automoto.ee foorumid

Hoi,

Tervitused selle foorumi uuelt kasutajalt. Mõnes muus foorumis kasutan sama kasutajanime, sestap võib see mõnele tuttav ette tulla

Teen siis ühe korraga ka autoteema ära - seda jätkub ilmselt pikaks ajaks. On tõsiasi, et keskklassi mehe keskiga tuleb koos mootorrataste, purjekate ja vanade autodega. Mul oli see kolmas veel komplektist puudu ning see viga sai sel sügisel parandatud. Nimelt tuli millaski suvel müüki ka selle foorumi üritustel osalenud Triumph TR6 aastast 1972. Et tunnen eelmist omanikku muudest asjatoimetustest, andsin talle märku, et kui õiget ostjat ikka sugugi ei tule, siis võib mulle märku anda. No ja siis antigi. Nõnda ongi ühes kohas Tallinnast mitte kaugel seismas üks tore kahekohaline briti sportauto ning ootab seda peatselt saabuvat aega, mil temaga saab tõsisemalt tegelema asuda.
Räägime asjade praegusest seisust ka. On häid uudiseid ja on halbu.
Hea uudis on see, et auto on esialgsete vaatluste kohaselt üsna roostetu. See ei tähenda, et mõnda pisemat auku ei oleks, kuid ei midagi sellist, mida võrguavarustest näha olevate õudustega võrrelda saaks. Auto on peaaegu komplektne, käivitub (kui aku ära laadida) ja sõidab. Käigud vahetuvad, sidur lahutab. pidur pidurdab. Pehme katus vajab vahetust, kokkupandud katuse kate puudub, kuid muus osas on justkui kõik olemas.
Halbu uudiseid on ka. Kõige halvem uudis on see, et auto on tagaosasse saanud paugu veel kusagil oma endisel kodumaal Ameerikas ning selle on sealne kohalik värkstuba pehmelt öeldes ülejala üles tagunud. Tulemuseks on see, et tõenäoliselt tuleb millaski tõsisemalt tegeleda raami ja kere geomeetriaga. Natuke vähem halb uudis on see, et õlirõhk on madal ning mootorist tulnud õlil oli kerge pärlmutterefekt sees. No mootori kapremont oli niikuinii plaanis, nii et see ilmselt väga tervikpilti maksumuse osas ei mõjuta. See, et aku laadimine ei tööta ja juhtmestikus toimub erinevaid imelikke asju, on pimeduse printsi Lucase valdustes täitsa loomulik ning seegi vajab tegelemist.
Et asi päris pildituks ei jääks, panen siia ka ühe pildi asjade müügieelsest seisust. Praeguseks ei ole diagnoosimisele lisaks suurt miskit muutunud. Järgmises postituses räägime sellest, mida väljastpoolt näha ei ole - ehk siis elektrist.
[attachment=79358]

Väga ilus auto, aga need rattad on nagu natuke suured.
Kas originaalis ongi nii ?

Triumph-id on alati meeldinud,olgu siis 2-he või 4-ja rattaga.Edu.

(14-12-2019, 16:47 PM)Urmet24 Kirjutas: [ -> ]Väga ilus auto, aga need rattad on nagu natuke suured.
Kas originaalis ongi nii ?

Tänan - on ilus jah . Tööd on, aga saab veel ilusam. Ennekõike saab aga autona parem. Mul ei ole mitte mingit soovi sellest sõidukist mingit musta numbriga muuseumieksemplari toota. Neid on tehtud pea 100 000 ning umbes 90% neist müüdi Ameerikasse, kust seegi auto Eestisse toodud on. Seega pole tegemist miskit sorti haruldusega ning ajalugu annab mulle vabalt andeks, kui ma selle sõiduki algupära paremate sõidu- ja kasutusomaduste nimel pisut ohverdan.
Rehvimõõt, mis praegu all, on kuidagi veider jah - lai ja kõrge, 215/70R15. See mõõt sinna alla kindlasti pikas vaates ei jää, õige mõõt peaks olema midagi umbes 185 kandis. Kõige tõenäolisemalt vahetuvad ka veljed 8 kodaraga Minilite-stiilis valuvelgede vastu. Need peaksid Minide alt paljudele tuttavad ette tulema ning on ajastutruud.

Kuniks koopasse ei käi, on tegemist ju igati toreda mõõduga - visuaalselt täidab koopa kenasti ära ja ilmselt on ka kurvides parem, kui õnnetu 185.

(14-12-2019, 22:20 PM)DevilDeVille Kirjutas: [ -> ]Kuniks koopasse ei käi, on tegemist ju igati toreda mõõduga - visuaalselt täidab koopa kenasti ära ja ilmselt on ka kurvides parem, kui õnnetu 185.

