(26-01-2022, 22:09 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]...
vahest jääb tirimisel kaalu pigem väheseks, et maapinnast korralikult kinni võtta, ... Samuti on ta hea ainult sirgelt tirimisel, kuna kurvides lahutatakse üks või teine pool roomik jõuülekandest.
Mis konkreetne aparaat täpsemalt endast kujutab, ei oska vast proovimata keegi öelda.
Nii on - ei tunne neid loomasid eriti keegi meile kandis.
Haardejõust jääb tänapäeva masinatel enamasti puudu, sest kerge masina võimsad mootorid on nii palju haardumisest üle. Mass korda haardetegur siin määrab, roomiku suurem kandepind ei kordista teguri väärtust
Kas on kindel, et sel pole diferentsiaaljuhtimist?
Roomikutel veoga käru järgi ja komplekt pehmesse metsa, missugune!
Need mu naabri balti karusnahk omad,kas need mitte norcari tehtud pole?Kunagi toimetasid siinasamas.Norcari oma jah ja ilmselt eestis karjakülas tehtud.Mingi perjood ostsid kerede kokku keevitamise tutermaalt welding costraksenist sisse.
(26-01-2022, 22:09 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]Samuti on ta hea ainult sirgelt tirimisel, kuna kurvides lahutatakse üks või teine pool roomik jõuülekandest.
Sel Isekil on ikka miskine peenem jõuülekanne kasutuses, erinevalt vene klassikalisest linttraktorist. Videos alates 17 sekundist. Saab panna ka roomikuid eripidi pöörlema.
Olgu või john deere, 2 roomikuga masin on otse tirimiseks või lükkamiseks. Keskliigend ja 4 roomikut võib juba kurve ka võtta.
Kas selle "otse" väite põhjenduseks on see, et pööramiseks võetakse siduriga vedu tagant ära? Või on mureks suur takistus? Esimesest saab hüdroveo puhul kenasti mööda.
(27-01-2022, 22:28 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]...,2 roomikuga masin on otse tirimiseks või lükkamiseks. Keskliigend ja 4 roomikut võib juba kurve ka võtta.
Kui diferentsiaalroolimist pole, siis jah. Ning seetõttu ka märkus roomikutega vedava haagise vajalikkuse kohta
Ei õnnestunud leida, milline on kõneksoleva Iseki pööramise lahendus.
(27-01-2022, 23:02 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (27-01-2022, 22:28 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]...,2 roomikuga masin on otse tirimiseks või lükkamiseks. Keskliigend ja 4 roomikut võib juba kurve ka võtta.
Kui diferentsiaalroolimist pole, siis jah. Ning seetõttu ka märkus roomikutega vedava haagise vajalikkuse kohta
Ei õnnestunud leida, milline on kõneksoleva Iseki pööramise lahendus.
Nagu näha, siis pöörab hästi, pigem on järsud pöörded need mis kamarat ja ka linte lõhuvad, kui koormus peal. Teine asi on aeglus ja põrutamine/loksutamine. Ega sestap on targad rootslased ja ka tšehhid juba ammusest ajast püüdnud oma metsaveo mikroroomikud viia kaugjuhtmisele. Sileda riisipõllu peal freesida pole häda
Lisaks vaadata, et edesilda pole aga mootor on ikka ees ja äkki tulevikuks ka sahk, siis see raskuskeskme asukoht... Eks ta selline ülispetsiifiline riistapuu ole. Selles suhtes on
ratastrakatsi poolroomik parem. Aga ka kallim, too 5K€ on päris kena hind tänases päevas. Aga peab olema pehmet maad pikkade sõitudega, siis on asjal jumet. Ma ise olen ka mõelnud aga siis ka talvele, kus roomikuga saab rahumeeli kaldaäärsel madala vee jääl sõita. Kalale näiteks
Aga ka purustusniidukiga roogu tappa. Siis paned 500 meetrit siledal sinna ja teise tagasi ja nii mitukümmend korda. Ja ega see roovahe on ka selline, et osa on külmunud ja osa mitte ja pisemate ratastega jäädki sinna.
On Iseki enda
planetaarülekanne. Selline infokild siis veebist:
Iseki's original method using planetary gears is adopted for turning.
