automoto.ee foorumid

Täisversioon: MTZ-50 remont ja kaasajastamine.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46
See krdi 50 parasiithammasratas polegi nii igavene. Mul kahel tükil on üks hammas välja kukkunud. 
Erinevatel traktoritel kusjuures. Kohupiimast  too hammakas.
See torutift on pehmest materjalist? Ma ei usaldaks selliseid asju, pigem kasutaks splinti sellise tähtsal kohal.
Aga seda mainin ära, et endal juhtus selline lugu selle kroonmutri vindiga, et kas oli mingi vanem mudel, või kapitaali oma, 82peal tõmbas vindi maha. Võlli ots oli peenem, kuid mutter oli nagu tehase oma. Muud üle ei jäänud, kui kiirel ajal lihtsalt keevitasin mutrile ette suure käraka. Ennem pingutasin veel niipalju, kui kannatas. Sai ikka kevadtööd tehtud. Kui selle võlli otsas peaks vindi maha ajama, ei tasu peenemale mõõdule teha, pigem keevitusega taastada ja uus vint.
(22-06-2021, 09:05 AM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]See torutift on pehmest materjalist?...

Oma nooruses ja harimatuses küsiks, Kas torutifte on ka pehmest materjalist? Siiamaani ette sattunud pigem sellised vedruterase moodi tiftid. Nende kõrval tundub splint jube pehmik.
Hüdropumba hammasratta kulumine ilmselt pigem seotud selle asukohaga ning õli juurdepääsuga laagriteni. Laagri töötamine tsentrifukaalina? kõlab huvitavalt ja samas imelikult. Otsisin inglise keelset materjali aga ei leidnud. Valgustage mind.

Koonushammasratta stopperdamiseks kasutasin ise täpse mõõduga veneaegset splinti ja keermeliimi.

Parimat,
Henri
Torutift on kõva, ksf Talupoeg peabki siinkohal silmas, et ega tift oma kõvaduses ei ole liiga rabe, et võiks puruneda, splint teatavasti on plastsem ja annab pisut venida ja kohe ei purune. Aga ma usun, et mure on asjatu, topelt torutifti lõikekoormus on igate pidi piisav. Tegelikkuses, ei peaks tänu keermeliimile keermesliites mingit rotatsioonilist liikumist üldse esinema ja tift on nagunii "igaks juhuks".
Hüdropumba hammasrattal õliprobleeme pole küll senini täheldanud.
Nimelt seal all on kasti põhjani ulatuv hammasratas, mis tassib õli väga edukalt üles.
Samuti ulatub 1000 pöörde hammasratas õlisse ja viskab sinna ka küljelt õli.
Kuna 500 pöörde hammasratas ulatub kõige lähemale põhjale, siis on tal võime üles tassida ka kõik lisandid, mis hakkavad sinna luugi peale sadestuma kui kõige madalamasse kohta.
Kunagi suutis mul ülevalt hüdropumba lülitusest pärinev kuul hammasrattaga üles tulla ja toruvõllil ühe hamba välja koksata.
Seega võtab ta kaasa kõik mis sinna koguneb ja kuna laagri välisvõru pöörleb kus sees tee kuulidele siis sinna kogunevad hea meelega võõrkehad ja võivad ka laagri lõhkuda.

Splindist aga niipalju, et see mutter keeratakse üsna suure jõuga kinni ja kuna nuutliites on võimalik väike liikumine siis tahab see mutrit lahti kerida.
Pikapeale kipub splint järgi andma ja kuna seal ruumi vähe suudavad harud difri polte puutuda või võlli otsale keeratud ots ka satelliidi telje otsi, mistõttu on tal kalduvus ära kaduda.
Torutiftile aga on ruumi vaja vaid mutri jagu ja lõikele on tugevust kindlasti rohkem ning loksutada ka avas ei anna, kuna seal ta istuga sees.
Seega mulle tundub tift seal loogilisem.
Veel loogilisem oleks mutri all taldrikseib, mis hoiab eelpinge stabiilsena aga ei hakanud seekord leiutama.

