automoto.ee foorumid

Täisversioon: Isetehtud matkaauto, "vanlife" ja kogemusi Eestis? Matkakas!
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19
Point ei oleks maailma kõige õigemat asja defineerida, vaid kaardistada reaalseid kogemusi ehitajatelt ja kasutajatelt.

E: lihtsalt, et huvilistel oleks kergeltleitav inf ühes kohas, teema autoril oleks enda jaoks suur pilt ja üleäänud saaks näha mida pakutud ja arutada selle üle, ilma, et peaks kahlama küsimustes nagu miks uuel kasutajal on 24 tunni jooksul loodud topeltkasutaja või miks keegi üldse midagi säärast peaks tegema kui jumal on andnud meile booking.com ja hotellid, mis onka kõik tore jutt lugeda kui olemas aega selleks ja las see siis ollagi allpool.
Esiistmetega on see asi, kas tahetakse minna otsa taha, või läbi uste. Kui eest otse taha minek on hädavajalik, siis tuleb ees leppida kahe istmega. Ustest käimisega leppides saab olla kolm. Mugavate istmete panek pole mingi probleem, kui vähegi iseehitaja olla.
Kusjuures mina praegu teemaalgatajana säärase eelarve juures ostaks kinnisilmi Meelis Luige tunnelibussi ära, ilmselt kõige paremini hoitud ja kõige põhjalikuma hooldusajalooga kaubik Eesti turul üldse. Ainult ränka sisepesu tahab  Big Grin
Selle kuudis siis sõtkuks kõik esimese korra rehad vastu oma laupa ja kui seda kubatuuri ikka selgelt väheks jääb siis on Luige bussil ka järelturuväärtust keskmisest kaubikurappest enam.
Ainuüksi teh seisukord "kalla ja talla" ja korralik 230V olemasolu teeb selle valiku väga atraktiivseks ja paneb mujal järele andma.
(16-03-2019, 14:27 PM)cesium Kirjutas: [ -> ]Point ei oleks maailma kõige õigemat asja defineerida, vaid kaardistada reaalseid võimalusi ehitajatelt ja kasutajatelt.
Just - siit polegi läbi käinud mis võimalused ja oskused on teemaalgatajal asju ise teha. Akutrelli komplekt on hakatuseks hea aga sellega peab oskama ka midagi teha. Autot ümber ehitades peavad olema algteadmised auto ehitusest et mitte keerata kruvisid kuhugi valesse kohta või teha üks läbimõtlemata lõige valesse kohta (juhtmekimbud, kütusetorud jne.) nullides sellega hetkega ära tehtud töö ja nähtud vaev. Sama käib tulevase soetatava liikuri kohta - nõuab sellegi ehituseelne ettevalmistus ja vajadusel remonditööde tegemine mõningaid teadmisi, kogemusi ja ennekõike sobivaid ruume projekti teostamiseks. Kuidas selliste asjadega on? Teatud maani saavad aidata foorumi nõuanded, naabrid-tuttavad, ehk ka kogukond ja Feissbuugi sõbrad aga see on ka kõik - põhiline raskus tuleb ikka tegijal endal kanda.
Kas olen õigesti aru saanud et teemaalgataja on üksik naisterahvas kahe lapse ja kutsuga?
Ahjaa, kõrguse-madaluse suhtes. Oma projektis, mis on nii idutasemel, et ei kaagutagi, on hädakorral pesemiseks plaan teha nii, et tagurdada saba võssa, ülesavanevale tagaluugile sõel ja koduextra dušikardin ja restike maha. Pesuks kasutan looduses nagunii sihukest seepi, mis elavat ei tapa.
RMK platsidel toimib, kämpinguplatsidel on dušš nagunii olemas.
A ma olen see pingviin ka muidugi, kes ka ujuma minnes kalendrisse ei vaata.
(16-03-2019, 15:26 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]...on hädakorral pesemiseks plaan teha nii, et tagurdada saba võssa, ülesavanevale tagaluugile sõel ja koduextra dušikardin ja restike maha. Pesuks kasutan looduses nagunii sihukest seepi, mis elavat ei tapa...
Selline alasti ülekeha pesemine on selgelt ülehinnatud vajadus! Need, kes kaks korda päevas dušši tahavad, merele purjejahi peale ja (auto)matkale ei kõlba! Nagu vanasti tavaline - nädalas korra täispesu ja ülejäänud aja silma/hambapesu kausis. 21.sajandil on muuks hügieeniks niisked salfakad, need titepesu omad. Maismaal ei tohiks olla probleeme korra nädalas avalikku pesukohta minna, isegi SPAsid on kogu Euroopa ju täis, muduest lahendustest rääkimata. Näiteks avalikud duššid randades jms. 
Uku, kes öösel koju jõudis, ei käinud ju 252 päeva klassikalises mõistes dušši all ja isegi süüa oli napilt  Big Grin Näed - elus!
Lihtsalt paar endapoolset tähelepanekut, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Ca 15 aastat vana eestis sõitnud kaubik(teemaalgataja eelarvesse väga palju uuem ei mahu) on suure tõenäosusega roosteussiga juba sõbraks saanud. Meil ettevõttes olnud nii erinevaid MB-sid, Forde, Ducatod, Jumper, Boxerid, Renault. Kui need ikka eesti kliimas sihipärast kasutust leidnud, siis ca 15 aastaga kui mitte varem on kõigil juba ussiaugud sees. Eriti rämedalt ja eriti imelikest kohtadest roostetab Ford Transit. Hoolega valides või lõuna poolt tuues saab tulevaste keretööde vajadust ilmselt vähendada. 
Kui keretööde meister parim sõber pole siis võib jätkusuutlik remont väga kulukaks minna...