Nonoh, eks see kenadus lohakalt pilti vaadates ikka bigfooti meenutab ju
Ilmselt on tõde kuskil vahepeal. Veljed, mis all, see on momeelest tüüpiline meerikamaa tuuning, muud midagi.

(14-12-2019, 22:29 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]

(14-12-2019, 22:20 PM)DevilDeVille Kirjutas: [ -> ]Kuniks koopasse ei käi, on tegemist ju igati toreda mõõduga - visuaalselt täidab koopa kenasti ära ja ilmselt on ka kurvides parem, kui õnnetu 185.

Nonoh, eks see kenadus lohakalt pilti vaadates ikka bigfooti meenutab ju
Ilmselt on tõde kuskil vahepeal. Veljed, mis all, see on momeelest tüüpiline meerikamaa tuuning, muud midagi.

Minusugusele ongi sümpaatne just see efekt, nagu oleks tegemist multifilmiautoga, et natuke utreeritud võinii

Me ehmatame niimoodi uue mehe suure potentsiaaliga teema alguses ära kohe, pakun välja lauskustutamist, nõus?

Inimene registreerus 2006, mis uus ta ikka on ?

teemasid-1
postitusi-2

poisid, ärge jamage, kustutame ära!

(14-12-2019, 23:10 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]teemasid-1
postitusi-2

poisid, ärge jamage, kustutame ära!

Ma olen väga vana foorumi-inimene - lihtsalt mitte selles foorumis . Seega on mind ka ära ehmatada keeruline. Antiikse konto aktiveerimise põhjustas foorumi temaatikaga haakuva auto soetamine. Aspelund togis natuke tagant ka - meil on peres rohkem kui üks vana auto ning ta on mõnega neist natuke rohkem kursis olnud ja nõu andnud. Me oleme vanad tuttavad.

Aga rattad on sel autol täiesti originaalid - plekkveljed kroomitud ilurõngastega. Selline ongi TR6 originaalvelg. Auto saab millaski pisut madalama vedrustuse ning mõned muud vedrustuse muudatused. Need on juba kastides oma aega ootamas. Küll siis tuleb ka postitus

Siis on hästi. Mõtlesin ilmselt tiba üle. Jääme huviga arenguid ootama.

(14-12-2019, 16:47 PM)Urmet24 Kirjutas: [ -> ]Väga ilus auto, aga need rattad on nagu natuke suured.
Kas originaalis ongi nii ?

Velg on õige ja auto on kena, oled õigel teel  
See suure rehvi tunne on sellele mudelile omane. Ka originaal rehv on justkui numbri võrra suur, tulenevalt auto väiksusest. Originaal mõõt on 185/75R15 aga praktikas kasutatakse 205/70R15. Korras veermikuga on see auto mega hea ja täpse juhitavusega, eks see kõrgem rehv ta muidugi vähe vedelamaks teeb. Ma ei tea kas ta on overdraiviga või ilma, aga kui ilma, siis tihti pannakse suurem rehv alla, et maanteel pöörded madalamad hoida.

Kui US ja A-st toodud, siis eeldan, et ilma pritsungita, topelt karpad ? Pista paar pilti.

Liigume siis elektrijutuga edasi.

TR6 elektrivärginduse on tootnud Lucas, kuulus pimeduse prints. Kõiki nalju Lucase elektrisüsteemide kvaliteedi kohta ei viitsi siinkohal ette lugeda - ehk piisab neist palju nähtud piltidest:




Igatahes on tõsiasi, et kogu akusse kogutav elekter leiab kiirkorras tee soojenevasse atmosfääri, laadimistuluke hõõgub kogu aeg ning tuled töötavad ka käivitatud mootori korral vaid sellessamas ülaltoodud pildil kirjeldatud hämarrežiimis. Ühesõnaga - elektriga tuleb tegeleda. Samas turvaseadmena töötab see kõik muidugi suurepäraselt .

Selleks, et oleks üleüldse millegagi tegeleda, oleks jube tore, kui oleks kindla peale teada, et generaator töötab. Selles on paraku põhjust kahelda ning olemasoleva geneka liig põhjalikuks analüüsiks pole ka põhjust. Miks? Sellest arusaamiseks peame rääkima sellest, et Lucas on oma ACR-seeria generaatoritel kasutanud kahte erinevat ühendusskeemi - nõndanimetatud 5- ja 3-klemmilist ühendust. Viieklemmiline on minevik, seda uuemad seadmed ei toeta ning sellesse pole mõtet panustada, kui just muuseumiautot ei ehitata. Mina, nagu eespool öeldud, ei ehita. Autodele meeldib kui nendega sõidetakse ning mulle meeldib nendega sõita ka. Nii et kui turul on olemas mingi mõõduka vaevaga asju paremaks tegev vidin, siis saab see ka autole külge kruvitud, mitte lagunevat originaali lõputult lapitud. No ja et minu TR6 küljes on just viieklemmiline pistikute pusa, siis on selge, et seda vana genekat ma remontima ei hakka. Õnneks pole selleks ka põhjust, sest Lucase tükkidele on originaalist etemaid asendusi saada laialt. Mõistagi saab neid osta igatsugu briti klassikute juppe müüvatest poodidest: Mossist, Rimmerbrosist, Limorast, Bastuckist ja mujaltki. Hinnadki pole kallid - kusagil sajakonna euro tuuris originaaliga samaväärse kolmeklemmilise 45A geneka eest.