Mootor sai aga omale uue esimese padja.
[attachment=88742]
Koosneb see sellistest osadest.
[attachment=88743]
Juba vanasti sai imestatud, et milleks peab mootori esiots padjal vibreerima kui tagaots on jäigalt kastiga ühendatud.
Tulemus on suurem vibratsioon kabiinis, kuna mootor omab üsna suurt massi ja pikkust ning vibreerides ümber raskuskeskme muutub amplituud ja tekib ka resonants 1200-1500 pöörde vahemik ning summuti murdub ka kiirelt maha või ei püsi kinni.
Vanasti sai neid patju tihti vahetatud sest kui ta ära väsis läks vibratsioon suuremaks ning vahel sai ka puukiilud pumpade ajami ja poolraami vahele löödud kuid need ei taha seal püsida.
Päris rauatükki ka ei saa vahele pista, kuna poolraamid ikka pisut vetruvad(eriti originaalid kus nina poltidega).
Seega kummalegi poolele süvend sisse ja süvendisse kõige pehmemast plastikust rõngas, mis läheb pessa kerge pinguga ning kuna klotside vahe on 1,5mm siis sellest pilust materjali väljapressimiseks oleks vaja väga suurt jõudu.
Ise nii kõvasti kinni ei keeranud keskmist polti ja seega suudab ta sealt väikse poolraami vetrumise kompenseerida.
Kahju, et teemast enamus pildid kaduma läinud .Sad
Neid pilte ei ole jah enam.



Küll aga on uuemad pildid olemas ja tegelikult on ka mootor vahetatud ning poolitaja ümber tehtud, millel võiks korra peatuda.

Nimelt on võimalik poolitaja hammasrattad omavahel vahetada ja alumine plokk ümber keerata, mille tulemusena tekib kiirendav ülekanne.

Proovisin seda teha Türilt pärit hammasratastega juba eelmine aasta, kuid klient tõi mulle asjad tagasi sest sellise undamisega ei olnud võimalik sõita.

Nüüd sai kasutatud venes tehtud hammasrattaid ja tulemus on oluliselt parem, kuna juba tootja juures on asjad pingist läbi käinud kus hambumist kontrollitud.

Sellest räägivad värvijäljed hammastel.

[attachment=88746]
Sellele hammasrattale on pandud teise hammasratta sisu ja teisel poolel ava üle treitud et saaks nad omavahel ära vahetada.
Alumisel plokil on samuti tarvis treida kaks stopperisoont ja muud keerulist polegi.
[attachment=88747]
Seekord sobis ka hambumine ja häälest küll aru ei saa kas on otse või kiirendav ülekanne sees.
[attachment=88748]
Kasti ja tagasilla liited said omale tikkpoldid keermete säästmiseks ja eks püsib kinni ka tugevamalt kuna pingutada kannatab kõvemini.
Ühtki tihendit ka vahele ei pannud ja seega pole ka midagi mis saab kokku vajuda ja liikuma hakata.
[attachment=88749]
Ja ongi järg jõudnud sinnamaale, kus traktor on koos ja töötab.
Ennem sai muidugi sidurikorv veel ette võetud ja selgus ka miks pidi sidurit iga paarikümne tunni järel peale keerama.
Nagu arvata oli, siis käppade sõrmed tehtud lehmavaiarauast ja olid jõudnud ka juba 3mm sisse kuluda.
Kulunud aga ainult sõrmed ja sai need tehtud sobiva läbimõõduga keti sõrmedest, mis on selleks mõeldud materjal et poolkuivalt hõõrduda ja sidur sai ka kergem ja tundlikum.
Siduri lahutamise võll sai ka omale määrdeniplid sest suudab ta raskeks minna kui kuiv on.
Siduripidur ka sai tööle nagu mõeldud, milleks sai jõuõlga pisut kiiremaks tehtud et ta rakenduks 15mm enne pedaali põrandani jõudmist.
Meil pole kunagi olnud toimiva siduripiduriga traktorit ja olles nüüd kogenud, mida see pakub siis ei saa enam aru kuidas ennem sai ilma hakkama...
Kõik see porr ootamise ja 1 käigu lülitamisega et säästa 6 käigu hammasratast on nüüd minevik.
Piisab kui vajutada see viimane 15mm sidurit ja käik läheb vaikselt sisse.
Käiguvahetusel 8 käigult 9 ka kang vaba peale, sekundiks sidur alla ja 9 läheb sisse ilma mootori pöörete langemist ootamata, kuna võlli hoog võetakse kiirelt maha.
Kast sai ka hea, undamine jäi oluliselt vähemaks laagrite vahetusega ja käigupoolitaja hammasrattad on kuuldamatud vähemalt kabiini sisse.
Tagasild sai ka oluliselt vaiksem ja kogemus näitab, et kui ajada teo kaugus 5 sajandiku pealt paika, siis on tagasild vaikne kui kasutada komplekti, kus on tigu, taldrik ja uus seib.
Need on omavahel komplekti valitud ja hambuvad vaikselt.
Meil pole müügil näinud kuid naabrite juures on olemas.

