Nii. Seletan vähe teemat lahti oma vaatevinklist. Praegu on mul kasutusel sama masinapark mis ripub 25m pikkuse 5x2,5 kummikaabli otsas. Kilbis on 3x20 automaat selle liini jaoks. Selle paarikümne aasta jooksul pole kordagi suutnud tekitada olukorda kus kaitse rakenduks.
Miks siis nüüd 3x25 kaitse?
Mõtlesin, et see praegune juhe ei pruugi kogu infot kaitsmele edastada. Läheb lihtsalt soojaks ja ei lase täies mahus voolu läbi. Jämedam juhe toidab paremini.??? ja side tarbija ja kaitsme vahel on parem.
Samas on täiesti mõeldav, et garaagesse tuleb 20A kaitse. Peaks varasemale kasutusele tuginedes piisama.Siis jääb peakaitsmele väike varu juhuks kui mingi vääramatu jõud otsustab kogu majapidamise tarbijad täisvõimsusel tööle rakendada.
Tsitaat:Kuidas vältida maja peakilbi kaitsme(25A C)välalülitamist kui garaasis on oma kaitse(20A C)ja seal midagi lühisesse lased lööb ka maja pimedaks.Köik kaitsmed rakenduvad korraga kuigi garaasi oma on nõrgem kui maja oma.
Mul sama efekt mitmeid kordi. Kui toas 10A kaitsme taga läheb 60W pirn pauguga läbi (tekitab lühise), siis lisaks 10A-le 15 meetrit eemal lööb peakaitsme 25A ka välja. Ilmselt lühisvoolu väga suure väärtuse tõttu ja ülilühikese aja tõttu, mil vool kasvab suureks. Seda efekti küllap vältida ei saagi, võibolla ainult nii, et 25A asemele panna sulavkaitsmed. Siis hetkeline tõus jõuab ainult sulavkaitsme üles soojendada vähem kui sulamistemperatuurini ja 10A automaat jõuab välja kukkuda. Võibolla!!!???
Kõrvalhoone kilpi pane kõige ette kaitselahutuslüliti ja pärast väljuvate liinide kaitselülitid.
Käsil traktori mootori remont ja sai vahetatud kepsu silma puksid. Kus Tallinnas või Harjumaal saaks need õigesse mõõtu töödelda?
Plaanis teha ühest 16 kastist põkale väike järelhaagis. Kogun mõtteid ja ideid. Liikluskeerisesse sellega plaanis sukelduda ei ole vaid lihtsalt ümber maja töllerdamiseks. Ja et vanainimesel kõrgele vaja asju upitada ei oleks siis tahaks kasti võimalikult madalale rataste vahele uputada. Segama jääb asjaolu, et kommejant peab ka kallutama. Milliseid variante silindri paigaldamiseks on välja pakkuda? Venemaalt jai silma järgmine lahendus. Teine lahendus oleks üks pikk silinder kasti alla sest ega midagi ülirasket sellega vedama ei hakata.
[
attachment=81276]
Äkki Tz4k haagisest saaksid ideid. Too väga lihtne igat pidi. Eraldi alusraami pole, kast otse silla peal. Silinder pole ka üldse pikk. Mõned kurdavad et ei kalluta piisavalt järsu nurga alla, aga mu meelest täitsa asjalik koduhoovis toimetamiseks.
Sain pildi ka venest. Päris huvitav lahendus. Kuid tundub, et põksi kastile pole nii julma konstruktsiooni vaja. Seal saab ka sillatalast lükates kasti püsti.
[
attachment=81279][
attachment=81279]
TZ kallutamisel on see viga, et kasti tagaserv läheb ennem maha, kui kast nii püsti tõuseb, et puistematerjal maha tuleks. Kallutab rohkem, kui "kallutav" tiki, aga ikka liiga vähe.
(12-04-2020, 16:20 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Plaanis teha ühest 16 kastist põkale väike järelhaagis. Kogun mõtteid ja ideid.