Teine asi mis enda silmis Transiti valikust maha tõmbab on võrreldes Fiati/Citroeni/Peugeotiga kitsam ja ülalt arvestatavalt kokku koonduv kong. Selle kolmiku kongi laiusele kaubikute seas vastast pole.
800 000 km maha uhanud ülalmainitud perekonna esindajatega ja see roolikardaani vastu jalga käimise jutt tuleb mulle, kes 185 cm pikk ja jalanumber 46 üllatusena.
 

Siis see Kw number.
Ei ole see suurem kilovattide arv sellisel masinal millega teistega joonele panek eesmärk pole nii tähtis ühti. Enda esimene tööauto oli 53 Kw mootoriga MB 207. Kahe aastaga sai üle 80 000km maha uhatud, tihti ka ülekaalus haagis taga. Kui sai ära harjutud ja õpitud masina tänapäeva mõistes tagasihoidlikku dünaamikat arvesse võttes ette planeerima oma manöövreid, sai näiteks nii Tallinn-Tartul kui Lõuna-eesti mägedes täislastis masinaga ilusti hakkama.
Enamus neist pisut vanematest autoelamutest mis liikluses näha on 50-70 Kw mootoriga ja tuuletakistusega, mis tavakerega kaubikust märksa suurem.
Kiirteele vist teemaalgataja minna ei plaani, nii et 110+ km/h kiiruseid see masin pikemalt arendama ei pea. Matkasellil ongi põnevam vaiksemalt kõrvalistel teedel kulgedes ümbritsevaga otsesemat kontakti luua. Lisaks läheb kiirteekiirustel jooki ka rohkem.
Enda 2,8 l 94Kw Ducato Maxi aastast 2004 oli võimeline selle haagissuvilaga muretult üle 120 km/h liikuma. Ja see 94 Kw liikus mõistliku koorma all väga teravalt.

Teemaalgataja plaanid on üpris kõrged. Ise ühineks siinkohal ksf Motamehega, et eraldi kõike ostma hakata läheb vägagi kulukaks. Võibolla tasuks sisustuse osas (kapid, boiler, küttesüsteem, elektriosa, külmik jne) vaadata mingi doonori poole?
(16-03-2019, 01:33 AM)The a Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 01:24 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Mulle tundub, et preilil on veel palju õppida. Ega ma paha pärast, keegi juba eespool kirjutas, et need ratsionaalsed vennad on esialgu pigem vaenlased. Konkreetsetele küsimustele vastamine ka viletsavõitu....
Ma ei saanud postituses eesmärgist ja sisust mitte midagi aru, aga ega ma paha pärast.
Lisaks mainin, ainuke põhjus, miks inimene nõu küsima tuleb, on see, et ta tahab midagi juurde õppida, selle kohta, mida ta veel ei tea

Ei tulda ju mitte küsima, vaid oma valmis ideele kinnitust saama. Aga vat pahad inimesed ei kiida takka, vaid ajavad mingeid omi agendasid "kolmandajärgulistest asjadest".

Esimesed kümmekond säärast tegelast on lõbusad, aga siis saab villand. Marko on neid tegelasi näinud kaugelt enam, kui mina. Ning need küsimused pole mitte kolmandajärguline agenda, vaid kellegi kurvad kogemused.