Asjad muutuvad kohe, kui 45 ampri asemel tahta rohkemat. Siis on kõikidel nende poodidel uljust küsida vähemasti kolmekordset hinda - ja natuke rohkemat kui 45 amprit ma tahaksin generaatorist saada küll. Ehk saaks tuled põlema, aku laadima, muusika mängima (mille mõttekus lahtises autos on küll küsitav) ja üleüldse on hea plaan, kui asjad päris võimsuspiiri peal ei käi. Et see pole mitte ainult mingi minu isiklik foobia, tõendavad kümned genekate suuremaks tuunimise projektide kirjeldused TR6 foorumites. Need räägivad, et tuleb võtta mingi GM generaator, seal siis ühte auku puurida ja teist hülssida ja ongi hea. Paraku ei aita see mind siin kuigivõrd, sest mul pole seda konkreetset mudelit kusagilt riiulist võtta. Sestap kaldusin ikkagi seda 45A vidinat ostma - seda enam, et Moss Europe'is on sellele allahindlus ning see tuleks koos transaga ka UK-st umbes saja eurorahaga kohale. Paraku ei teeks see asju suures pildis paremaks - võimsus on sama mis originaalil, Lucase alaldimoodul on koopia sees täpselt sama pirtsakas kui originaalis ning lihtsalt otsa pistetavad klemmühendused oksüdeeruvad ja sädelevad kõiki hädasid põhjustades samavõrra uljalt. Ainus muutus oleks üleminek uuemale, kolmeklemmilisele ühendusele, ent see ei oleks revolutsioon. No aga paremat lahendust ei paistnud ka kusagilt.

Seda kõike kuni selle unetu ööni, mil mulle ei andnud rahu mõte sellest, et täitsa ilmselt paremaks tegemist vääriv tükk paremaks tegemata jääb. Sestap võtsin otsida, millele peale briti autode veel TR6ga sarnast voolumasinat pandi. Guugel, avita! Asi läks huvitavaks siis, kui selgus, et Lucase 18ACR on paigaldatud ka traktorile nimega Valmet 502. Eriti tore aga oli avastada, et Valmet pani tirts hilisemale mudelile 505 juba 70-amprist genekat. No ja puhta tore oli avastus, et mõlemad generaatorid on ka Tööriistamarketi riiulis täiesti olemas. 

Nõnda siis on nüüd autojuppide riiulis olemas selline asi: Generaator 70A. Nihik kinnitab, et kinnitus on tõepoolest 18ACR-ga identne, kuid eriti tore on see, et Lucase oksudeeruvatele vasksetele pistikklemmidele lisaks on selle generaatori tagaküljel ka kruviklemm jämeda +-kaabli kinnitamiseks. See tähendab, et rohkem voolu ei tähenda mitte rohkemat sädelust ja seeläbi rohkemaid muresid, vaid tõepoolest lihtsamat ja paremat elu.

Nüüd jääb lahendada ülesanne sobiva pistiku leidmiseks ning kolmeklemmilise liitmiku kasutuselevõtuks. Tundub, et seegi laheneb agraartehnika valdkonnas: Liitmik ACR. Uue nädala alguses peaks seegi jubin käes olema. Ühendamistarkus tuleb talupojamõistusele lisaks siit:

[attachment=79361]

Läheb huvitavaks.

(15-12-2019, 00:36 AM)spitfire Kirjutas: [ -> ]Velg on õige ja auto on kena, oled õigel teel  
See suure rehvi tunne on sellele mudelile omane. Ka originaal rehv on justkui numbri võrra suur, tulenevalt auto väiksusest. Originaal mõõt on 185/75R15 aga praktikas kasutatakse 205/70R15. Korras veermikuga on see auto mega hea ja täpse juhitavusega, eks see kõrgem rehv ta muidugi vähe vedelamaks teeb. Ma ei tea kas ta on overdraiviga või ilma, aga kui ilma, siis tihti pannakse suurem rehv alla, et maanteel pöörded madalamad hoida.