Mootor ka toimib esialgu, suuremaid lekkeid ei ole kui välja arvata see humoorikas kalossidest ka peedi korkidest pressitud tihendi sarnane toode, mis omab väga head kapillaarsust ja suudab üsna suure koguse õli välja lasta.
Nende kolbidega käitub mootor aga hoopis teisiti ja heitgaasil pole enam seda spetsiifilist kirbet põlemata diisli haisu nagu vene traktoril tavaks.
Tasakaalustamine läks ka asja ette ja koostöös jäiga padjaga enam ei näe et summuti vibreeriks ning sõita on kuidagi harjumatu et müra on oluliselt väiksem ning tahhomeetrile vaatamata arvaks harjumusest olevat 1500 pööret, kuid näidik näitab 2400...
Keera või max pöördeid maha...

Mis veel meeldib, et nüüd saab sõita 1500 pöördega 32 km/h ja max on üle 50.

Mis aga ei meeldi, et hoolimata püüdlustest on õlirõhk kuuma mootoriga 3 atti ja eelmine mootor oli ikka sport sellega võrreldes.
Seletada võiks seda täiesti sobimatu kraadiga nukkvõlli ja vale nurgaga pihustiotstega.
Pihustiotsi sai juba igasuguseid uuritud ja muidu sobiks paljud otsad, kuid muu maailm kasutab pihustiotsa ja pihusti kesta vahel vahetükki, mispärast jäävad nad Belarusi pihustis vale pidi.
Venekeelsest netist ei leidnud ka head viidet mida kasutada euro 3-4 kolbidega.
Ehitavad nad neid ju ometi ümber mehaanilise pumba peale, kuid mis otsad selleks sobivad pole veel peale sattunud.

Aga vähemalt töötab.
Kas sul oli konditsioneer ka?
Paljuga siis mulle ära müüd?
(30-06-2021, 20:58 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Kas sul oli konditsioneer ka?
Paljuga siis mulle ära müüd?

Konditsioneeri peal ei ole ja see suvi ei hakka ka tegema sest kui see peale saab läheb ära külmaks...
Mõtlesin juba et kuidas see nii lahendada et asjad normaalselt lahti käiks ilma külmaainega mässamata.
Praegu veel ei tea kas nii saama, et panna kapoti alla soojusvaheti kus kont jahutab jahutusvedelikku mis ringleb elektripumbaga soojendusradikas-soojusvaheti.
Kui külma vaja on soojenduskraan kinni ja ringleb vedelik mis on torudes ilma mootorisse minemata ja kui sooja vaja teeb mootorist tuleva kraani lahti ja vedelik ringleb mootor-soojusvaheti-soojendusradikas.
Selle eelis oleks, et kui vaja laiali võtta saab kondi pumba, soojusvaheti ja radika koos maha tõsta mässamata kabiini minevate kondi torudega.

