automoto.ee foorumid

Täisversioon: Gaarazi katuse parandamine
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2
Tere!

Sain ühe garaažiokside omanikuks. Veneajal tehtiatud boksid (22tk kokku). Jama selles, et aastatega on katus täielikult amortiseerunud. On lamekatus ning ruberoid on peal, aga see on igalt poolt aukil ning ei pea vihma. Eks palju seda ka niisama inimeste poolt lõjutud. Lae paneelide peal on mingisugune porolon vms soojustus (kuid küll miks see sinna topiti? selle peal väike betooni/kohvi kiht ning siis ruberoid. Mis eesmärki kannab porolon seal vahel? Kuna seal peal kõik väga pude siis hea meelega kakuks ära ning paneks otse paneeli peale mingisuguse vihmatõkke. On soovitusi, milline võiks kõige odavam variant olla?
Tehnonikol rullmaterjal, esimene kiht aluskate, teine kiht puistega. Aluspinna teravad nurgad tuleks maha raiuda, suuremad augud-lohud täita. Ise paigaldasin sellise katte ca 15 aastat tagasi tavalise leeklambiga, siiamaani kestab.
Räägi naabritega kah enne. Kui teha ainult ühel boksil katus, siis on päris kindel, et see vesi sealt servast selle tee leiab.
Mul ongi terve garaaži ühistu, naabritega pole vaja läbi rääkida Smile
Aga kas võib ära kiskuda alumise poroloon vms materjali ka ning panna see rullmaterjal otse laepaneelide peale? Või need lisakihid ongi siis ilmselt selleks, et asi oleks pehmem ja sujuvam (tervaid ääri poleks jne)
Kui poroloni all normaalne pind on ja soojustusefektist lugu ei pea, siis viska ta muidugi minema. Poroloni peal olev krohv on ilmselt selleks, et otse porolonile ruberoidi kleepida ei saa. Laepaneelid on siis betoonist ikka? Sellest annab tänapäeval vajadusel väiksemaid konarusi üsna lihtsa vaevaga 125mm teemantkäiaga välja võtta. Lohud jms saab isetasanduva seguga ära täita. Ning siis SBS peale. Tööraha ja materjal kumbki alates umbes 2 eur/m2 ühe kihi kohta. Vajalik aluskiht ja pealiskiht. Ehk siis kui ise eeltööd ära teed, aga kleepimisega tegeleda ei taha, võib kusagil 8-10 eur ruutmeetrist katuse kahe kihiga kaetud saada.
(05-08-2019, 14:57 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Ehk siis kui ise eeltööd ära teed, aga kleepimisega tegeleda ei taha, võib kusagil 8-10 eur ruutmeetrist katuse kahe kihiga kaetud saada.
...ja kui ise tehes kattekihti kohe panna ei jõua (seal ju ka muud tööd: servaplekid jms tulevad pärast esimest kihti), siis aluskihi võib piiratud ajaks ka üksi katusele jätta. Lamekatustega tegelejad ei soovita nii igaks-juhuks pikemalt, kui aasta jätta.
Hinnad on adekvaatsed kui korralik eeltöö ise ära teha ning päris esimest pakkujat ei võta. Olen sel ja eelmisel suvel üle 2000 euri eest sbsi lasknud paigaldada. Nii seina kui katusele. Just sellise hinnaga tulid mehed kohale koos Uniflex materjaliga. Aga tõesti, eeltöö ja tingimused loeb väga palju. Mul oli pakkuda igat pidi siledaks nühitud betoon, mis oli mul isegi ära krunditud. Ääreplekkide, üleskeeramiste, läbiviikude jms pakkimine kallim.
Garaazile on see " mõttetu Icopali" pealiskate 1 kihina ka väga ok! Vanalt kattelt tänavaharjaga kogu lahtine jama korralikult mine pühkida, ning siis hoolsalt kinni põletada ja kestab järgmised 25 aastat muretult, kui seal keegi peal tantsimas ei käi. Hind ca 3.-/m2 ja garaazi jao paned üksinda ühe õhtuga ära, kahekesi on muidugi seda tööd mõtekam teha.
(06-08-2019, 06:27 AM)kajar Kirjutas: [ -> ]... .Olli kirjutatud hinnad on minu jaoks ikka väga ulme, lihtsalt materjali enda hinda ka ei anna see välja. ... hinnad on  sihukesed  2 euri  töö ja materjal ...

Sa oled vist natu hooletult Olli tekstist üle käinud, seal ju selgelt öeldud et nii töö 2€ kui materjal 2€ kihi kohta ilma ettevalmistuseta ja alates ...