Olete ikka kindlad, et sel meil müüdaval väiksel Isekil planetaar kasutusel on? Räägitakse juba täitsa kindlas kõneviisis, nagu ka masina enda head ja vead tuuakse ära, justkui oldaks seda ise omanud. Tegelikult, kui Te nüüd targaks tegevas otsingus natuke seal veel natuke ringi vaatate, näete ju suuremaid Iseki lint- traktoreid ka. Milledel on planetaarreduktor täitsa olemas ja visuaalselt näha. Äkki hoopis neid mõeldakse seal otsinguga netis leitud fraasides? Ega ma ka ei tea, vbl. tollel TPC 153- l on tõesti planetaar sisse ehitatud tagasilda, aga pigem tundub ta olevat ratastraktori baasil loodud roomik ja pööramist juhitakse... no ei tea.
Ma soovitaks jaapani keeles guugeldada ja otsida üks tagasilla exploded view pilt tolle konkreetse TPC 153 kohta. Siis oleks ka miskine kasu sellest targutamisest ja pilt selge. Teeks ise, aga vat ei oska jaapani keelt
Aga massin ise on äge putukas. Minu kujutluses on sellega küll mugavam metsa vedada kui mingi jalutamist nõudva raudhobuga. Rõhutan- kujutluses.
(28-01-2022, 13:02 PM)vant Kirjutas: [ -> ]Olete ikka kindlad, et sel meil müüdaval väiksel Isekil planetaar kasutusel on? Räägitakse juba täitsa kindlas kõneviisis, nagu ka masina enda head ja vead tuuakse ära, justkui oldaks seda ise omanud. Tegelikult, kui Te nüüd targaks tegevas otsingus natuke seal veel natuke ringi vaatate, näete ju suuremaid Iseki lint- traktoreid ka. Milledel on planetaarreduktor täitsa olemas ja visuaalselt näha. Äkki hoopis neid mõeldakse seal otsinguga netis leitud fraasides? Ega ma ka ei tea, vbl. tollel TPC 153- l on tõesti planetaar sisse ehitatud tagasilda, aga pigem tundub ta olevat ratastraktori baasil loodud roomik ja pööramist juhitakse... no ei tea.
Ma soovitaks jaapani keeles guugeldada ja otsida üks tagasilla exploded view pilt tolle konkreetse TPC 153 kohta. Siis oleks ka miskine kasu sellest targutamisest ja pilt selge. Teeks ise, aga vat ei oska jaapani keelt
Aga massin ise on äge putukas. Minu kujutluses on sellega küll mugavam metsa vedada kui mingi jalutamist nõudva raudhobuga. Rõhutan- kujutluses.
On seegi juba tehtud! Ehk googel oskab ju IGAT keelt! Hetkel ei saa muud väita, kui et selle trakatsi parem poritiival asuv kolmenupu puldi KESKMINE tumbler-lüliti on Iseki Transmission Activ Control Handling elik nimetusega ITACH juhtpult. On planetaaridega. Nupust reguleerid keeramise kiirust - kerge, piduriga ja kannakas. See on siiski spetsroomik, mitte kohandatud poolroomik. Otsetõlge jaapani keelest,
Iseki kodukalt:
Tsitaat:Varustatud 3 režiimi lülitiga!
Vastavalt põllutingimustele saab valida kolm pöörderežiimi. Nii lihtne kasutada!- Kerge pöörde ajal pöörde sees olev roomik aeglustab. Kuna see ei peatu, saab õrnalt põllule pöörata.
- Piduripöörde ajal pöörlev sisemine roomik aeglustab ja peatub vastavalt rooli pöördenurgale.
- Pöörlemise ajal pöörlev sisemine roomik aeglustab, peatub ja seejärel tagurdab vastavalt rooli pöördenurgale. Kuna see teeb kohapeal ühe punktipöörde, on jalatöö ka kitsal alal silmapaistev.
Pööramisel kasutatakse elektrooniliselt juhitavat planetaarsidurisüsteemi!
Pööramiseks kasutatakse Iseki algset planetaarülekannet kasutavat meetodit. Kuna HST-d ei kasutata, on hobujõudude kadu vähe ja mootori võimsust saab tõhusalt kasutada.
Metsa võib olla mugavam vedada aga see ei asenda RaudHobu! Ei ole seda kunagi teinud ega hakka ka tegema. Uusim Essence oma ülivõimsa hüdroga hakkab juba traktorit asendama, sest sellega saab juba ühendada ka kõikmõeldavad kergemad maaharimise riistad. Küsimus on masina sõgedas hinnas... See riisipõllu roomikfrees aga ka riisikombaini roomikvanker ei hakka mitte kunagi kivistes mägedes ja tagahoovides ronima. Nagu nad on ülispetsiifilisse keskkonda loodud, nii nad ka jäävad selliseks. Jah, nendega saab ka Eestis pehmes metsas ja lumes toimetada, kui seda teha mõistusega ja teatava ettevalmistusega teede osas. PTO jms on muidugi tohutu pluss ja hind on ratasisendist palju parem. Lahe putukas - täiesti nõus!