Sul on ju ka idee oma peas olemas, aga keeldud kogemustega iseehitaja MeelisV küsimustele vastamast. Kuniks põhiasjad on vastuseta, on kogu arutelu ehitamise või autovaliku kohalt mõttetu elektronikulu.

Senise jutu alusel on parim pakkumine soetada meeldiva värviga Transit sajandi algusest (sest Fordi puhul pole ärakukkunud tükk enamasti kriitiline ja remontida oskab neid kuidagimoodi iga sepp) ja lasta sellele ihumehhaaniku juures sanitaarremont teha. Et kestaks järgmised paarsada km ära. Kaugemale ei anna ükski mõistusega mehhaanik garantiid kasutatud asjale. No enamasti kestab kauem, sest õnne peab matkajal ka olema.

Vineeri saab Klavisest, seal on ka jääkide ladu kenasti olemas. Kinnitusvahendid saab Janerest ja ülejäänu on iseseisev töö netivideote alusel. Pisiasjade soetamise kohti on MeelisV teemades kenasti kirjas. Ma ei saa aru, mida siin enam jutustada, kui siin foorumis nii lai rada ees on: akudrell pihku ja ehitama!

Aga winguda on ju odavam... Sad
Fiatidel kipub tänavapildis värv kooruma aga saksa kvaliteet muutub täisti tasuta pruuniks. Fiat ja õeksed on vist mingist hetkest tsingitud kerega. Enne 2006(vist) mudelit läheb ju ka katus ülevalt kitsamaks. Mina küll erilist vahet ei mäleta ducato/transit. Uuem on ikka kõigist seest suurem.  See 94kw 2.8 mootor fiati keres on kiidetud kooslus nii kere kui mootori poolest.
(16-03-2019, 16:07 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 15:26 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]...on hädakorral pesemiseks plaan teha nii, et tagurdada saba võssa, ülesavanevale tagaluugile sõel ja koduextra dušikardin ja restike maha. Pesuks kasutan looduses nagunii sihukest seepi, mis elavat ei tapa...
Selline alasti ülekeha pesemine on selgelt ülehinnatud vajadus! Need, kes kaks korda päevas dušši tahavad, merele purjejahi peale ja (auto)matkale ei kõlba! Nagu vanasti tavaline - nädalas korra täispesu ja ülejäänud aja silma/hambapesu kausis. 21.sajandil on muuks hügieeniks niisked salfakad, need titepesu omad. Maismaal ei tohiks olla probleeme korra nädalas avalikku pesukohta minna, isegi SPAsid on kogu Euroopa ju täis, muduest lahendustest rääkimata. Näiteks avalikud duššid randades jms. 
Uku, kes öösel koju jõudis, ei käinud ju 252 päeva klassikalises mõistes dušši all ja isegi süüa oli napilt  Big Grin Näed - elus!

Saab. Muidugi saab. Trakside paugutamise keeles kõneledes, ma olen suht veendunud, et cirka 15 aastast Priidust nooremana on spartalikes tingimustes veedetud ööpäevi kontos kordades rohkem kui tal. Aga jäägu see pikkuse mõõtmine sinnapaika.
Kirjutan otsesõnu välja - metsaromantika kena kaaslasega võib vabalt lõppeda kirglise ööga. Mõlemale on see meeldivam puhtana, mitte haisvamad kohad puhastussalfakatega üle käidud. 
Ja pärast loputaks ka veega, mitte ei nühiks salfakatega.
Ja noh kui on võimalik veega pesta prügitootmise asemel siis isiklikult eelistan seda alati.
(16-03-2019, 17:09 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]Trakside paugutamise keeles kõneledes, ma olen suht veendunud, et cirka 15 aastast Priidust nooremana on spartalikes tingimustes veedetud ööpäevi kontos kordades rohkem kui tal. Aga jäägu see pikkuse mõõtmine sinnapaika.
Julgen SÜGAVALT kahelda, sest see väide on lihtsalt vale! Ma elan siiani spartalikes tingimsutes ja AINUS "moodne" mugavuslisa Nõmmel on soe vesi, mis tekkis 1995 kõiksepealt "Pioneeri" pealt. Nüüd suisa supermugavus - elektriga ehk iga kell saab sooaj vett! See on äkki 8 aastat nii... Kuivkäimla on siiani jahe ja suvekodus pole elektritiki. Esimene zittumine purjeka vetsus oli 2011, esimene dušši all käimine 2015 1,6-millisel jahil aga purjetan aastast 1974. Ma ei pea trakse paugutama - ma elangi nii. Kindlasti elatakse veel siiani ka muldpõrandatel onnides aga spartalike elutingimuste ja/või loodussäästliku elukorraldusega on mind isiklikult peaaegu võimatu üllatada. 

