Tere!
Kevad,ilus aeg. Kuulad aga linnulaulu aga siis jälle kostab kõrvu mingi tümm,tümm-mm,mm,tümm tümm ja siis alles mõne aja pärast ilmub nukatagant autu kust siis see reostus kostab.
Auto möödub ja peale mürinat jääb kostma jälle see tümm,tümm,lõpuks kaob ja võib jälle rahulikult kuulata linnulaulu.
Nojah,olen juba kursis mis nende auto pagasnikutes siis kõmiseb. Mingi suur ja võimas valjukas. Aga mind huvitab siis hetkel asja meditsiiniline pool. Kas see müra mis kilomeetri kauguselt minuni jõuab,autos olijatele ka kuidagi halvasti mõjub? Või on lihtsalt lahe ja äge. Kui mas nüüd oma seisukohast võtan siis minujaoks on see küll nüüd täielik reostus. Kurvastuseks pean mainima,et kõrvakuulmine on mul täiesti 100% korras ja isegi rohkem sest pöördusin korra ka oma ihukõrvaarsti poole. Dr. ütles mulle: Tead Tom, oota veel mõni aasta,peale neljakümmet tõmbab ise tagasi...
Nüüd juba seitse üle läinud aga kehvemaks pole läinud. Ilmselt mingi anomaalia ja pean veel paarkümmend aastat kannatama.
Olen märganud veel asjaolu,et kinodes,üritustel on ka tümakas nii põhja keeratud et soolikad värisevad. Saan aru asjast küll aga huvitav tõesti kas meil nii palju vaegkuuljaid ?
Kui keegi asjaga rohkem kursis on siis võiks siin meid valgustada mida ootab tulevikus selliseid inimesi kes autos kõva mussi kuulavad ja seda ka naudivad.
(01-05-2019, 15:04 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]... huvitav tõesti kas meil nii palju vaegkuuljaid ?
Elades VIA Baltica ääres, on mul iga päev võimalus uudistada "värvimuusika" möödasõitu. Kiirabi, pritsumehed, poolitsad. Ikka väga palju on seltsimehi, kes sireeni ei kuule ja vilkureid ei näe. Eriti hädas on pritsumehed, sest sealt kust kiirabi ja poolitsad ennast veel läbi pressivad, ei lähe suur Scania mitte. Tavasireenile ja vilkurite metsale lisaks antakse ka õhkpasunat, aga abi on sellest tihti sama palju kui kilgi köhimisest. Emb kumb, kas on tuntav protsent roolis istujaid pimedad ja kurdid või on seal vaaliumi võtnud pandakarud, kelle reaktsiooniaeg 5+ minutit. Selgituseks nii palju, et kõrvale tõmbamiseks on ruumi küll ja küll. On ka rekkad tolmupilvedes teeserva tõmmanud, et värvimuusikale teed anda. Suurim häda tundub olevat sõiduautodega.
(01-05-2019, 15:04 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]Nojah,olen juba kursis mis nende auto pagasnikutes siis kõmiseb. Mingi suur ja võimas valjukas. Aga mind huvitab siis hetkel asja meditsiiniline pool. Kas see müra mis kilomeetri kauguselt minuni jõuab,autos olijatele ka kuidagi halvasti mõjub?
Mul on ka
Aga kui on valesti paigaldatud, siis kostabki välja rohkem kui sisse.
Kinosaale väldin. Männimäe oma on heli poolest veel eraldi õudus. Paari aasta eest korra käisin ja jäigi viimaseks käiguks. Just nimetatud põhjusel.
Põrsa põlves oli mul ka. Päris korralik kohe, sai kunagi mõni auhind isegi selle eest.
Töötervishoiu arsti sõnul kuulmine täitsa alles, aga neerude kohta ei oska rääkida, bass peksis päris hästi läbi istmete otse selga.
Nüüd pereautos ainul originaal muss, kui aus olla, siis kvaliteet võiks olla parem küll.
