automoto.ee foorumid

(04-01-2019, 23:27 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]füüsikaliselt võimalik on anda veojõu number jõukilogrammides.

Et füüsikaliselt täpne olla, siis kilogrammides saab siiski väljandada ainult keha massi, kuna tegu on massiühikuga. Jõu iseloomustuseks on vaja kasutada jõuühikut, milleks SI-süsteemis on kasutusel njuuton. See ei mängi siinohal rolli, et juhtumisi 1kg massiga kehale mõjub Maal raskusõud tugevusega 10 njuutonit. Olgugi et pakub väga head võrdlusmomenti asjadest aru saamisel.

Vanasti oli termin jõukilogramm, see ongi 10 njuutonit. Kes tahab tähte närida, saab ikka.

Tõepoolest, ka "jõutonn", "jõugramm" jne (aga mitte lihtsalt "tonn"). Kuni 1963. aastani, mil mindi NSVLis üle SI süsteemile (mis tänapäeval muide on kohustuslik igasuguse majandustegevuse puhul).  Päris hariv värk reede õhtu kohta.

Küsimus mis oma teemat ei vääri...
Mida te sööte et nii targad olete siin reede õhtal? 

(05-01-2019, 01:39 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Küsimus mis oma teemat ei vääri...
Mida te sööte et nii targad olete siin reede õhtal? 

Näiteks me siin Kristjuhaniga rada tehes tegime tarkusenapsuks 0,5 pohladžinni toonikuga. Väga lumisel Vooremaal... ilma igasuguse raudhobuta!

(05-01-2019, 02:09 AM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]

(05-01-2019, 01:39 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Küsimus mis oma teemat ei vääri...
Mida te sööte et nii targad olete siin reede õhtal? 

Näiteks me siin Kristjuhaniga rada tehes tegime tarkusenapsuks 0,5 pohladžinni toonikuga. Väga lumisel Vooremaal... ilma igasuguse raudhobuta!

Hahaa, rääkisidki end sisse Priit - millal siis regamine avatakse? Mul ammuilma sodiläkil vileuued Contid all etc.

(04-01-2019, 23:27 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]füüsikaliselt võimalik on anda veojõu number jõukilogrammides. seda tootja teebki. 
...

Ei ole oluline, kas me kasutame üht või kümmet njuutonit. Jõukilogramm on jõuühikud ja nendega ei tohiks massi näidata. Ehk 2700 kilo koormat ei võrdu tõmbejõu vajadusega 2700 jõukilogrammi! Samamoodi ei tohiks massiühikuga (tonn) iseloomustada veoõimet!

Raudhobu tõmbejõudu pole kusagil antud. Küll on kirjas, et vintsi tõmbejõud on "1000 kg", mis on siis jämedalt 10 000 N.

Küll on antud kaal, milleks on 328 kg. See teeb jämedalt 3250 N ja kui me võime pehmel, kuid taimestikuga kaetud pinnal eeldada haardetegurit 0,75, siis tühi raudhobu suudab arendada tõmbejõudu 2437 N. Vähe? Kui me rehkendame samale pinnale veeretakistuse teguri väärtuseks 0,3, siis saame teoreetiliseks maksimaalseks haagisemassiks 2437/0,3=8125 N ehk jäme 800 kilo. 0,3 tähendab seda, et 0,7 meetrised rehvid vajuvad sisse nii 7-8 cm.

Mina näen, et tühi raudhobu suudab tühja hgaagist tõmmata küll. Koorma laadimisel peab siis arvestama, et:
A: pool lisatavast koormast peab olema alati raudhobul ja
B: raudhobule on lubatud ÜKS tonn koormat.

Ülaltoodud arvutused kehtuvad sihukese Harju keskmise niiske metsa kohta, kuhu jääb jälg, aga ühekordsel läbimisel ei teki rööbast. Külmunud, lumeta pinnasel tulevad numbrid paremad, pehmes mudas püherdades oluliselt kehvemad.

(27-12-2018, 23:49 PM)sugraM Kirjutas: [ -> ]Mul on viimased 4 aastat küttepuude allikaks 3,5 ha metsatükk. Aastane vajadus ca 15 ruumi (määratletud kuuri suuruse, mitte kütteväärtuse põhjal). Kuna tegevus hakkab liikuma vaiksel välja alast, kust viitsid seljas tassida pakke autosse, siis hakkab peale pressima vajadus motoriseeritud liikuri järgi, mis siis suudaks metsaall toimetada ja ca 1 meetri pikkuseid notte kuurijuurde toimetada. Tulevikus oleks tööks ka lume lükkamine maja ümbruses ja muud pisimajapidamise tegevused. Mingeid meeletuid summasid ei ole plaanis matta, kuna enamik ajast masin seisaks. Samas võiks asi omada siiski ka töökindlust, mis ei eelda püsivalt õliseid näppe ning varuosi, mida võimalik kaubandusvõrgust soetada. Mida soovitate?

Mul kasutuses hiina quad. Enne 200cc, nüüd 300. Hea kerge, ei vaju maasse, samas ronib päris hästi. Poltrehviga lükkab pehmet lund ka. Ja saab jääraja peal ka hullata.
  Vahest liigub mõni 500-700€, tuleb kuulutustel silm peal hoida.