...
tahaks kasti võimalikult madalale rataste vahele uputada. Segama jääb asjaolu, et kommejant peab ka kallutama. Milliseid variante silindri paigaldamiseks on välja pakkuda? Venemaalt jai silma järgmine lahendus. Teine lahendus oleks üks pikk silinder kasti alla sest ega midagi ülirasket sellega vedama ei hakata.
Kui taha kallutustelje paned? Et kastiserv maha toetama ei hakkaks... Mul on sakslase omast tehtud nii, et 265/70R16 rehv mahub täpselt kasti põhjapleki alla pöörlema ja kallutamisel (originaalteleskoobid) on kasti tagaserv maast 28 cm kõrgusel. Mida on päris tihti liiga vähe.
Kastisilindriga on see jant, et mida kaugemale taha paned kallutustelje, seda pikema käiguga peab see olema normaalse kallutusnurga (>40 kraadi!) saamiseks.
Mida rohkem kaldu silindri paned, seda väiksemaks jääb kasti tõstmise alguses ülesstõstev jõukomponent (mida on vaja kasti kallutamiseks). Vektorarvutus on siin julm. No C-100 @120 bar on õige mitu tonni, sellega pole väga muret. Aga käiguga on. Konksmultiliftidel kasutatakse sama mure lahendamiseks püstist kasti külge kinnitamata abisilindrit, mis tõste algfaasis natuke tõukab ja siis maha jääb.
Üks nipp on panna silinder mitte taha-, vaid ettepoole kaldu. Siis tuleb kallutamise käigus kasti küljes olev silindriots "lähemale" ja lisab mõne kraadi kallutusnurka. Aga seda on keerukam teha ja pole "õige".
Kallutussilidri kinnituse võib rahumeeli jätta sillatala alumise servaga tasa ja isegi mõnikümmend mm allapoole tuua kõrvad. Isegi maakera nurga taha jäädes libiseb ümar metall üsna valutult üle. Aga jälle 50+ mm kõrgust juures
(12-04-2020, 21:59 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kui taha kallutustelje paned? Et kastiserv maha toetama ei hakkaks... Mul on sakslase omast tehtud nii, et 265/70R16 rehv mahub täpselt kasti põhjapleki alla pöörlema ja kallutamisel (originaalteleskoobid) on kasti tagaserv maast 28 cm kõrgusel. Mida on päris tihti liiga vähe.
Kastisilindriga on see jant, et mida kaugemale taha paned kallutustelje, seda pikema käiguga peab see olema normaalse kallutusnurga (>40 kraadi!) saamiseks.
Mida rohkem kaldu silindri paned, seda väiksemaks jä[attachment=81280]äb kasti tõstmise alguses ülesstõstev jõukomponent (mida on vaja kasti kallutamiseks). Vektorarvutus on siin julm. No C-100 @120 bar on õige mitu tonni, sellega pole väga muret. Aga käiguga on. Konksmultiliftidel kasutatakse sama mure lahendamiseks püstist kasti külge kinnitamata abisilindrit, mis tõste algfaasis natuke tõukab ja siis maha jääb.
Üks nipp on panna silinder mitte taha-, vaid ettepoole kaldu. Siis tuleb kallutamise käigus kasti küljes olev silindriots "lähemale" ja lisab mõne kraadi kallutusnurka. Aga seda on keerukam teha ja pole "õige".
Kallutussilidri kinnituse võib rahumeeli jätta sillatala alumise servaga tasa ja isegi mõnikümmend mm allapoole tuua kõrvad. Isegi maakera nurga taha jäädes libiseb ümar metall üsna valutult üle. Aga jälle 50+ mm kõrgust juures
Kallutustelg on hetkel veel küsimärgi all. Mida madalamale kast lasta seda rohkem tuleb kallutustelge tahapoole viia ja seda pikemat silindrit on vaja. Mida madalamal on kast seda rohkem kipub kasti tagaserv vastu maad minema. Mida madalamal on kast seda vähem jääb mänguruumi silindri paigaldamiseks.