Oli veel aastaid tagasi mingid Sürgavere päevad kus võrride võidusõit,laat,mingid rahvamuusikud,lindilt lasti ka veel midagi ja peale seda veel teadustaja oma mikrofoniga. Lõpuks jäi üsna fekaal tunne kuna kõik see solk veeres täiega kõrva.
Ürituste korraldajad võiksid natuke ka mõelda,et mingil väiksel maalapil ei saa teha kvaliteetset üritust,kui asi on läbi mõtlemata. Loodan väga,et keegi märkab..
Olen ka mõelnud selle peale,et kui autos vali muusika siis peaks see ju ometi juhi sõitu ja reageerimist pidurdama.... Eeskirju lugedes nagu pole märgata,et see keelatud oleks. Ja meenub veel kusikilt asjaolu,et inimene pidi teatud protsendi saama informatsiooni kuulates ehk kuuldes. See peaks nüüd küll tõsi olema.
Tümakas taga, ajudest vaba.
Tark inimene ei reosta, ega isegi jäta jälge maha. Sellised autislikud ühiskonna "liikmed" pigem parasiidid.
Tähelepanuvajadus on tavaliselt inimestel kel puudub inimlik väärtus.
Linnulaulust üle kostab op-autode piiu-piiu ikka kilomeeter või rohkem, isegi linnas nagu Pärnu, kus kõrgeid ehitisi pole. Teine asi on sõiduautos. Muusika, laste kisa tagaistmel, naine tahab vasakule, ämm paremale ja lapsed jäätist. Üldiselt öeldakse, et sõiduautos kuuleb tagasõitva op-auto signaale nii 10-20 m kauguselt. Eks heliisolatsioon ole ka paremaks läinud ja varesed enam ukse ja piida vahelt tuppa ei lenda.
Tom - inimene harjub kõigega
Elan Tartu nn.kesklinnas vanas pehkind seintega majas ning mis veel hullem ristmikul ! Igasugu "põmm-põmm",äkkpidurdused, ameeriklaste V8-12 ja baikide kiirendused on nii igapäevane/öine teema et ei suuda ilma nende helideta magamagi jääda
"Kargu võtan alla" siis kui ristmikul miskit kõvemat kolinat ja päästeteenistuse/kiirabi sireenid kõrvu kostavad(no siis on värvusmuusika ka läbi kardinate näha)
(01-05-2019, 18:47 PM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]Tom - inimene harjub kõigega
Nooruses ööbisin ühe öö ühes puumajas Maneeži ja Narva mnt nurgal. Trammid krigisesid pöördel, magada ei saa. Hommikul püsielanikud ütlesid, et nemad tramme ei kuule.
Mul oli ka kunagi, üks esimesi Eestis üldse. 1994 oli juba 5.seerias open-air wooferiga 1kW sees
aga ilma spetsisolatsioonita. See tümpsus ikka kolekaugele...
Siis veel natuke aega sai kaste autodesse pandud... ja sajandivahetusega sai see tümmimine otsa. 30 keeras ette ja aitas. Sitikal oli sees vaid 2 hädist kõlarit plastiku sees ja kõik uudised on ära kuuldud... See oli nii radikaalne muutus mul
1,5kW JBLi läbimõeldud helipildiga tehnika pealt 2X20W lairibad jalgade kõrval...
Aga üldiselt nii on, nagu juba eespool Janka ütles - vale paigaldus ilma spetsisolatsioonita ja isegi täiesti vanainimeselik helivaljudus tundub väljaspoole ilge tümakana. Kuula mõnda LUKSUSautot, kus on pakettaknad, topelttihendid, sajad kilod spetsiaalset vormitud isolatsiooni aga ka kõva läbimõeldud helitehnika koos bassikõlariga sees - Sa ei kuule välja mitte midagi! Põhimõtteliselt S-klassi 100K hinnast 10K on puhtalt heliisolatsiooni raha ja 5K maksab helitehnika. Ja autos sees saad kuulata kontserdisaali kvaliteeti.