Need Kodutunde "tavapärased" elutingimused on siiski tihtipeale lollus, laiskus ja saamatus koos mõnikord ka törtsu saatusega. Sinna kõrvale saatejuhtide hala teemal, kui võimatu on nii elada! Mul praegu 16,8 toas ja see on mõnus. Ok, möönan, on tekkinud ajapikku ka 3 pisikest elektriradikat ... vetsuseinale plusse hoidma, ja kahte magamistuppa, kui pole aega ahju kütta. Köök-elutuba-esik on ikkagi 100% puidusoojal... 

Sestap ma alati naeran avalikult, kui elupõlised keskküttega korteri lapsed jms kaader tulevad spartast ja ökost rääkima. Rääkimata korteri-"maakatest". Mina elan niimoodi täna 17733 ööpäev. Sul saab seda olla siis heal juhul 12000 ööpäeva...
(16-03-2019, 13:56 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 13:26 PM)cesium Kirjutas: [ -> ]Mõttetalgute raames võiks...

Eks need mõttetalgud said ju kunagi tehtud. Igal asjal, mis ma oma bussi juures tegin
Paluks täpset linki!
Minu mõttetalgud on lehel www.matkakas.kait.ee -  igaüks lähtubki endast ja mina kui algaja asjaarmastaja, koondan infot, mida mul oli hea teada saada ja mis ma arvan, et on olulime info koondamseks. Eks järgmised etapid tulevad teisele lehele, esialgu ongi see selle esimese sammu arutelu leht.
Siia foorumisse tulles oli lootus, leida selliseid näidisprojekti blogisid, siin foorumis kindlasti on ja paari olen näinud, aga on ju miljon postitust, mida otsida ja nagu ma ütlesin, et keeruliseks teeb, et mis see ühine märksõna siin foorumis on? millega otsida, kaubikelamu, matkaauto ehitamine, kuni pole ühtset nimetust, kuidas me iseehitatud kaubikelamuid kutsume, on raske otsida.  Sõna Vanlife on vastik inglisekeelne sõna, aga paraku, see vist on kõige arusaadavam, matkakaubikuelu oleks eesti vaste ? Et võib-olla peaks olema hoopis foorumis eraldi teema, aga mis nimega siis? See teema peakski olema inimestele, kes teavad, et kõik läheb kallimaks kui ise teed, aga lihtsalt tahavad ise teha, et ei tuldaks ütlema, et booking.com*
Ma omalt poolt panen oma lehele kõik lingid ritta, mis ma leian, et on hea lugeda
Siin foorumis on otsingul piirang, et ala la otsi 22 sekundi pärast uuesti, suht tüütu nii 23 erinevat automarki ja väljendit läbi käia Smile
(16-03-2019, 17:09 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 16:07 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 15:26 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]...on hädakorral pesemiseks plaan teha nii, et tagurdada saba võssa, ülesavanevale tagaluugile sõel ja koduextra dušikardin ja restike maha. Pesuks kasutan looduses nagunii sihukest seepi, mis elavat ei tapa...
Selline alasti ülekeha pesemine on selgelt ülehinnatud vajadus! Need, kes kaks korda päevas dušši tahavad, merele purjejahi peale ja (auto)matkale ei kõlba! Nagu vanasti tavaline - nädalas korra täispesu ja ülejäänud aja silma/hambapesu kausis. 21.sajandil on muuks hügieeniks niisked salfakad, need titepesu omad. Maismaal ei tohiks olla probleeme korra nädalas avalikku pesukohta minna, isegi SPAsid on kogu Euroopa ju täis, muduest lahendustest rääkimata. Näiteks avalikud duššid randades jms. 
Uku, kes öösel koju jõudis, ei käinud ju 252 päeva klassikalises mõistes dušši all ja isegi süüa oli napilt  Big Grin Näed - elus!