Kallutusmehanismi mille pildi üles panin prakeerisin välja. Saab asja lihtsamalt lahendatud kuna koormad pole teab mis rasked.
Esialgne visand on koopia vene lehelt nähtud pildist.
Haagise sild tuleks kasti pikkusest umbes 1/3 või 1/4 kanti tagaportest. Ja kast läheks vaheraamiga silla peale rataste vahele mitte kohale.. Kallutustelg jääb kasti tagaservast vaheraami kõrguse kaugusele. Pikk silinder kinnitub kasti etteotsa ja surub sillatalast. Silinder peab olema ca 2/3 kasti pikkusest. Selline lahendus on võimeline õige silindri pikkuse korral ajama kast püsti 90 kraadi alla. Samas jääb kasti tagaserv veel maast piisavalt kõrgele.
Tänu väikesele vaheraamile jääb silinder piisava nurga alla, et suudab kasti kenasti püsti ajada.
Kui see silinder just olemas ei ole, siis nii pikka vaja polegi. Hüdraulikal jõudu on. Mingist 50 cm käigust peaks täitsa piisama, et saada 50+ kraadi kätte. Sellest piisab täiesti, 65 kraadi on juba savidumperite nurk
Kallutustelg jääb siis originaali kanti?
Rataste vahel olev kast eeldab jäikasid portesid. Muidu võib punnsuutäis koormat ported rehvi kinni punnitada. Tahapoole võiks panna tugipostid - saska kasti küljed pole just väga jäigad. Eestotsast hoiab esisein koos.
Kui kõrged rattad alla tulevad?
Kärust siis. T16 kasti panin käruks ka rataste vahele. Esiotsa kasti külge tagurpidi L kujuline kronsteini. Ja sellelt alla tiislini T 150k järelkäru kaheastmeline hüdrosilinder(neid sel 4 tk võtta). Ei mäleta, miks tagurpidi panin. Vist vee tihendile kogunemise ja õhu sissetõmbe pärast koorma hoogsa mahajooksmise ajal. Poortide laialivajumise vastu sai RS 09 kabiinikaar taha kastiotsa kinnitatud.
Jaah, kallutustelg jääb enam vähem originaali kanti, tundub. Praegu päris täpselt ei oska veel öelda. Aeg näitab kui muu rauakola koos ja kokkukleepimiseks läheb.
Keegi tüüp kunagi pakkus mingit autotreila silindrit. Olla üle meetri pikk. Sellest ka mõte alla panna pikk silinder.
Rattaid ja silda veel pole aga kõrguse poolest on max põka esiratas. Võib ka mõni bussiku või dziibi 16 tolline C rehviga ratas olla. Kui "vangist" välja pääsen ja koju saan siis hakkan kola kokku korjama eks siis näita mis kättesaadavatest materjalidest kokku saab kujundada. Enne sügiset kindlasti aega pole muuks peale planeerimise ja asjade kollektsioneerimise.
Mulle pakub kah kallutusteema huvi. Kui suur võiks olla kasti kallutusnurk? Eespool toodud TZ kärul on see kirjanduse andmetel 35 kraadi, aga nagu praktikud mainivad, on seda vähe.
Tegelikult oleks õpetlik joonised teha, detailid välja lõigata, kallutuspunkt nõelaga fikseerida ja "mängida", kuni selguvad silindri vajalik käigupikkus ja optimaalsed kinnituspunktid.
