automoto.ee foorumid

Täisversioon: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Müstika. Meie pere hüdrofoor mille nimeks Marina, sai üles pandud 1997. See aasta hakkas paak lekkima, ühtegi kotti ei vahetanud. Kaks korda aastas kontrollisin-lisasin õhku. Majas elab kaks peret. Kuna paak hakkas lekkima, vahetasin kogu kupatuse täpselt samasuguse vastu mis oli paar aastat tagasi varusse ostetud. Lisasin veel vahetatava membraaniga 50 l paagi mis Depos maksis 29.90. Hüdrofoor asub kohe kaevu kõrval kus on suht niiske.
(23-11-2020, 17:03 PM)hellrix Kirjutas: [ -> ]Müstika. Meie pere hüdrofoor mille nimeks Marina, sai üles pandud 1997. See aasta hakkas paak lekkima, ühtegi kotti ei vahetanud. Kaks korda aastas kontrollisin-lisasin õhku. Majas elab kaks peret. Kuna paak hakkas lekkima, vahetasin kogu kupatuse täpselt samasuguse vastu mis oli paar aastat tagasi varusse ostetud. Lisasin veel vahetatava membraaniga 50 l paagi mis Depos maksis 29.90. Hüdrofoor asub kohe kaevu kõrval kus on suht niiske.
meil kah Marina, puurkaevu kõrval pumbamajakeses ca 70cm maa sees. 20 aasta jooksul olen kaks korda hüdrofoori vahetanud, viimati sel suvel. Aga paak pole kordagi lekkima hakanud, kotti olen kummalgi mõne korra vahetanud.
Kui paak läbi roostetab, kas seda hoitakse siis lausa vees või. Kui kõik õigesti, siis vesi ju paaki ei tohiks sattuda.
(23-11-2020, 19:15 PM)Peeter2 Kirjutas: [ -> ] Kui kõik õigesti, siis vesi ju paaki ei tohiks sattuda.
kondensist oled kuulnud midagi?mul tünn toas ja niiske kondensist,ka survevoolik oli läbi ussitanud ja suvel vahetasin ja praegugi higipiisad peal.kui kogu krempel kaevus oli oli ka rõhurelee kuluartikkel ja ussitas,nüüd toas ja no probleemo.kuna mul pump inzektoriga siis tuppa tuua ei saa,raplamaal elasin siis kaevus polnudd middagi ja kogu kupatus oli toas(nö töötoas)kaevu ja pumba vahe oli ca 3m ja töötas.
Kui vesi paagid nahka paneb siis tasuks osta roostevaba paagiga.