Paljuga müün?
Müüa ei tahaks vaid pakuks välja vahetuse mingi lääne traktori vastu millel oleks need asjad:
Mootor min 100hj

Käike saaks kangist ise vahetada

Veaks 4 ratast.

Jõuvõtuvõllil oleks 500-1000 pööret ja sünkroon ratastelt.

Kabiin, mis peab vett ja tolmu.

Tootja oleks selline, kellest oleme kõik kuulnud ja kes veel tegutseks.

Uut ei otsi ja tean kust neid osta saab vaid ootaks sellist remonti vajavat isendit mille peal end välja elada aga mis poleks ka pöördumatult hävinud.
Kabiin pisut kõver, mootoril kolin, kastis miski asi laiali oleks sobivad variandid ja võimalik ka juurde maksta kui tundub selline ahvatlev olema.
Tore, et nüüd vahetatud on. Kas on mingeid mõtteid miks õlirõhk soojalt 3 bar on? Kuna mootori võimsus pole ootuspärane kas siis läheb nukkvõll vahetusse? Ma eeldan ,et see võimsuse kadu avaldub ka küttekulu suurenemises võrreldes eelmise mootoriga.
(04-07-2021, 21:31 PM)Laurimetall Kirjutas: [ -> ]Tore, et nüüd vahetatud on. Kas on mingeid mõtteid miks õlirõhk soojalt 3 bar on? Kuna mootori võimsus pole ootuspärane kas siis läheb nukkvõll vahetusse? Ma eeldan ,et see võimsuse kadu avaldub ka küttekulu suurenemises võrreldes eelmise mootoriga.
Miks õlirõhk selline on?
See on hea küsimus millele head vastust pole pakkuda.
Eks ta mitu asja koos ole, õlipumba töötlemise täpsus, õlipihustid ilma surveklappideta ja ka klapikambrisse jõuab õli kuidagi palju.
Nukkvõlli ja väntvõlli laagrid vähemalt peaks olema tihedad ja sealtkaudu leke kindlasti väiksem kui tehases mõteldud oli.
Ega temaga midagi väga teha ei oskagi ja seni kui ta 3 bar välja annab koormusel pole mõtet selle nimel võidelda.
Võimsuse vähesus on ka tuntav ja nukkvõlli peaks ära vahetama aga see on üsna suur ettevõtmine kui mootor peal.
Mingit lisa on muidugi tekkinud ilmselt sissetöötamise tulemusena aga vana mootoriga pole midagi võrrelda.
Selle jõu saab sinna suure suitsuga muidugi tagasi, mida on proovitud kuid see pole lahendus.
Kuna võimsust ei ole ei saa ka kütuse kulu suurem olla vaid pigem väiksem.
Kindlasti enne võimsuse vähesuse üle otsuse tegemist tuleb tõsiselt hakata otsima pihustiotsi mis sobivad kambri kujuga.
Äkki isand Juss valgustab, mis otsi nemad kasutavad ja millise pihustiga.
Pritsemomenti on ka raske õiget leida, kuna mul pihustid korras ja pump võrdne ning kui originaalpumbaga on juba paar auku hilisemaks sinine suits ja kehv käivitus siis siin võib ka peale ülemist surnud seisu pihustada ilma et käivitust mõjutaks ja sinine suits tekiks ning märgist hilisema asetusega on isegi parema käiguga see mootor.
Hea vähemalt, et mootor on vaikne ja vibratsioon väga väike ning kui end ära unustad ja tahhomeetrit vaatad on see juba üle 2000 pöörde kuigi vanast harjumusest arvaks 1300 olevat.
Seega kõik muu tehtud töö tundub raisatud ressurss olema peale vända ja teiste asjade lõtkude vähendamist ja vända ning kolbide-kepsude kaalu ajamist.
On ka mõned pakkumised tulnud teise traktori vastu vahetamiseks, kuid poole suve pealt ei tahaks ära anda.
Tänagi oli teist vaja ja sai käruga sõidetud.
(05-07-2021, 00:37 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Miks õlirõhk selline on?
See on hea küsimus millele head vastust pole pakkuda.
Eks ta mitu asja koos ole, õlipumba töötlemise täpsus, õlipihustid ilma surveklappideta ja ka klapikambrisse jõuab õli kuidagi palju.
...
Ega temaga midagi väga teha ei oskagi ja seni kui ta 3 bar välja annab koormusel pole mõtet selle nimel võidelda.
...

