Kirjutan nii nagu lugu on. Ilustamata.
Paar päeva kodusel kamaral viibides ilusa ilmaga omaette toas nokitsemine viskas lõpuks kopa ette. Pidingi just hakkama sahtlipõhja koostama järjekordset helmete valitsuse vastast kihutuskirja, aga siis helises äkitselt uksekell...
Päästjaks osutus seekord vanamees, kes minu äraolekul, viidates kuldsele keskeale, (tähistas talvel oma seitsmekümne teist sünnat), oli saega metsas käinud ja posu leppa seal maha võtnud ning ära julganud. Vähe sellest! See sindrinahk omas jultumuses nusserdas mingil imemoel oma T25-ga kogu tehtu ka metsaveerde. Nüüd siis pidin mina olema see hobune, kes kogu tolle värgi talle säält koju kätte toimetaks.
Et jah, meil see raudruun endiselt säält pedekuningriigist veel saabumata on ja uhked iibeist tellitud kalamehesäärikud samuti, siis otsus oli nagu oli. Kasutati jälle sedasama vana rögisevat. No mis teha... Laps noor, jalg kerge.
Otsisin sahvririiulilt välja sügisel puhtaks pestud ja sinna hoolikalt asetatud kablanööri ning tõmbasin vana hää valge vedajaabimehe hoovil käima.
Kurat! Ma polnud üle kahekümne aasta enam lepapuid käega katsunud, veel vähem tõstnud. Ikka tõstukid-trossid ja muud imenipid on siiani sõrmede vahel libisenud. Oli ikka kurnav ja nüri küll. Igatsesin iga kaigast armastusega kaisutades ja koormasse asetades tagasi aegu, mil veel suure väljavedaja peal sai ratsutatud. No terri oleks kah asja ära ajanud. Aga mida pole, seda pole, sest vaene olen. Ja loll ka muidugi. Need kaks asja on ju võrdelises sõltuvuses. Lollus ja vaesus. Progresseeruvalt kongruentsed. Konkreetselt.
Ühesõnaga – töö sai tehtud, muskel sääse omast kärbse omaks treenitud ning mikroskoopiline gramm rasva põletatud.
Hiljem vanamehega lobisedes ja sigaretti popsides tänasin endamisi laiskust, et tol otsustaval hetkel ikka ei viitsinud fordikest kuubikupressile loovutada ja kergema vastupanu teed minemise asemel uue raami ehitasin.
Selline päev siis oli.
Plääd küll!
[
attachment=75268]
Blääd küll! See Transit on turjale võtt pea kaks korda rohkem puid kui meie rögisev GAZ-63! Vaju või häbi pärast maa-alla! Või vastupidi- kaks korda suurema koormaga oleks meie gazike kõige täiega maa alla vajunud.
(23-04-2019, 13:49 PM)Meelis2 Kirjutas: [ -> ]Blääd küll! See Transit on turjale võtt pea kaks korda rohkem puid kui meie rögisev GAZ-63! Vaju või häbi pärast maa-alla! Või vastupidi- kaks korda suurema koormaga oleks meie gazike kõige täiega maa alla vajunud.
Seal pole ju mingit ulmekaalu! Kui on kõva teepind ja asi veereb, veab sõiduauto ka sellise kaalu sabas ära. Küsimus on kiirenduses, jõust ehk momendist ei jää puudu. Nooruses korduvalt M-402'ga!!! vedanud käima toorkummikoormaga Aviat. Rääkimata "suurest peast" igasuguseid suuri ja veel suuremaid paate igasuguse asja sabas liigutanud. 3-4 tonni reaalne kaal veereval treilal ei ole mingi asi sõidukale vaiksel kiirusel liigutada (104kW kvadroga igasugust jama tirinud). Transit seda enam, seal ka vastavad ülekanded. Küll on kiirus sel transiidil antud koormaga allamäge heal juhul 50 km/h! Jälle nooruses sai Lasnakalt toodud Fiat Ducato 1,6-bensukaga paekivi kuuri ehitamiseks. 3-4 tonni peale ja 3.käik ja 40 km/h oli Järvevanal lagi. Naabripoisi isa tõi omal ajal ZAZ 968ga salongis (istmed väljas) tonni+ kaupa liiva Männikult maja ehituseks. Kümneid kordi. Tibukollane sappar oli lowrider aga see paar kilti suutis 2.käiguga ära venitada.
KÕVA aluspind teeb imet ja siis sopas/pasas ukerdamiseks tuleb "roppu raha" maksta arutu rehvimõõduga suure toetuspinna ja võimsuse eest. Aga see kõik on jälle kaal ja lõpuks lõhudki selle gazooniga metsa aga reaalne tulemus koduõuel on sama, kui tassinuks kaikaid seljas. Tegelikult toonuks UAZiga poole rohkem poole väiksema bensukuluga.
(23-04-2019, 14:15 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...
Tegelikult toonuks UAZiga poole rohkem poole väiksema bensukuluga.
Hakkab jälle heietamine peale
Tegelikult tuuakse sellega, mis on. Kellel saska, kellel Krooks, kelle transu.
Tegel't pole koormat ollagi. Umbes kolme ruumi tuuri.
74kw mootor vedas seda väga reipasti. Kiirendus täiesti ok jne... Seoses tolle faktiga ei saa ma aru neist irisejatest, kes ütlevad, et alla 100 kw pole kaubikute man midagi teha. No ma ei tea...