Tsitaat:Tööraha ja materjal kumbki alates umbes 2 eur/m2 ühe kihi kohta
 Aga mind huvitaks ettevalmitustöö, mida see endast kujutab, milline peab pind olema enne lambiga kallale minekut.
1. aluskate - https://interbauen.ee/rkp-350-aluskiht-1...xleWb9cuvM
2. pealiskate - https://interbauen.ee/w400-pealiskiht-1x...Ovcen48Lnc

Selliseid leidsin kõige odavamad. Mingi vene kaup? Oskab komenteerida keegi nende kestvust? Muud kõik on palju palju kallimad.
(07-08-2019, 15:54 PM)oliveer Kirjutas: [ -> ]1. aluskate - https://interbauen.ee/rkp-350-aluskiht-1...xleWb9cuvM
2. pealiskate - https://interbauen.ee/w400-pealiskiht-1x...Ovcen48Lnc

Selliseid leidsin kõige odavamad. Mingi vene kaup? Oskab komenteerida keegi nende kestvust? Muud kõik on palju palju kallimad.

need vist tavaline ruberoid ja pead bituumeni kuskilt sebima.praeguse eesti algul sai sellistega mööda eestit katudseid tehtud.all auto ajas paagis bituumeni kuumaks ja pumpas voolikutest üles ja siis pritsiga katusele ja rullisime rullid maha.kallimatel bituumen juba küljes,anna leeklambi või fööniga kuuma ja rulli lahti ja katus olemas.
Huvitav kui paks või õhuke kiht peaks seda bituumenit olema. Bituumenit isegi saaks. Ilmselt kuumaks ajada ka saaks ämbris, aga selle laialikandmine rulli alla võib osutuda probleemiks
bituumeni saab, lõkke ja paja selle kohale leiab ka, kastekannuga vead laiali. mingi põrandaharjaga ajad laiali
riideid ja jalanõusid pead ka veidi varuma. tõenäoliselt peaks panthenol ka koduapteeki valmis varutud olema.
siis saad muretult tehtud.

alternatiivina ostad bituumeniga materjali ja elu üsna lill.
või siis tellid teenuse. pole üldse mingit mäkerdamist.
(06-08-2019, 09:00 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ] Aga mind huvitaks ettevalmitustöö, mida see endast kujutab, milline peab pind olema enne lambiga kallale minekut.

Mida siledam, vähem igasugu läbiviike jms segavaid asju, puhtam, tolmuvabam ja mida vähem põlevaid materjale läheduses, seda parem. Kui on poorne materjal (nt betoon), siis on krundist/praimerist hulka abi, eriti kui näiteks seinale vaja kleepida. Aga ma usun et kogenud katusepanijad on enamvähem kõike näinud. Kui kellegagi diiliks läheb, on mõistlik need asjad enne läbi rääkida. Ise sain selle arvelt hinda kaubelda, et uurisin välja mis neil elu lihtsamaks teeks ja tegin varem ise ära. Kui mehed objektile jõudsid, läks vast max 5 min aega et põletitel tuli otsas ja kleepimine võis alata. Isegi sellest võib abi olla, et ise töö ajal platsil oled ja rulle ette tassid, paane valmis lõikad vms.
(07-08-2019, 20:39 PM)oliveer Kirjutas: [ -> ]Huvitav kui paks või õhuke kiht peaks seda bituumenit olema. Bituumenit isegi saaks. Ilmselt kuumaks ajada ka saaks ämbris, aga selle laialikandmine rulli alla võib osutuda probleemiks

Bituumeni kasutamise varjuküljed- tegin kunagi esiku katust mille tarbeks lasin suures pajas tavalise vene pakibituumeni kuumaks(aga ilmselt liiga kuumaks). Katusel välja valades nii kui harjaga laiali lükkasin bituumen süttis ilmselt kokkupuutest hapnikuga. Tükk tegemist oli et see meetrine laik kustutada, adrenaliini sai ikka ämbriga vereringesse. Eks profi katusetegijad teavad ka seda kui kuumaks bituumenit lasta võib/või kasutada võib.
Siin on pikk jutt, millega võiks enne bituumeni kojutassimist tutvuda, et pada ja mökerdamine  kontrolli alt ei väljuks - https://evari.ee/wp-content/uploads/2018...tuumen.pdf
Samuti saab sealt aimu, mida veel peaks lisaks tööriistadele käe ulatusse varuma (näiteks mis sorti tulekustuteid ja enese kaitse- ja esmaabivahendeid).
Kui keegi tahab ise mäkerdada, siis jäi kuuri koristusest üle vist 7-8 uut veneaegset ruberoidirulli. Mingid tõrvakänkrad olid ka.
Ära peab ise vedama - Harjumaa, Saue vald.
(08-08-2019, 10:06 AM)Meelis2 Kirjutas: [ -> ]
(07-08-2019, 20:39 PM)oliveer Kirjutas: [ -> ]Huvitav kui paks või õhuke kiht peaks seda bituumenit olema. Bituumenit isegi saaks. Ilmselt kuumaks ajada ka saaks ämbris, aga selle laialikandmine rulli alla võib osutuda probleemiks