Jäiga tagasillaga, ilma diferentsiaalita? Mõlemad rattad veavad kogu aeg?

Kuidas variaator kärule vastu lööb?

See on tagurpidikäiguga ikka?

Nagu näete, saab ka lihtsamalt.

Kuni 2016 olid suured ATVd ka ilma taga diffrita. Mõni jäiga taga sillaga, mõni sõltumatuga, aga sel juhul lihtsalt reduktor keskel, mitte differ. Alates 2017 nõutakse L7e kategooria masinatelt tagumist diffrit (võib olla lukustatav) ja sellest tulenevalt eraldi pidureid kummalgi pool. Sama kehtib neile hiina quadidele mida soovitakse arvele saada.

Kellegil on kogemusi t-150k mootorivahetusega scania vastu? Mul on hull mõte osta üks masin, mootor vahetada vähemalt 250hp vastu, tagaosa teha pikemaks ja 2 sillaliseks. Lisaks kõik masina 3 silda veavad ja rehvi laius hakkaks olema tavapärase 550 asemel vähemalt 750. Oleks vaja üht maapinnal hästi püsivat kulgurit, mis suudab selga võtta ligi 20-25 tonni ja selle koormaga läbida ka kevadisi pehmeid põlde. Kui kellelgi on kogemusi või kontakte oleksin huvitatud...

(06-01-2019, 20:15 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Kellegil on kogemusi t-150k mootorivahetusega scania vastu? Mul on hull mõte osta üks masin, mootor vahetada vähemalt 250hp vastu, tagaosa teha pikemaks ja 2 sillaliseks. Lisaks kõik masina 3 silda veavad ja rehvi laius hakkaks olema tavapärase 550 asemel vähemalt 750. Oleks vaja üht maapinnal hästi püsivat kulgurit, mis suudab selga võtta ligi 20-25 tonni ja selle koormaga läbida ka kevadisi pehmeid põlde. Kui kellelgi on kogemusi või kontakte oleksin huvitatud...

yotubest olen näinud scanni v8 t150 peal kuskil venes.Kindlasti töömahukas protsess.

Tahakski teada kui palju tööd on. Asendaks mingi 8liitrise rida6 vastu. Ja kuidas käigukast sellepeale vastu peab. Teine variant on ehitus aluseks võtta volvo 6 sillaline dumper aga need on juba tükk maad hinnalisemad masinad ja neilgi kipub originaal mootor lahjaks jääma ja jõuvõtu võimalus puudub. Muidu nad nagu kandevõime poolest oleks juba ok masinad...

Jalgratas on leiutatud juba ammu, miks mitte võtta kohe volvo kolme sillaline dumper? See iseehitamine ja jupikaupa osade ostmine lõpptulemust vaadetes odavam väga ei tule Ise tehes saad küsitava väärtusega aretise ikkagi vaid...

Või siis kolme sillaline väljavedaja osta millele siis sobiv kast või agrekaat peale panna, saab vajadusel paarissildadele ratastele lindid peale tõmmata vms...


Näedsa, juba jõudsid mõttega samale lainel Ei ole ka T150-Kst ehitamine odav lõbu, pealegi sellist ülekoormust andes ega ta fekaal ei kesta ka. Volvo dumper võib aga sillalilukud sees sõita mitu aastat enne kui järgi annab

(06-01-2019, 20:57 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Jalgratas on leiutatud juba ammu, miks mitte võtta kohe volvo kolme sillaline dumper?

Kaaluvahe T150k oli miski 10tn neto, Volvo pisemale leidsin netist neto 17tn? Volvo on tehtud tugevusvaruga 25tn kandevõime +50% igaks juhuks, pehmele (põhjatule) pinnale vist asja ei ole.

Ma ei ole väga kindel, et peale südameoppi ja vajaliku metalli lisamist ümberlõigatud sadaviiskend ka 17 tonni kaaluma ei hakka.

Pealegi tasub iga säärase aretise puhul korraks peatuda ja mõtiskella, kas iga hinna eest läbi pressimisel ebasoovitavaid järelmeid ei ole. Et kui rääkida kevadiselt pehmetest põldudest...

(06-01-2019, 20:04 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Kuni 2016 olid suured ATVd ka ilma taga diffrita. 
...

Khm, see väide on päris julge ja peab paika ainult mõningate mudelite puhul.

Küll oli väiksemate puhul kasutusel labane nipp panna vedama vaid üks pool ja teine lihtsalt kaasa pöörlema.

(06-01-2019, 15:31 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Jäiga tagasillaga, ilma diferentsiaalita? Mõlemad rattad veavad kogu aeg?

Kuidas variaator kärule vastu lööb?

See on tagurpidikäiguga ikka?

Nagu näete, saab ka lihtsamalt.

Jäik sild, kett ülekanne. Tavaline manuaal, 4 edasi ja 1 tagasi. Ja ilma käruta enne kinni ei õnnestu jääda, kui põhja peale jääb

(07-01-2019, 06:55 AM)ronny25 Kirjutas: [ -> ]...enne kinni ei õnnestu jääda, kui põhja peale jääb

Nii kipub olema ka teiste masinatega... 

Jah, 30 cm külmunud sulalund sai kastikale ka saatuslikuks