Siia otsa üks potentsiprobleem
Mitte endal, aga
sellisel aparaadil
Üks õlitoru läks katki, kolleeg remontis. Peale seda tõuseb tagumine rippsüsteem väga vaevaliselt, "kunn" on täielik impotent, üldse ei tõuse
Õli normis. Kolleeg käis esinduses nõu küsimas, aga sealt ei osatud ei möhhi ega mähhi öelda
(12-04-2020, 16:20 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Plaanis teha ühest 16 kastist põkale väike järelhaagis. Kogun mõtteid ja ideid. Liikluskeerisesse sellega plaanis sukelduda ei ole vaid lihtsalt ümber maja töllerdamiseks. Ja et vanainimesel kõrgele vaja asju upitada ei oleks siis tahaks kasti võimalikult madalale rataste vahele uputada. Segama jääb asjaolu, et kommejant peab ka kallutama. Milliseid variante silindri paigaldamiseks on välja pakkuda? Venemaalt jai silma järgmine lahendus. Teine lahendus oleks üks pikk silinder kasti alla sest ega midagi ülirasket sellega vedama ei hakata.
@page { size: 21cm 29.7cm; margin: 2cm } p { margin-bottom: 0.25cm; line-height: 115%; background: transparent }
Soomest toodud haagis. Haagise esiosas püstine hüdrosilinder mille varre otsas plokiratas. Üle selle tross: üks ots veokasti alumises ääres, teine haagise raami küljes.
(16-04-2020, 11:55 AM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]...
Üks õlitoru läks katki, kolleeg remontis. Peale seda tõuseb tagumine rippsüsteem väga vaevaliselt, "kunn" on täielik impotent, üldse ei tõuse Õli normis. Kolleeg käis esinduses nõu küsimas, aga sealt ei osatud ei möhhi ega mähhi öelda
Milline õlitoru katki läks? Kui imitoru ja pump sai õhku (koos liiva ja surnud pääsukestega), siis tuleb sooritada operatsioon "südamevahetus".
Edasiseks lahkamiseks on vaja manomeetrit koos drosselklapiga ja kahte voolikujuppi kellelegi, kes oskab hüdrosüsteemi ohutult defekteerida. Üks meie kaasfoorumlane kesk-Eestist on seda oskust näidanud
Plokirattaga kallutus on lihtne viis silindri pikkuse kahekordistamiseks, aga paha on silindri vardana töötamine nõtkele samuti kahekordse koormusega.
(16-04-2020, 11:55 AM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]Mulle pakub kah kallutusteema huvi. Kui suur võiks olla kasti kallutusnurk?
...
Varikaldenurk on erinevatel materjalidel 35-60 kraadi vahel. Normaalsed kallurid ajavad kasti 50+ kraadi kanti.
Kleepuva savi koorma võib ka kummuli keerata - ikka ei kuku kärust välja. Või noh, aeglaselt voolab ehk.
(16-04-2020, 13:08 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (16-04-2020, 11:55 AM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]...
Üks õlitoru läks katki, kolleeg remontis...
Milline õlitoru katki läks? Kui imitoru ja pump sai õhku (koos liiva ja surnud pääsukestega), siis tuleb sooritada operatsioon "südamevahetus".
Küsi midagi lihtsamat
Torud väänlevad siia sinna, üsna raske on neis orienteeruda. Minuarust ikka jagajasse minev survetoru, mis lähtus mingist "salapärasest karbist", mis minu arusaamist mööda on vajalik piduritele. Äkki mingid prioriteedid? Et pidurid ja rool säilitavad töövõime kõige viimasena. Umbes nagu bussi õhusüsteem - viimane (või esimene) "tilk" sõidupiduritele, padjad ja uksed olgu ilma.
Aga millised taevased- või põrguväed sunnivad imitoru katki minema? Pääsukesi pole veel näinud, konnad küll tegid ükspäev hoolega sugu
Kas ja kuidas on võimalik olemasoleva riivi liikuvad ja omavahel hõõrduvad osad mustaks saada nii, et nad mustaks jääksidki ja ülevärvitud väravat enam roosteseks ei määriks?
Uus riiv ei ole kahjuks valikutes.
EDIT: ostaks teenust, ise ei teeks.