Bituumeni kasutamise varjuküljed- tegin kunagi esiku katust mille tarbeks lasin suures pajas tavalise vene pakibituumeni kuumaks(aga ilmselt liiga kuumaks). Katusel välja valades nii kui harjaga laiali lükkasin bituumen süttis ilmselt kokkupuutest hapnikuga. Tükk tegemist oli et see meetrine laik kustutada, adrenaliini sai ikka ämbriga vereringesse. Eks profi katusetegijad teavad ka seda kui kuumaks bituumenit lasta võib/või kasutada võib.
Juhtub ka professionaalidel, Pärnumaa majaomanikel on vast Hirvepargi elamurajooni maja põleng 2017. aastast kindlasti meeles: Link1Link2. Nimetatud tulekahjul oli väga tugev järelmõju:

Eelmine suvi oli vaja ka eramaja katuse vahetusega tegeleda. Infot kogudes jäi läbivaks tooniks see, et kui majast tahad lahti saada siis lase jah tõrvapapp panna nagu Hirvepargis, aga arvesta sellega, et tavakindlustus seda ei kata kui töömeestel maja remondi käigus põlema läheb.
Üks julgem ja hakkajam majaomanik teadis oma äsjasi kogemusi jagada, et tuleb ennast töölt vabaks võtta ja leeklambiga töötavaid mehi valvata koos ründevalmis veevoolikuga. Tema nii tegi ning õnneks ei läinudki põlema.

Hirmujuttudest ja hoiatustest hoolimata sai siiski lastud bituumenkatus paigaldada ja seda ilma töömeeste järel valvamata. Katus sai kenasti peale.
Kas plekk katus ei tuleks soodsam, vana katus puhtaks betoonini ja puidust siis minimaalse nõutud kaldega alus teha plekile. Plekk vast 5-6 euri m2 ja puit ja kinnitusvahendid juurde.
(04-08-2019, 21:50 PM)oliveer Kirjutas: [ -> ]Tere!

Sain ühe garaažiokside omanikuks. Veneajal tehtiatud boksid (22tk kokku). Jama selles, et aastatega on katus täielikult amortiseerunud. On lamekatus ning ruberoid on peal, aga see on igalt poolt aukil ning ei pea vihma. Eks palju seda ka niisama inimeste poolt lõjutud. Lae paneelide peal on mingisugune porolon vms soojustus (kuid küll miks see sinna topiti? selle peal väike betooni/kohvi kiht ning siis ruberoid. Mis eesmärki kannab porolon seal vahel? Kuna seal peal kõik väga pude siis hea meelega kakuks ära ning paneks otse paneeli peale mingisuguse vihmatõkke. On soovitusi, milline võiks kõige odavam variant olla?

(08-08-2019, 12:19 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]Kas plekk katus ei tuleks soodsam, vana katus puhtaks betoonini ja puidust siis minimaalse nõutud kaldega alus teha plekile. Plekk vast 5-6 euri m2 ja puit ja kinnitusvahendid juurde.

Jagan seisukohta! Lisaks saab nii ka laepealse soojaks teha, kui peaks vajadust/tahtmist olema. 5X10 sarikaks ikka läheb ehk 10cm peno saab vabalt sisse "vahutada". See ongi too kunagine "porolooni" kiht, kus peal segulaadne on niiskustõke elik pleki aluskile. Rullmaterjalidest hoiaks ma täna pigem eemale, kui iseendale teha. 
Edit: PS. siin hää purjetamiskamraad ka lasi omale moodsa lamekatusega uue maja ehitada ja "nu...is" sellesama veeprobleemiga aasta-poolteist! Ta pole siiani maja valmis saanud...ja jonnib edasi, kohtuni välja ehitajatega, et "talle meeldib". Ehk pigem unustage ära, on tervislikum omaenda vaimule.

Ma läksin sama teed omaenda üliodava tigumaja (haagissuvila) lae/katusega: 5X5 sarikad katusele (ajasin kaardu et tekiks äravool), siseraamiga kruvidega kokku ja nüüd panen peno + pleki, et ikka vett ja lund peaks. Vana läbimädanenud ja läbivettinud saasta eemaldasin ja sissepoole peno ei pane, ainult mingi laeriide. 150eurose tigumaja katusele kulutan veel 50 juurde, pleki jääke vanadest katuste tegemisest piisavalt alles. Nende silekatustega garagete/majadega teeks samamoodi.
Lehti: 1 2