Sa lihtsalt ei tea, kui Bentley omanik kuulab 120dB(a) valjusega Mozarti autos!
Kõige iroonilisemad on mu arust just peaaegu-premium masinad või need, kus vingemad kõllid on tehaseaukudesse visatud ja millel on handfree läbi maki.
Kuulata Selveri parklas, kuidas kõrvalautos litsi juurde aega kaubeldakse, on muigamapanev
(01-05-2019, 15:31 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ] (01-05-2019, 15:04 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]... huvitav tõesti kas meil nii palju vaegkuuljaid ?
Elades VIA Baltica ääres, on mul iga päev võimalus uudistada "värvimuusika" möödasõitu. Kiirabi, pritsumehed, poolitsad. Ikka väga palju on seltsimehi, kes sireeni ei kuule ja vilkureid ei näe. Eriti hädas on pritsumehed, sest sealt kust kiirabi ja poolitsad ennast veel läbi pressivad, ei lähe suur Scania mitte. Tavasireenile ja vilkurite metsale lisaks antakse ka õhkpasunat, aga abi on sellest tihti sama palju kui kilgi köhimisest. Emb kumb, kas on tuntav protsent roolis istujaid pimedad ja kurdid või on seal vaaliumi võtnud pandakarud, kelle reaktsiooniaeg 5+ minutit. Selgituseks nii palju, et kõrvale tõmbamiseks on ruumi küll ja küll. On ka rekkad tolmupilvedes teeserva tõmmanud, et värvimuusikale teed anda. Suurim häda tundub olevat sõiduautodega.
olen seda vist siin korra rääkinud
aga mingil ajal on siginenud meie operatiivautodele enamasti küll kiirabidele sireenid mida ei kuulegi
sõidan aegajalt autoga kus isegi radio ei mängi ja ka siis ei kuule s.t. kiirabi on juba päris p....s kinni kui lõpuks kuuled
sai ükskord ristmiku peal kõrvuti seistud ja läbi avatud akende vesteldud ja oma muret kurdetud, et ma ei kuule
kahjuks oli neil sama mure ja nad olid sellest teadlikud vihjati mingile riigihanke tulemusele jms.
ok uued autod muutuvad helikindlamaks aga siiski viga olevat sireenides
Elu on siis päris hea ju kui sellised asjad juba probleemiks on
Varsti hakkan oma 15 tollist tagujat nautisklema ja väiksed kõlarid kah veel kõik võimendi taga nii et päris kole lugu kohe. A see vahe ehk on et ma kurdiks ei soovi ennast tümpsutada, muusika olgu meeldiv kuulata.
Tsitaat:ok uued autod muutuvad helikindlamaks aga siiski viga olevat sireenides
Need sireenid on ka op-autos kuulda ja nende ajal on raadioside pidamine häiritud. Tihti just sel põhjusel võetakse sireen maha, et kuulda häirekeskust või teist-kolmandat autot samal väljakutsel, sest tihti on lisaks standardtegevustele vaja lisainfot ja tegevuste kooskõlastust just väljasõidu ajal. Sireenid ise tihti varjus kapoti taga ja välja kostab vaid osa energiast, osa põrkub tagasi ja sealt kabiini.
Mul rohkem kokkupuuteid pole olnud aga ma olin Opelis tegev siis, kui me eelmise sajandi lõpul 100 Astrat Politseile müüsime. Ja minu asi oli lisaks tollile ka ARK. Seega sai Mäealuse platsi vahet mitu korda joosta, sest helisignaali tugevust mõõdeti väga täpselt ja selleks oli oma reeglistik ehk siis standard olemas. Ma ei usu, et täna oleks asi kuidagi lõdvem? Või ongi numbrilisi näite standardis nuditud, et "keegi ei ehmataks"? Juba 20+ aastat tagasi tuli BaltMotorsis sireenipasunad õigeks keerata, et lärm välja kostuks. See oli asi, mida päriselt-päriselt mõõdeti ja kontrolliti, sest op.autod saavad ju ühekordse tüübivastavuse! Täna on nänni veel kordi rohkem, mis kõik peab ohutusele vastama. K.a. kogu see arvutite paneel kunde ees, mis ei tohi turvapatju takistada jne. Täna võib see op.auto regamine tõsine peavalu olla.