Ma kahtlustaks esmalt neidsamu pihusteid. Ning tõesti ei ole muretsemiseks põhjust, kuniks rõhku on.

Pritsenurga puhul pead paraku ise leidma selle hetke, kus minek on kõige teravam ja muud järelmid vastuvõetavad. Sul on sedapalju muudetud süsteem, et tehaseaded on ... suunda andvadWink

Nukkvõll määrab muidugi ka midagi. Palju Sul sisselaskerõhk on? Väidetavalt ei ole nii aeglase pöördega mootoril suurt vahet, kuniks rõhk on 0,5+bar.
2715, kunagi rääkisid midagi 50 hammasratastest õlipumbale. Millised lõpuks sisse läksid?

Vene mehed igatahes vannuvad seda 245 mootorit. Jahutuspihustid lasevad rõhu maha. 
Sellepärast lükatakse 50 hammakad sisse, et kompenseerida just  kuuma mootoroga tekkivat rõhulangust.
Eks pritsemoment ole tõesti suurem katsetamise teema ja nagu mõõtmised näitasid on sel vändal sattunud poldiavad "kergelt nihkesse"ja tift läheb sisse umbes 2mm enne ü.s.s ning seega on see tift kasutu.
Ülelaaderõhku teeb see turbo praeguses seades 0,6 bar, kuid pisut kütust lisades tuleb 1,2 ka ette kui üle 1800 pöörde lasta.
Rõhk hakkab tõusma juba 1300 pöörde juures kui koormust on, kuid väänet on kuidagi vähevõitu.

Õlipumba hammasrattad panin sisse kahjuks 245 omad, millega on pump aeglasem kui 52 hammasratastega.
See hetk ei uskunud, et kui kõik lõtkud ajada väikseks on vaja veel õlipumpa kiirendada et rõhku saada.
Niigi on tootlikkus sel pumbal suurim mida on nähtud.
Volvo pump on väiksem ja mootor suurem, omades samuti õlipihusteid mida on 6 tk.
Ometi on seal tühikäigul ja pööretel õlirõhk 5 bar.
Meil said tellitud pihustiotsad Hollandist, samu otsi kasutavad Euroopa võimsamad Belarussid.
Meil läksid otsad originaal pihustite külge, kuid mingine moment on tarvis korpused ära vahetada, nende sittadega ei saa rõhku üle 220bar tõsta.
Eks ikka venelane tegi selle pihustiteema teiste pealt maha või siis vastupidi, igal juhul mina leidsin vana Fordi pealt sama pihusti ja läksingi Hollandist Fordile otsa ostma aga tuli välja, et pole ma esimene kes neid plaanis sedasi kasutada.