https://www.stokker.ee/hudrofooriga-veea...Id=8838438
Kui mul tarvis oleks teda kuhugi niiskesse kohta panna, siis ma täitsa mõtleks selle peale, et lasta valmistada roostevaba kest, kuhu kaubandusest saada olevad membraanid sisse sobiks. Muidu terasest paagi korral palju võib oleneda ka sellest kuidas/kus täpselt õhku sisse pumbata. Mida rohkem niiskust õhus on, seda kiiremini ta seest ussitama hakkab. Tehasest täidetakse nad lämmastikuga ning ise olen lasknud ka paar korda rehvitöökojas lämmastikku juurde lasta. Lämmastiku suur eelis on see, et ta ei kipu aja jooksul eriti vähenema. Ei poe mikropragudest nii lihtsalt läbi kui tavaline õhk.
Endal asub Elbi 100L kummikotiga hüdrofoori paak köögis valamu kõrval kapis, aastast 2006. Siis sai veevärk majja. Aastas kaks korda kontrollin rõhku ka.
Kui nüüd praegu müüdavad ainult mõne aasta kestavad, siis küll tasuks juba Grundfos SBA pumba suunas vaadata.
Ma polegi täpselt aru saanud, kuidas see pump töötab. Väidetakse, et voolik külge ja kaevu. Stepsel seina ja kõik.
Aga kuidas niiöelda hüdrofoori mahu osa on lahendatud. Iga kraanst lastava väikse lonksu peale kohe pump tööle? Kas see katkendlik pole, mõtlen veevoolu?
Väike "jõnks" käib läbi paar sekundit pärast kraani avamist, siis kui pump käima läheb. Sealt edasi hoiab ta sagedusmuunduri abil konstantset rõhku, olenemata veehulgast ja mingit kõikumist ei ole.
(23-11-2020, 21:00 PM)olli Kirjutas: [ -> ]Väike "jõnks" käib läbi paar sekundit pärast kraani avamist, siis kui pump käima läheb. Sealt edasi hoiab ta sagedusmuunduri abil konstantset rõhku, olenemata veehulgast ja mingit kõikumist ei ole.
Kas ka mitme tarbija puhul korraga jääb surve samaks?
Küllap see on tehnilistes andmetes antud, palju max tootlikkus on. Aga eks iga süsteemiga tuleb millalgi pudelikael ette. Veevärgist tuleva toru puhul ei mahu ka lõpmata palju liitreid läbi. Endal ühe pere peale midagi taolist (küll selline mis kuival asub, mitte kaevus) ja väga rahul.
Sellel pumbal peaks pumba korpuses ca rusikasuurune paisupaak siiski olema mingite kõikumiste tasandamiseks. Ülejäänud töö peaks tegema ära sagendusmuundur. Muidugi, kui tarbimine jõudlusest suuremaks läheb, siis rõhk langeb. Ilmselt sõltub ka tarbimiskohtade kaugusest, kõrgusest ja torustiku läbimõõdust.
kunagi kui 25a tagasi pumpa tabasalust ostsin siis müüja väitis,et tünni suurus peab olema pere suurusega ehk vee tarbimisega kooskõlas.20L tünn suuremale perele pole hea kuna tarbimine suurem ja sisuliselt iga kraani avamisega lülitub pump plaks sisse.teadupärast mootorile käivitushetkel ergutuse annab kondekas ja minutis üle korra paari litakat anda mootorile ei pidavat hea olema kondeka tervisele.mul 1 mootor maha põlenud riknenud kondeka pärast ja hiljem kui pütt ka tuksi läks võtsingi suurema püti.
Mis omaaegne asutus andis Pärnus aastatel 96-97 välja T kategooria lube? Inimesel on t kat olnud, jäid pikendamata aga ark ei leia andmeid üles. Andmete ülesleides oleks tal tõenäoliselt lihtsam see kat taastada kui uuesti koolist alustada. Tõenäoliselt olid traktorid mingi eraldi allasutus või toonane põllumajandus organisatsioon vms.
(24-11-2020, 16:49 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Mis omaaegne asutus andis Pärnus aastatel 96-97 välja T kategooria lube? Inimesel on t kat olnud, jäid pikendamata aga ark ei leia andmeid üles. Andmete ülesleides oleks tal tõenäoliselt lihtsam see kat taastada kui uuesti koolist alustada. Tõenäoliselt olid traktorid mingi eraldi allasutus või toonane põllumajandus organisatsioon vms.
   1992 Pärnus  T, TL, R ja K kategooria Traktori - liikurmasina juhiluba on välja antud Eesti Vabariigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni Pärnu maakonna riikliku peainspektori poolt.
    1. aprillist 1998. a lõpetati Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni tegevus riigiasutusena ja moodustati Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni kasutuses olnud riigivara baasil Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni õigusjärglasena hallatava riigiasutusena Riigi Traktoriregistrikeskus alates 1. aprillist 1998. a (asukohaga Lai 39, Tallinn).
(24-11-2020, 16:49 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Mis omaaegne asutus andis Pärnus aastatel 96-97 välja T kategooria lube? Inimesel on t kat olnud, jäid pikendamata aga ark ei leia andmeid üles. Andmete ülesleides oleks tal tõenäoliselt lihtsam see kat taastada kui uuesti koolist alustada. Tõenäoliselt olid traktorid mingi eraldi allasutus või toonane põllumajandus organisatsioon vms.
Oled sa üldse kindel, et saab selliselt T kategooria tagasi? Mul kah ühed kaaned vedelevad sahtlis :-)
(24-11-2020, 18:14 PM)maaks Kirjutas: [ -> ]
(24-11-2020, 16:49 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Mis omaaegne asutus andis Pärnus aastatel 96-97 välja T kategooria lube? Inimesel on t kat olnud, jäid pikendamata aga ark ei leia andmeid üles. Andmete ülesleides oleks tal tõenäoliselt lihtsam see kat taastada kui uuesti koolist alustada. Tõenäoliselt olid traktorid mingi eraldi allasutus või toonane põllumajandus organisatsioon vms.
Oled sa üldse kindel, et saab selliselt T kategooria tagasi? Mul kah ühed kaaned vedelevad sahtlis :-)