Isiklikust kogemusest lähtudes, tundub, et Eestis kasutatavad sireenid (just kiirabi oma) on nõrgemad kui näiteks Berliinis kasutatavad. Kui jalakäijana olles sireenidega mööda sõideti, oli mitte ainult kõrvu lukustav müra vaid konkreetne valuaisting.
Sõitev tümakamasin mind ei häiri, tulevad ja lähevad, aga mõned armastavad diskosid korralda, imetlen omamoodi nende enesekindlust, kes usuvad, et omavad nii head muusikamaitset, et kogu tänava inimesed peaksid seda kell 2 öösel kuulama.
(01-05-2019, 18:55 PM)aavu Kirjutas: [ -> ] (01-05-2019, 18:47 PM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]Tom - inimene harjub kõigega
Nooruses ööbisin ühe öö ühes puumajas Maneeži ja Narva mnt nurgal. Trammid krigisesid pöördel, magada ei saa. Hommikul püsielanikud ütlesid, et nemad tramme ei kuule.
ka viljakuivatis magatakse öise valve ajal.kõrv lihtsalt harjub ära ja kui kuivatis midagi pekki läheb ja vait jääb siis ärkad automaatselt üles,teed korda ja uni jätkub selles müras.haiglas olles oli palatikaaslane kes vene ajal seal töötas ja rääkis.olen ise sündind kasvand majaka tn otse trammitee ääres ja ei seganud midagi,pigem üksikud möirgavad tsiklid autod majast mööda sõites häirisid.
(01-05-2019, 21:03 PM)pvr Kirjutas: [ -> ]Isiklikust kogemusest lähtudes, tundub, et Eestis kasutatavad sireenid (just kiirabi oma) on nõrgemad kui näiteks Berliinis kasutatavad. Kui jalakäijana olles sireenidega mööda sõideti, oli mitte ainult kõrvu lukustav müra vaid konkreetne valuaisting.
Sõitev tümakamasin mind ei häiri, tulevad ja lähevad, aga mõned armastavad diskosid korralda, imetlen omamoodi nende enesekindlust, kes usuvad, et omavad nii head muusikamaitset, et kogu tänava inimesed peaksid seda kell 2 öösel kuulama.
eelmine nädal krakowis tajusin sama. kiirabi tuli umbes 100m kauguselt mööda ja kuna ma ise jalutain, siis see sireeni heli oli ikka päris valus kuulata.
aga endalgi see tümmiteema läbi elatud - siksi pagasnikusse sai visatud suur kast, mis sis väristas plekki nii et numbrimärk plärises. ja see plärin mulle meeldis eriti palju tol hetkel
ju siis tähelepanupuudus mul vms. nüüd jah, raadiost uudised ja kena küll.
ju siis ealised iseärasused ja kannatame need ära nagu ka kõik teised poisikeste tembud
Kuivatielu ehk madalsageduslik müdin veabki ära unele.
Kroonuajal, kui utšebkas sai optilise luure raames
МТЛБ-ga polügoonile sõidetud, vajusid kõigil momentaalselt kõrvad längu ja silmad kinni, kui masin liikuma hakkas. Neile, kes on ilma šlemmita neis sõjarditele mõeldud karpides loksunud, on see tunne kindlasti tuttav. Müra seal on nii kõrvu lukustav, et kaaslasele kõrva karjumist ta ei kuule.
Swenssonis oli ka mingi päästeteenistuse auto möödudes sireeni ikka päris valus kuulata. Ja ka autos kuuleb juba kaugelt ära. Eile pirital kloostrimetsa teel oli ka juba ikka päris lähedal kiirabi,enne kui autosse kuulsin.(ok tuli küll vastu mulle).
Vanasti nagu kuulis neid meitemaal ka kaugemalt vist tõesti.