Kirjutan otsesõnu välja - metsaromantika kena kaaslasega võib vabalt lõppeda kirglise ööga. Mõlemale on see meeldivam puhtana, mitte haisvamad kohad puhastussalfakatega üle käidud. 
Ja pärast loputaks ka veega, mitte ei nühiks salfakatega.
Ja noh kui on võimalik veega pesta prügitootmise asemel siis isiklikult eelistan seda alati.
no pingviin nagu isegi olen saab ju alati pestud.
olen kevadperjoodil metsatalus lähetusel olnud,esmasp kohale ja neljap õhtu tagasi.ehitusel tööd tehes ei kannata olla pesemata ja pesemiseks oli puurkaev ja malõs kaevus ja kõik.keset õuet iga õhtu kenasti pestud ja iga hommik kümblemine samuti mõnus värskendus kohvi alla.hambapesuks tegin muidugi soema vee.osa pingviine kannatavad ka 20min jääaugus pea vees olla(henri kaarma),aga mina mitte,hetkega räme valu peas.
(16-03-2019, 18:30 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 17:09 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 16:07 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 15:26 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]...on hädakorral pesemiseks plaan teha nii, et tagurdada saba võssa, ülesavanevale tagaluugile sõel ja koduextra dušikardin ja restike maha. Pesuks kasutan looduses nagunii sihukest seepi, mis elavat ei tapa...
Selline alasti ülekeha pesemine on selgelt ülehinnatud vajadus! Need, kes kaks korda päevas dušši tahavad, merele purjejahi peale ja (auto)matkale ei kõlba! Nagu vanasti tavaline - nädalas korra täispesu ja ülejäänud aja silma/hambapesu kausis. 21.sajandil on muuks hügieeniks niisked salfakad, need titepesu omad. Maismaal ei tohiks olla probleeme korra nädalas avalikku pesukohta minna, isegi SPAsid on kogu Euroopa ju täis, muduest lahendustest rääkimata. Näiteks avalikud duššid randades jms. 
Uku, kes öösel koju jõudis, ei käinud ju 252 päeva klassikalises mõistes dušši all ja isegi süüa oli napilt  Big Grin Näed - elus!


Kirjutan otsesõnu välja - metsaromantika kena kaaslasega võib vabalt lõppeda kirglise ööga. Mõlemale on see meeldivam puhtana, mitte haisvamad kohad puhastussalfakatega üle käidud. 
Ja pärast loputaks ka veega, mitte ei nühiks salfakatega.
Ja noh kui on võimalik veega pesta prügitootmise asemel siis isiklikult eelistan seda alati.
no pingviin nagu isegi olen saab ju alati pestud.
olen kevadperjoodil metsatalus lähetusel olnud,esmasp kohale ja neljap õhtu tagasi.ehitusel tööd tehes ei kannata olla pesemata ja pesemiseks oli puurkaev ja malõs kaevus ja kõik.keset õuet iga õhtu kenasti pestud ja iga hommik kümblemine samuti mõnus värskendus kohvi alla.hambapesuks tegin muidugi soema vee.osa pingviine kannatavad ka 20min jääaugus pea vees olla(henri kaarma),aga mina mitte,hetkega räme valu peas.

Ma eelistaks lobistada seebiga kasvõi silmapesuvannis, et puhtaks saada, veekeetjaga veidi vett soojaks, ja puhaste linade vahele. Alati tõesti ei ole vaja kohe dušši. Need puhastussalvkad ei kõdune ega mädane ja tuleks ära keelata tegelikult
(16-03-2019, 16:22 PM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]Lihtsalt paar endapoolset tähelepanekut, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Ca 15 aastat vana eestis sõitnud kaubik(teemaalgataja eelarvesse väga palju uuem ei mahu) on suure tõenäosusega roosteussiga juba sõbraks saanud. Meil ettevõttes olnud nii erinevaid MB-sid, Forde, Ducatod, Jumper, Boxerid, Renault. Kui need ikka eesti kliimas sihipärast kasutust leidnud, siis ca 15 aastaga kui mitte varem on kõigil juba ussiaugud sees. Eriti rämedalt ja eriti imelikest kohtadest roostetab Ford Transit. Hoolega valides või lõuna poolt tuues saab tulevaste keretööde vajadust ilmselt vähendada. 
Kui keretööde meister parim sõber pole siis võib jätkusuutlik remont väga kulukaks minna...

Teine asi mis enda silmis Transiti valikust maha tõmbab on võrreldes Fiati/Citroeni/Peugeotiga kitsam ja ülalt arvestatavalt kokku koonduv kong. Selle kolmiku kongi laiusele kaubikute seas vastast pole.
800 000 km maha uhanud ülalmainitud perekonna esindajatega ja see roolikardaani vastu jalga käimise jutt tuleb mulle, kes 185 cm pikk ja jalanumber 46 üllatusena.
 

