitte fotoaparaadist poolsurnutega. Ja kindlasti ikka patarei, mitte akuga.
Kippus tulema ka remonti kellasid, millel oli peale patarei vahetust Duracelli oma sisse pandud. Ei seedinud mõned mehhanismid neid, peale suvalise odava alkaline sissepanemist töötasid edasi veatult.
Patarei kontaktid tasub ka enne uue paigaldust üle vaadata. Üldiselt küll nüüdsed patareid enam möksi eriti välja ei aja.
Kõigile on vastus jah. Ning ennetavalt: kella voolutarve ei sõltu asendist sedapalju, et minu kahe sajadiku täpsusega eristav multimeeter suudaks tuvastada kella patarei pinge langust pesa klemmidelt: nagu patarei 1,52 välja köhib, nii see ka püsib, hoolimata sellest, et kell enam edasi käia ei jaksa püsti keerates.
Siinkohal tänan kõiki pakkujaid, aga ei tasu üle reageerida. Mul tekkis lihtsalt sportlik huvi, millest säärane käitumine. Pühade ajal lahkan mehhanismuse lahti ja uurin seda "triipu".
Junghansu mehhanisme müüakse 3 € tükist täiesti letist, seega ei ole vaja isegi Hiinamaale abipalvet saata
Tõsi, ma pean enne natuke raudvaraga tuvuma, et mihukest mul ikkagi vaja on.
Küsime siia juurde, kas igaastane "taqasikeeramine" kah mehhanismusele paha teeb? Minu sisemise kella keerab kümneks pärvaks pekki, aga see suudab veel ise paraneda lõpuks.
(17-12-2018, 22:15 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Mulle kahjuks ei ütle need termo- ja elektromagnetvabastid midagi. Peaksin pilti tegema kaitsmetest täpsustamiseks?
Ei ole vaja.
Termovabasti toimib ülekoormusele ja elektromagnetiline (kiirem) lühisele, mõlemad on kombineeritud ühte korpusse.
C40 automaadi piirid on siis sellised:
1) rakendumine ülekoormusele (1,13x40=45,2) 45,2 amprit kuni (1,45x40=58) 58 A.
2) rakendumine lühisele 200-400 A
C32-l vastalt siis:
1) ülekoormuse piirid 36,16-46,4 A
2) lühise omad 160-320 A
Kui nüüd on trehvanud nii, et C40 rakendub 45 ampri peal ja C32 46 ampri peal, siis juhtubki nii nagu eespool kirjeldatud.
Lühise korral lülituvad tõenäoliselt mõlemad välja.
Elektrikud kutsuvad seda kaitsmete selektiivsuseks, antud juhul siis selle puudumiseks
Tänan, tõeni jõutud ja asi selge.
Proovisin internedusest otsida, aga targemaks ei saanudki. Küsiks, ehk on keegi veidi targem ses osas.
Tahaks niimoodi, et ei peaks pidevalt tuttavates foorumites lugemise järge taga ajama. Et ehk on olemas mõni internetisirvija, mis saab aru, kus kohas asi pooleli jäi ja oskaks ennast uuel sissehüppamisel automaagiliselt sama koha peale kerida?
No aga vajutad teema nime ees olevale rohelisele noolele(osades foorumites täpile) ja oledki ju seal, kus pooleli jäi
Tänud, et jälle vähe targem. Aga ülejäänud kohtades, kus ma enamuses lihtsalt lugemas käin ja pole isegi kasutajaks reganud, seal ikka kerid ja krutid ja vägisi tekib küsimus, miks ei võiks selline asi kuidagi omaenese tarkusest toimida, kui vastavasse kohta linnukese topid. Kui oleks kastikest, midagi linnutadaa.
(17-12-2018, 23:59 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Tsitaat:sekundiseier ei jaksa enam üles minna
Siin juba soovitati eemaldada seier aga võibolla annab tinast vastukaal teha seierile. Koormab küll võlli rohkem.
Sekundiseieri amputeerimine töötaski. Ööpäeva on kaks seni paari tunniga seiskunud kella ajas püsinud.
Ja patareid peavad kuni 3x kauem vastu,30 aastane kogemus.