Kes on Näoraamatu kasutajad, võivad mikroroomikutega tutvumiseks seda
JärnHästenite gruppi jälgida. FB suudab ju ka tõlkida
Tehakse tööd ja päris usinalt. Ma olen nii aru saanud et IH'le on tekkinud suisa järjekorrad.
(28-01-2022, 18:17 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Kes on Näoraamatu kasutajad, võivad mikroroomikutega tutvumiseks seda JärnHästenite gruppi jälgida. FB suudab ju ka tõlkida Tehakse tööd ja päris usinalt. Ma olen nii aru saanud et IH'le on tekkinud suisa järjekorrad.
Ega ei imestaks kui meil ka suund sinna poole läheb, neil kellel russe või muid vanu rögisejaid pole, need kaaluvad kindlasti, eriti hetkel kui odavalt enam russi saada ei ole. Akvaariumiga kisuvad kõik sinna 10k kanti juba, vahet pole mis aastast. Heal juhul leiad 50/52-e tonniga, aga see on ka projekt.
Kuna suust sooja auru välja puhumine suitsusauna soojaks ei küta siis tuleb reaalselt käed külge panna, tuletan meelde et kunagi siinsamas paljukiidetud roomikutega dumper ootab nukralt angaaris et keegi sellega metsa tuleks vedama. Mina tagurliku vanakooli kodanikuna eelistan siiski ümmargusi rattaid, seal kuhu rasketehnikaga ei kannata minna käin endiselt atvga. Jääb mets kasvama ja maapind sile.
Rääkige palju tahate, aga raudhobu küll ostma ei hakka et näidata kui mõtetu see tegelikult on, vaata neid videosid niipalju kui tahad aga ikka on arusaamatult ajuvaba käkerdis.
Dumper hakkab juba kola alla mattuma...
[
attachment=91576]
Ise eelistan endiselt väiksemate koguste puhul sellist komplekti, saan aru küll et pole üldse popp ja noortepärane...
[
attachment=91577]
(28-01-2022, 20:07 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Ise eelistan endiselt väiksemate koguste puhul sellist komplekti, saan aru küll et pole üldse popp ja noortepärane...
Kas ta peabki popp ja kellelegi pärane olema kui asi toimib ja täidab oma otstarbe?
ATV on üle maailma tuntud oma võime poolest erinevaid asju vedada ja kasutatakse neid ka sel eesmärgil.
Tegu on väga universaalse asjaga, mis sobib palju rohkemaks kui ainult metsas puu toomiseks.
Kasvõi taimede istutamisel, langile, tööle käimisel km maad läbi lume või kasvõi kalal ja poes käimiseks ning isegi matkamiseks.
Osavamad sõidavad veel jäärada ka ja rohkem masinaid polegi vaja kui ATV olemas.
Erinevalt saanist sõidab see aastaringselt ja nüüd kujutada ette seda rauast hobu seda kõike tegemas, siis mul jääb nagu kujutlusvõimet puudu...
Minu nägemus metsatööst ühtib ses mõttes tsiteerituga, et kui hea ilm ja vaba hetk käiks ka niimoodi metsas puid noppimas.
Kui aga puid on rohkem vaja teha, siis järgmine variant on juba kabiiniga masin.
Mina igatahes keeldun mingi sellise asjaga suuremat metsatööd ette võtmast millel kabiini peal pole.
Pealegi kui veel mootoriga masinal peaks järel jooksma oleks see kuidagi eriti kohatu ja minust jääb selline asi tarbimata.
(28-01-2022, 20:07 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Ise eelistan endiselt väiksemate koguste puhul sellist komplekti
Sellega mahub vast pooleteistmeetrisest vahest läbi?
Palju käru järsemal keeramisel sissepoole varastab? 30 cm?
Kas käru välimine taganurk jääb pöördel ATV esiratta jälje sisse või astub välja?
(28-01-2022, 22:10 PM)2715 Kirjutas: [ -> ] (28-01-2022, 20:07 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Ise eelistan endiselt väiksemate koguste puhul sellist komplekti, saan aru küll et pole üldse popp ja noortepärane...