Kuulen varsti, võin teada anda.
(24-11-2020, 18:20 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]
(24-11-2020, 18:14 PM)maaks Kirjutas: [ -> ]
(24-11-2020, 16:49 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Mis omaaegne asutus andis Pärnus aastatel 96-97 välja T kategooria lube? Inimesel on t kat olnud, jäid pikendamata aga ark ei leia andmeid üles. Andmete ülesleides oleks tal tõenäoliselt lihtsam see kat taastada kui uuesti koolist alustada. Tõenäoliselt olid traktorid mingi eraldi allasutus või toonane põllumajandus organisatsioon vms.
Oled sa üldse kindel, et saab selliselt T kategooria tagasi? Mul kah ühed kaaned vedelevad sahtlis :-)

Kuulen varsti, võin teada anda.
T kati saab taastada kui load  on väljs antud peale1991a 1.jaanuari.  Ehk siis juba veneaegseid lube saab taastada. Omal taastasin T tähe esimese liigi lubadest mis olid väljastatud 18.01. 1991.
hüdrofoor on paak, mis hoiab rõhku. Veeautomaat on pump, koos hõdrofooriga.
Mul ka hambad hellad sest hüdrofoorist.
Iga kvartal tuleb käia õhku juurde panemas. Aru ei saa, kust lekib. Ostaks ka uue 50-60l, kui keegi soovitaks.
(24-11-2020, 19:43 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]hüdrofoor on paak, mis hoiab rõhku. Veeautomaat on pump, koos hõdrofooriga.
Mul ka hambad hellad sest hüdrofoorist.
Iga kvartal tuleb käia õhku juurde panemas. Aru ei saa, kust lekib. Ostaks ka uue 50-60l, kui keegi soovitaks.
rõhku peaks siiski rõhurelee hoidma.kui aru ei saa kust lekib siis õhku täis niipalju kui võib ja topiks vette siis kohe näha kust mullid tulevad.
Lekkivate hüdrofooride murele leidsin lihtsa lahenduse - lisahüdrofoor. Tavalise veeautomaadiga kaevu peal kõrvuti vana roortevaba u 120liitrine boiler altsisendiga, ei mingeid kummikotte. Liigsed augud siristasin kinni roostevabaga. Kontrollitud leketele ülihoolikalt, sellegipoolest oleks hea ventiil paigaldada pumpamiseks. Poole suve peal hakkab regulaator närvitsema ja liiga tihti sisse-välja lülitama. See mure membraaniga muidugi puudub. Aga tühjendamine on lihtne, mõtlen veel seda lisapumpamist Smile
(23-11-2020, 12:28 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(23-11-2020, 11:22 AM)klemm Kirjutas: [ -> ]...
Kuigi need tänapäeva paagid kestavad aasta kanti.
...

Kuskohas need paagid lösutavad ja mida nendes hoitakse, et nii kiiresti ikalduvad? Karmawõlga palju? Ja kas see aasta on ostudokumentide või kõhutunde pealt määratud?

Endal asub keldris 100 L   esimene kestis ca. 10 aastat teine veel kestab.   Ülejäänud mida vahetan 3-5 tükki kuus asuvad igasugu kohtades, üldjuhul ligipääsmatutes kohtades. Ja see aasta kuni poolteist on tsekkidega tõestatud tavaliselt.  On ka kliente kellel käin aint õhku juurde laskmas kuu paari tagant. Ega mina saa keelata loll olla kui nad rusikaga rinda tagudes väidavad, et uus paak peab töötama.  Põhi viga, et kott katki ja siis läheb paak kiirelt järgi. Ja kondents väljapoolt.  Augud on nii väiksed, et uputades mulli ei näe.