Siis see Kw number.
Ei ole see suurem kilovattide arv sellisel masinal millega teistega joonele panek eesmärk pole nii tähtis ühti. Enda esimene tööauto oli 53 Kw mootoriga MB 207. Kahe aastaga sai üle 80 000km maha uhatud, tihti ka ülekaalus haagis taga. Kui sai ära harjutud ja õpitud masina tänapäeva mõistes tagasihoidlikku dünaamikat arvesse võttes ette planeerima oma manöövreid, sai näiteks nii Tallinn-Tartul kui Lõuna-eesti mägedes täislastis masinaga ilusti hakkama.
Enamus neist pisut vanematest autoelamutest mis liikluses näha on 50-70 Kw mootoriga ja tuuletakistusega, mis tavakerega kaubikust märksa suurem.
Kiirteele vist teemaalgataja minna ei plaani, nii et 110+ km/h kiiruseid see masin pikemalt arendama ei pea. Matkasellil ongi põnevam vaiksemalt kõrvalistel teedel kulgedes ümbritsevaga otsesemat kontakti luua. Lisaks läheb kiirteekiirustel jooki ka rohkem.
Enda 2,8 l 94Kw Ducato Maxi aastast 2004 oli võimeline selle haagissuvilaga muretult üle 120 km/h liikuma. Ja see 94 Kw liikus mõistliku koorma all väga teravalt.

Teemaalgataja plaanid on üpris kõrged. Ise ühineks siinkohal ksf Motamehega, et eraldi kõike ostma hakata läheb vägagi kulukaks. Võibolla tasuks sisustuse osas (kapid, boiler, küttesüsteem, elektriosa, külmik jne) vaadata mingi doonori poole?

noh toorikutest rääkides siis jah transit roostetab natuke
aga seda ei saa kuidagi võrrelda crafteri/lt või sprinteri (need mudelid mis jagasid kere) võimega roostetada ka keset sirget plekki

üks ilmekas näide

[Pilt: 12368746825_2e035477cc_b.jpg]
(16-03-2019, 13:37 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 06:41 AM)The a Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 01:50 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Nõu andmiseks on vaja eelinfot. Kahjuks ei anna sa meile mitte midagi.

Mida ma ei anna sulle? Ma hästi aru ei saa, mida ma andma pean, ma ei lugenud foorumi kasutustingimusi põhjalikult läbi vist  Smile meelelahutust?
Näiteks eelinfost siis postitus #110 on üks uuem vahekokkuvõte ja  postitus #23 võtab asja juba päris hästi kokku ja jällegi ma arvan, et postitus 66 siin on ka hea vahekokkuvõte. 
…..

alates algusest on soovid ju muutunud
tee vahepeal ise kokkuvõte mida alguses tahtsid ja mida nüüd
Kas on muutunud? Meelis sa oled ise ju aastate kogemuse pealt valinud välja suuremahulise kaubiku ja sama soov mul ka. Ainult, et mul pole uue jaoks fiantsi.
Kokkuvõte oleks nüüdseks juba 3 A4 pikk - JA täpsemalt on kirjas ilusti minu veebilehel, mida täiendan foorumi põhjal 
(16-03-2019, 16:22 PM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]Lihtsalt paar endapoolset tähelepanekut, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Ca 15 aastat vana eestis sõitnud kaubik(teemaalgataja eelarvesse väga palju uuem ei mahu) on suure tõenäosusega roosteussiga juba sõbraks saanud. Meil ettevõttes olnud nii erinevaid MB-sid, Forde, Ducatod, Jumper, Boxerid, Renault. Kui need ikka eesti kliimas sihipärast kasutust leidnud, siis ca 15 aastaga kui mitte varem on kõigil juba ussiaugud sees. Eriti rämedalt ja eriti imelikest kohtadest roostetab Ford Transit. Hoolega valides või lõuna poolt tuues saab tulevaste keretööde vajadust ilmselt vähendada. 
Kui keretööde meister parim sõber pole siis võib jätkusuutlik remont väga kulukaks minna...

Teine asi mis enda silmis Transiti valikust maha tõmbab on võrreldes Fiati/Citroeni/Peugeotiga kitsam ja ülalt arvestatavalt kokku koonduv kong. Selle kolmiku kongi laiusele kaubikute seas vastast pole.
800 000 km maha uhanud ülalmainitud perekonna esindajatega ja see roolikardaani vastu jalga käimise jutt tuleb mulle, kes 185 cm pikk ja jalanumber 46 üllatusena.
 