Seevastu muutub puudulikuks juhitavus. Nii et üle 70km/h sõita ei riskinud.
Ja need porilapakad peaksin vist ikkagi kümme milli lühemaks lõikama. Samas aga on nad head massi indikaatorid. Eks vaatab...
(23-04-2019, 14:15 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]... Nooruses korduvalt M-402'ga!!! vedanud käima toorkummikoormaga Aviat. Rääkimata "suurest peast" igasuguseid suuri ja veel suuremaid paate igasuguse asja sabas liigutanud. 3-4 tonni reaalne kaal veereval treilal ei ole mingi asi sõidukale vaiksel kiirusel liigutada (104kW kvadroga igasugust jama tirinud)...
No läks keksimiseks. Ma tagasihoidlik mees, aga pean mainima, et mul oo suurem kut sool.
Kunagi, aastat 30 tagasi, sai maalt Jumps ära toodud. Kaevasime sääl vundamendi auku ja aeg läks väga hiliseks. Pikk töö oli ootamatult kopa paagi nii tühjaks teinud, et juht arvas linna mette jõudvat. Palus minult julgestust. Võtsin kohe härjal sarvist ja sidusin Jumpsi kõiega Niva konksu. Mitte viljakombaini, vaid linnamaasturi sappa. Algul oli nagu koer ketis, aga vihane koer venitab ka kuudi paigast. Nii hakkas ka traktor tasapisi liikuma. Üle 40 ei lubanud kopamees sõita, sest siis pidi kopal esirattad maast lahti võtma. No natike ikka võib ju kiirust ületada ja nii me, öösel kell kaks, linna jõudsime. Et asi miilitsaonudele liiga jube välja ei näeks, siis lasin kopa linnapiiril lahti ja ta sõitis omal jalal
parkimiskohta. Niipalju kütet veel oli.
Teiseoome kopamees kurtis oma hirmuelu sääl Niva sabas. Nii sähvilt pole ta kunagi veel sõitnud.
Jeahh, tõmbamisest:
Kunagi ammu-ammu sai KRAZ 6x6 metsaveduk käima tõmmatud... veduriga
Laadis vagunit ja kuidagimoodi õnnestus mootor seisma ehmatada. Akud olid, kuis olid aga trossijupp oli ja manöövervedur parajasti kõrval.
Tross mingi veduri konksu taha, kerge tõmme... ja käis jälle.
(23-04-2019, 20:02 PM)jürimees Kirjutas: [ -> ]Leiba selle kooslusega lauale ei too. Metsaaluse saab silmale ilusamaks. Boonusena väske õhk, hea uni ja soe tuba talvel.
Vähe mõeldes ehk müügitööga tegeledes ja piisavalt metsa omades toob ka leiva lauale. Muidugi on küsimus oodatavas leiva suuruses
Aga Rootsi
homesteadingu poisid polnudki ammu midagi asjalikku üles pannud. Täna siis kaks asja. Raudhobu kasutus ja Stihl MS500i test. Kaks arutult kallist töövahendit, millega saab ka leiva lauale tuua, kui on puid, mida lõigata. Need lõigatud tammed maksavad omajagu raha...
(23-04-2019, 20:02 PM)jürimees Kirjutas: [ -> ]Leiba selle kooslusega lauale ei too.
...
Tea midagi - püsikulude osa on olematu
Kui mosse velgede asemele panna japsi 14-15", saab sentimeetrit viis kliirensit juurde
Mul metsakõlblikke 15" hulgim üle.
Lihtsalt, mujale ei osanud juttu kirjutada, et nädalaga kuusekooreüraskeid ligi kolmveerand liitrit, 5 püünisega püütud. Hull värk kuusikus. Pindala1, 3 hektarit.
Paku kalameestele-praegu vimmaaeg ja see on parim sööt.
(25-04-2019, 08:47 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Paku kalameestele-praegu vimmaaeg ja see on parim sööt.
Mul naabrimees viskab aeg-ajalt mõne vimma kanadele söödaks, naine mind selle kalaga millegipärast tuppa ei lase....nii ei teagi mis maitsega on ja seepärast jäävad üraskid ka ellu...
(26-04-2019, 00:20 AM)Meelis2 Kirjutas: [ -> ] (25-04-2019, 08:47 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Paku kalameestele-praegu vimmaaeg ja see on parim sööt.
Mul naabrimees viskab aeg-ajalt mõne vimma kanadele söödaks, naine mind selle kalaga millegipärast tuppa ei lase....nii ei teagi mis maitsega on ja seepärast jäävad üraskid ka ellu...
vimb täitsa söödav kala,kutsutakse ka vaese mehe lõheks kui ära soolata.kevadel särg jätab külmaks,aga vimba püüaks küll.
Säinas on vaese mehe lõhe,vimb soolakalana hea,aga maitse üle ei vaielda vaid kakeldakse(kes himustab ema kes tütart).
Hakake jah siin kaladest nüüd soiguma
Teadmiseks, et nurga all (mitte otse!) tõmmates vabastab maakera keskliigendiga varustatud uppunu kiiremini.
Jäi silma lihtsalt.
PylVAl sulle midagi. Selle masina demo tuleb kah siin Eestis.