Eks süüte saad alles siis paika kui soovitud küttekogus, pihustiotsad, turbo rõhk jne. on paigas ja siis koormuspink sappa. Mina panin süüte 33 kraadi Cool pädevamate soovitusel,  kui kunagi pinki jõuab eks paista kuhupoole vaja sättida veel. Külmalt käivitub sigahästi aga soojalt pole võimalik käima saada ainult siis kui küte täiest maha ja vaikselt hakata juurde andma.
Mõtlesin kasutada Volkari 81 kw pihusteid viie avaga, kus pihustiotsad DSLA150P520.
Tegu siis kaheastmelise pihustiga 190/300 bar.
Läbilaskevõime pole küll suur, kuid pöörded on ka madalamad kui automootoril.
Otsa läbimõõt on ka 7mm 9 asemel ja sinna peab vasest hülsi tegema et ots üle ei kuumeneks.
Volkari kaanes on ta ka paar kraadi püstisem ja seega üks juga läheks vastu pihustiava ümber olevat astet.
Selle astme ma silusin muidugi ettenägelikult ära kui mootorit kokku panin, niiet seda muret enam ei ole.
Pihustamise kvaliteet on vähemalt tase omaette sest volkari pihustist väljub udu, mis jääb õhku hõljuma aga vene pihustiotsast tulevad nähtavad piisad, mis langevad alla.
Mul on nüüd kõik saadaolevad Belarusi pihustiotsad ära proovitud ja kõige paremini pihustavad Hiina otsad.
Veel paremini pihustab muidugi liiduaegne ots aastast 78 kui pakendit uskuda, kuid neid üksainus ning pihustusnurk ka ei sobi.

Praegu said Belarusi pihusti korpusesse otsad DLLA 150S 13R mis sobivad sinna ja rõhk 190 bar.
Mootori töö läks kõvasti sujuvamaks ja kadus ka teine probleem, mille lahendamine poleks lihtne olnud.
Nimelt kippus väikese pöördega sõites jõnksutama ja pidasin seda jämeda plunsriga pumba paratamatuks kõrvalmõjuks.
Igatahes kadus see häda jäljetult.
Kadus ta paariks tunniks ka Altai pihustiotstega aga tuli ise tagasi.

Praegu võib igatahes rahule jääda sest käib ühtlaselt ja pritsemomendi keeramisel on nüüd aru ka saada et midagi muutus ning küttenäidikut vaadates silm puhkab.
Muidugi suitsu jäi kõvasti vähemaks ja jõud säilis.
Asi oleks veel parem, kui neil oleks viis ava mitte 4 aga kõike head ka korraga ei saa.

TH sai ka ära tehtud.
[attachment=88937]
[attachment=88938]
Selline kogus umbrohuseemet mahub ära radiaatorikärje sisse ja kui radikas veel õline peaks olema oleks selle kättesaamine võimatu.
Õhupuhasti ots on ka üles viimata, laisk nagu ma olen ja eks sinnagi leiab osa tee.
[attachment=88939]
Õnneks puhastamine lihtne ja kellalt kohe näha kui takistus suureneb.
Sooniidul ju hein üle kapoti ja sai pidevalt silma peal hoitud ning kui temperatuurinäidik poole kriipsu võrra tõusis kohe radikas puhtaks puhutud, kuna õhk kabiininurgast võtta.
[attachment=88940]
Kaanepoldid ka pingutatud ja midagi kokku vajunud polnud nagu veneaegse tihendiga ikka.
[attachment=88941]
Klapivedrud tunduvad ka toimivat kuni 2500 pööret sest jooned mis peale said tõmmatud pole ära nihkunud.
[attachment=88942]
Klapisääretihendid ka kontrollitud ja täiesti elus ja terved on kõik nagu arvata oli kui "importkaupa" kasutada.
Uuel nädalal vahetab õli ka ära sest on mustaks läinud selle kehvade pihustiotstega eksperimenteerimisest ja lõikan õlifiltri laiali et näha mis mootoris ringi on liikunud.
Ehk kestab veel 50ha niitmist ära ja siis saab puhkust ning uue omaniku.
Asemele tuleb aga Juhan Põder 6610 millel on keegi agar käigukasti laiali võtnud ja nii seisnud ning keegi ei tea kas ja mida sealt puudu on.
Päris hea vahetus.
Ottava-Jo on vähemal hea mis kuulda oli...
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46