Siis see Kw number.
Ei ole see suurem kilovattide arv sellisel masinal millega teistega joonele panek eesmärk pole nii tähtis ühti. Enda esimene tööauto oli 53 Kw mootoriga MB 207. Kahe aastaga sai üle 80 000km maha uhatud, tihti ka ülekaalus haagis taga. Kui sai ära harjutud ja õpitud masina tänapäeva mõistes tagasihoidlikku dünaamikat arvesse võttes ette planeerima oma manöövreid, sai näiteks nii Tallinn-Tartul kui Lõuna-eesti mägedes täislastis masinaga ilusti hakkama.
Enamus neist pisut vanematest autoelamutest mis liikluses näha on 50-70 Kw mootoriga ja tuuletakistusega, mis tavakerega kaubikust märksa suurem.
Kiirteele vist teemaalgataja minna ei plaani, nii et 110+ km/h kiiruseid see masin pikemalt arendama ei pea. Matkasellil ongi põnevam vaiksemalt kõrvalistel teedel kulgedes ümbritsevaga otsesemat kontakti luua. Lisaks läheb kiirteekiirustel jooki ka rohkem.
Enda 2,8 l 94Kw Ducato Maxi aastast 2004 oli võimeline selle haagissuvilaga muretult üle 120 km/h liikuma. Ja see 94 Kw liikus mõistliku koorma all väga teravalt.

Teemaalgataja plaanid on üpris kõrged. Ise ühineks siinkohal ksf Motamehega, et eraldi kõike ostma hakata läheb vägagi kulukaks. Võibolla tasuks sisustuse osas (kapid, boiler, küttesüsteem, elektriosa, külmik jne) vaadata mingi doonori poole?
See nüüd täitsa selge, et Transit roostetab. 
Kas kuskil on keegi näinud suuruste ja markide võrdlustabelit? Mulle tundub Transit päris suur seest.
Saan aru, et soovitad FIAT'i osta?
Kas kuskil oleks mõni ülevaatlik koht, kaubikute mõõtmete kohta, mulle tundub transit piisavalt suur. 
Olen 163cm ja jalanumber 39
Tütar 170cm temaga peaks vist arvestama
Kasutatud asjad on ok, kindlasti uurin enne kui ostan
(16-03-2019, 15:10 PM)Telc Kirjutas: [ -> ]Kusjuures mina praegu teemaalgatajana säärase eelarve juures ostaks kinnisilmi Meelis Luige tunnelibussi ära, ilmselt kõige paremini hoitud ja kõige põhjalikuma hooldusajalooga kaubik Eesti turul üldse. Ainult ränka sisepesu tahab  Big Grin
Selle kuudis siis sõtkuks kõik esimese korra rehad vastu oma laupa ja kui seda kubatuuri ikka selgelt väheks jääb siis on Luige bussil ka järelturuväärtust keskmisest kaubikurappest enam.
Ainuüksi teh seisukord "kalla ja talla" ja korralik 230V olemasolu teeb selle valiku väga atraktiivseks ja paneb mujal järele andma.
Mis on Meelise tunnelbuss?
Järelturust ma ei unista, auto on alati kulu, mitte tulu, võiksin aktsiad osta, kui turust rääkida
Kui palju maksab 230V olemasolu ise tekitamine? Sellest tahaks ma kõige rohkem lugeda, linke palun! Smile
(16-03-2019, 16:25 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 01:33 AM)The a Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2019, 01:24 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Mulle tundub, et preilil on veel palju õppida. Ega ma paha pärast, keegi juba eespool kirjutas, et need ratsionaalsed vennad on esialgu pigem vaenlased. Konkreetsetele küsimustele vastamine ka viletsavõitu....

Lisaks mainin, ainuke põhjus, miks inimene nõu küsima tuleb, on see, et ta tahab midagi juurde õppida, selle kohta, mida ta veel ei tea
 Marko on neid tegelasi näinud kaugelt enam, kui mina. Ning need küsimused pole mitte kolmandajärguline agenda, vaid kellegi kurvad kogemused.

Sul on ju ka idee oma peas olemas, aga keeldud kogemustega iseehitaja MeelisV küsimustele vastamast. Kuniks põhiasjad on vastuseta, on kogu arutelu ehitamise või autovaliku kohalt mõttetu elektronikulu.

Senise jutu alusel on parim pakkumine soetada meeldiva värviga Transit sajandi algusest (sest Fordi puhul pole ärakukkunud tükk enamasti kriitiline ja remontida oskab neid kuidagimoodi iga sepp) ja lasta sellele ihumehhaaniku juures sanitaarremont teha. Et kestaks järgmised paarsada km ära. Kaugemale ei anna ükski mõistusega mehhaanik garantiid kasutatud asjale. No enamasti kestab kauem, sest õnne peab matkajal ka olema.