... ja rohkem masinaid polegi vaja kui ATV olemas. ...
Julgen mittenõustuda. Kolmteist aastat sai peetud ATV-d. Abiks oli ta maakodus küll. Aga..töötegemiseks on ta ikka veidi piin. Iga tööriist peab olema oma mootoriga, lumesahk vintsiga, millest tulevad omad hädad elektrisüsteemile jne. Pole hüdrot, pole jõuvõtuvõlle. Kahjuks. Näide niitmise kohta - üks mootor on istumise all, teine lõugab taga haakes, ca hektarilist heinamaad niites on päris piin ATV-d pöidlagaasiga kiirusel 3-4km/h hoida. Palavaks kisub ka, isegi õhtusel ajal.
Lõpuks tuli ikka traktor..teine maailm - kiirus jalaga sobivaks, kruiis peale, ühe käega roolid, näpuliigutusega keerad. sama lume sahkamisega. Üks pedaal viib edasi, teine tagasi, kangist sahk üles alla, külgedele. Pole mingit möllu käiguvalitsaga ja momente kus vintsi relee kontaktid saavad otsa, väljasuremisi kui juhtud sahka tõstma samal ajal kui tuled peal ning ventikas töötab jne.
Miinuspoolelt jääb traktoril ära moment, kus peale asise tegevuse lõpetamist haagid tööriista lahti, asetad käiguvalitsa H peale ja lased mööda külateed peeneks.
Luige nottide korjamise pilti vaadates hakkab selg valutama. Tõstukiga käruga on hea toimetada, Aga siis näeb ATV välja nii, mida hakkab valus vaadata
Täpsustaks siis, et ATV kasutamise mõistlik piir läheb ikkagi sealt kus talle aktiivseadmeid külge ei riputata.
Eelmainitud käru tõstukiga ja bensiinimootoriga ning oma mootoriga niiduk on juba traktorile kordi sobivam tegevus.
Maahärra Luige pandud pilt on just selline, kus on näha, et lumi pole munadeni, ilm on ilus ja seega täiesti kohane niimoodi oma valdusi inspekteerima minna ning möödaminnes kaasa võtta viltuvajunud puuke või paar mida viisakalt tõsta jõuab.
Samas miks mitte ka samades oludes kui on saada meeldiv seltskond sõbra ja tema laste näol kes tahavad ATV-ga sõita teha ka 10 tihu puid sama tehnoloogiaga?
Lapsed veavad ja sõbrad lasevad seni maha kui koormat viiakse ja pärast viskavad kahekesi peale.
Üksinda seda kõike punnitada pole küll kuigi lõbus ja meeldiv, kuid täiesti tehtav.
Tsitaat:E303
Ma olen arvamusel et ühte korraliku T-25 on maa majapidamises on palju odavam ja efektiivsem osta ja ülal pidada kui suurt ATV koos tööks vajalike seadmetega. Kõik need niitmised ja lumelükkamised ja metsategu on ATV-ga tehes kallis ja ajamahukas tegevus. ...
Toetan, aga kuna korralikku T-25 leida on ime, siis sama klassi korealane või hiinakas. Ise eelistaks kabiinita varianti, mahub igalt poolt okste alt paremini läbi ja ei lõhu kabiini, vaateväli ka parem. Oma tegemisi ei pea iga ilmaga nui neljaks tegema nagu palgatööd. Lisaks keeraks sumpa kuhugi allapoole, et selle püstise toruga kollektorit ära ei murraks nagu mul korduvalt juhtunud on.
Kui oled olukorras, kus pead traktorit kaubiku kõhus vedama linna- ja maakodu vahet (sest maale jättes ta ilmselt varastataks ruttu ära), siis jääb T25 suureks. Kõlava nimega toodangut jällegi ei raatsi ihne inimene osta (mina nende hulgas!), siis jääbki Korea või Hiina toode nagu juba eelpool tõdeti.
T25 oli vist veel see probleem, et jõuvõtuvõll pöörleb ainult siis, kui traktor liigub (ma võibolla eksin?), mis teeb niitmise ebamugavaks. Hea on ikka niita nii, väiksematele soppidele mõeldes, et niiduk teeb etteantud pööretel seda, mida tegema peab, olenemata sellest, kas- ja millisel kiirusel ning mispidi traktor parasjagu liigub.
Nelikvedu vist samuti T25 ei oma? Mis teeb lume lükkamise problemaatilisemaks.