Kui US ja A-st toodud, siis eeldan, et ilma pritsungita, topelt karpad ? Pista paar pilti.

Jah, auto on pritsungita, topeltkarpadega, kuid kaasas on nii originaalkarpad kui Weberid. Käigukast on ilma overdrive'ita ning see võib kõrge profiiliga rehvi kasutamist selgitada küll. Minu und ei riku mõte käigukasti asendamisest viiekäigulisega, kuid see ei ole kindlasti selle talve teema. Ma ei välista ka elektroonilise pritse lisamist sellele autole, kui karburaatoritega jändamine ära peaks tüütama. See saab olema auto, millega sõidetakse, ja palju.
Pilte teen, kui asjad päriselt liikuma hakkavad.

"Lucase 18ACR on paigaldatud ka traktorile nimega Valmet 502"

Triumph ladus ka kunagi Ferguson traktoreid kokku.

(15-12-2019, 01:18 AM)spitfire Kirjutas: [ -> ]"Lucase 18ACR on paigaldatud ka traktorile nimega Valmet 502"

Triumph ladus ka kunagi Ferguson traktoreid kokku.

See selgitab selle seose ilusti ära küll. Ega Triumphi kapoti all ka mingit peent finessi ei ole - omajagu agrotehniline on kogu see värk seal. Aga selles lihtsuses on muidugi oma ilu.

Oo mis vahva retroracer... väga tore.
Soovime jõudu ja muretuid miile.

Hehh, kui ma oma esimese Jaguari ostsin, siis kah lugesin neid inglaste kodukootud nalju, et "Kui Lucas tuli, siis valgus kustus" jne, AGA pärast juba viienda auto taastamise lõpetamist, millel Luuka elekter peal oli, sain aru, et pole sel Luukal äda midagi.
Kõik on lihtne, elementaarne, ok, kaitsmeid ja releesid eriti ei armastata, aga asi toimib.

Loomulikult, kui originaalis on esituled läbi lüliti ja ilma releeta ning max. 2X45W ette nähtud, siis sinna mingit 2X60W halogeene + 2X100W lisakaugeid otse, ilma lisareleeta taha panna oleks lollus ja lüliti annab kohe saba. 
Sest ta polegi mõeldud selliseks koormuseks. 

Teine Lucase asjadega on see meeldiv point, et peaaegu KÕIKE on täna saada. Nad ise seal saarel tegelikult armastavad seda ja toodavad neid enamus osasid tänapäevani.

Seevastu, mine proovi kuskilt näiteks Boschi elektrisüsteemi pulkkaitsmetega kaitsmekarpi osta näiteks VW Golf 1-le. Lootusetu. 
Või, minupärast kasvõi MB W143-le, sama lootusetu. 

Land Rover Series 2 kaitsmeplokk sisaldab 4 kaitset ja maksab uuena 10€. Jaguaritele pole seda ka vaja olnud, ei tea hinda. (üks neist oli 1955a!)

P.S. Meenus: üks Luuka inertsstarter on küll ette juhtunud, mis nagu seest ja väljast oli terve, kõik mõõtetulemused vastasid nõuetele, lühiseid polnud, aga jõudu starteril ei olnud. Nagu aku pinge alla 12,5 langes, enam ringi ajada ei suutnud ja see lõpetas küll vanarauas. Asemele läks tänapäevane, kojamehe mootori suurune starter vaheplaadiga, polnud küll OE, aga mootorit keeras nii, et sellega sai vabalt edasi sõita. 
......

Karpadest. 
15a tagasi taastatud ja pärast seda paika regullitud SU-d, kütusekulu tehase normist pisut väiksem, keegi pole rohkem ühtegi kruvi puutunud, kõik töötab, läbisõit ca 40000km. 

Ma näeks ainult ühte põhjust nende vahetamiseks pritse vastu: kui tõesti mootorit pisut tuunida, siis ehk on pritse parem variant ja vblla karpad ei tule sellele järeleaitamisele ("ökonoomselt") järgi.

Muid põhjuseid ma küll ei näe.

...........

Aga teemasse ka: ülilahe putukas. Tõsine klassik.
Keegi vist on juba need koledad USA stanged eurodeks tagasi ümber teinud? (need seal armastasid ju kiirusega 5 miili/h vastu seina sõita)
Kuidas tal roolikeeramisega lood on? Ega see ridakuus vast kõige kergem mootor maailmas ei ole ja roolivõimu neil vist originaalis ei olnud?


.

Mina oma Triumphile olen mõningaid originaaljuppe saanud Soomest, www.brittiosa.com  ja ka siit https://rimmerbros.com/SubCategory--Triu...ire--m-191