Vineeri saab Klavisest, seal on ka jääkide ladu kenasti olemas. Kinnitusvahendid saab Janerest ja ülejäänu on iseseisev töö netivideote alusel. Pisiasjade soetamise kohti on MeelisV teemades kenasti kirjas. Ma ei saa aru, mida siin enam jutustada, kui siin foorumis nii lai rada ees on: akudrell pihku ja ehitama!
No see lause nüüd on jälle elektronkulu, nagu Marko oma ja minu vastus talle ja minu vastus nüüd sulle. Mul on kahju, et teil on palju kurbi kogemusi, aga mina ei tulnud siia midagi halba teile soovima või kiusama.  Ma olen foorumis pm esimest korda, sest viimati kasutasin foorumi 13 aastat tagasi vist ja ju siis sai küllalt kah Smile
Ma ikkagi vaidleks vastu sulle, anna andeks, aga põhiasjad on vastatud juba 3 korda ja minu küsimustele on ka jäetud vastamata siin foorumis ja räägitud hoopis muust, mida ma hetkel veel ei soovinud kõnetada, midagi ei ole teha. Lepime ära nüüd Valge Vares!
Mis jutt see on, et kasutatud autoga ei või minna kuhugi? Kes nii räägib? Me kõik ju sõidame kasutatud autodega, käsi püsti, kes iga aasta ostab uue? Ma sõidan 2006 a autoga ja 96 a Calibraga terve aasta sõitnud a la 15 000km jutti, pole täpselt vaadanudki, ptui ptui ptui aga parem kui 2006 a auto!
Panen need lingid oma kodulehele www.matkakas.kait.ee üles, neist on alati abi, kui keegi alustab sama projekti

Kas oodata ja koguda 1000€ raha veel juurde? Saaks roostevabama või loodan selle pakutud 200-300€ korrosioonitõrje jutupeale, mis teeks nagu 700€ säästu Toungue



(16-03-2019, 16:46 PM)nootsii Kirjutas: [ -> ]Fiatidel kipub tänavapildis värv kooruma aga saksa kvaliteet muutub täisti tasuta pruuniks. Fiat ja õeksed on vist mingist hetkest tsingitud kerega. Enne 2006(vist) mudelit läheb ju ka katus ülevalt kitsamaks. Mina küll erilist vahet ei mäleta ducato/transit. Uuem on ikka kõigist seest suurem.  See 94kw 2.8 mootor fiati keres on kiidetud kooslus nii kere kui mootori poolest.

Mis on fiati õed? 

Hetkel on seis selline, pooled ütlevad, mine ja osta see Transit ja hakka pihta.
Aga pooled ütlevad, et Fiat vot ei roosteta, Peugeot ja Jumper on suuremad ka. 

UUS KOKKUVÕTE:
85Kw ++
tagavedu
kõrge ja ruumikas
kõrvalistmetega oleks parem kui oleks originaalis taga ka istmed, et las siis elamupoole toolid oleksid ka turvavöödega. 
Aga kas järsku saaks ikka tekitada sinna need kaks lisaistet mugavamat taha ka? või ette, muidu ma ei saagi midagi osta.
Mulle meeldiks, et oleks ustel aken ka taga
Täna hommikul oli korraks müügis 2005a jumper 1300€ aga ma jäin hiljaks ja pole oma reaalseid elavaid tugiisikuid kättesaanud veel, et ostma minna
ah jah kilovattidest rääkides siis siin lauskmaal pole sellest midagi jah
aga juba jutuks olnud tatrad annavad tunda kahjuks kurvalt
ülekuumenemine ja sidur on üks teema tossava tigumaja pihta saadetavad pilgud ja sõim on teine teema
alpid tapavad selle reisirõõmu täitsa ära
(16-03-2019, 20:19 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]ah jah kilovattidest rääkides siis siin lauskmaal pole sellest midagi jah
aga juba jutuks olnud tatrad annavad tunda kahjuks kurvalt
ülekuumenemine ja sidur on üks teema tossava tigumaja pihta saadetavad pilgud ja sõim on teine teema
alpid tapavad selle reisirõõmu täitsa ära

aga kas peaks siis kindla peale 103kw valima?
mitte nüüd teemaaluse valiku tarvis aga ehk kellele vaja
selleks, et autoga sinna jõuda kus pildil paistab  https://www.grossglockner.at/gg/de/index
tuli päris suur osa sellest teest läbida 8 käigulise kastiga vaid 2. käiguga
ja võimsust on 132kw Toungue

[Pilt: t760_IMG_20180730_110648_1.jpg]
Ducato, jumper ja boxer on "õeksed" vahest sama tehnika mõni asi erinev.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19